Mõtte ja sõna jõud ühiskonnas (0)

MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS
SISSEJUHATUS
Käesolev uurimistöö on pragmaatiline , osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses.
See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete , olete kindlasti ise kogenud, tundnud , mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha.
Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele . Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest – kehast, meelest ja hingest – ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta , et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või keha osa on moondunud, ükskõik, mis see ka põhjuseks pole. Loomulik on vaid see, et moondunud osaga, oleme meie inimesed, haiglased ja nõrgad, kuid osaliselt ka täiesti elamisvõimelised ning järglasi saajad, haigusi edasi kandvad osad loodusest.
Soov ei olnud kedagi hirmutada. Lihtsalt hoida teid reaalse mõtlemise tasandil, et minna edasi selgitamaks, kuidas meil, looduse osakestel on tegelikkuses vaatamata oma erinevatele haigustele ja nõrkustele olemas suur jõud ühiskonnas.
Sõna haiguse kasutamine inimese iseloomustamise juures tõi kindlasti teis kõigis esile negatiivse tunde ja osaliselt ka trotsi minu kui uurimistöö kirjutaja osas. Kuid see oli teadlik lähenemine, ärritamaks teid.
See sõna haigus mõjus ning pani teid mõtlema, looma eelarvamusi ning läbi teadmatuse ka hirmutab, kuna me küll kõik teame, et oleme sellised nagu oleme, kuid kindlasti ei soovi me kellegi teise sõnade läbi kinnitust saada, et me ei ole need, keda me välja paista laseme.
Tegelikkuses lohutan teid koheselt. Haigusi pole olemas. On olemas vaid sõna, mille ise oleme välja mõelnud ning andnud sellele kindla olemuse läbi teatud sarnaste ja eriliste nähtuste, ms on seotud meie eluga. Me raamime selle sõna ning anname võimaluse sõnal ja selle jõul areneda läbi meie enda loodud mõtete, andes nii toimuvatele rohkem ja enam tähendusi kui me täna seletada oskame.
Mõttel ja sõnal on jõud. Need jõud hoiavad meid elus ja samas tapavad meid või kergemalt öeldes, aitavad meil õigel ajal surra.
MÕTTEJÕUD
Praeguses ajastus, meie tänases ühiskonnas on tegelikkuses inimeste uputus – meid on liiga palju siin maailmas. Me oleme erinevad, nii kehalt, meelelt kui hingelt. Meid raamivad küll meie enda riigi seadused ja meie ühiskonnas loodud reeglid, kuid siiski me eristume mitmel tasandil. Loomulikult on meis ka midagi ühist, mida saame tõestada geneetiliselt ja see on tänuväärnne, kuna muidu on teaduslikult midagi praktiliselt võimatu avastada , tõestada ning seeläbi arendada või parendada , ehk ka hoopis kõrvaldada.
Tulen tagasi meie erinevuste juurde, et seda põhjendada, selgitada ja mõista.
Meie inimesed oleme oma mõttejõu viljad või mõtlemise ohvrid, kuidas ise soovite end nimetada. Mõlemad on reaalsed tõed ja tõestused, kuid sõnades peitub mõtte mudel; enda nimetamise juures avastate peagi, millises suunas te oma elus olete astunud ning kui positiivne või negatiivne see mitte, et ainult paistab vaid vaatamata teie suurtele pingutustele, siiski, ikkagi on ka jäänud sama raja peale edasi.
Miks see nii on saab selgitada väga lihtsalt – nii nagu inimene mõtleb, selliseks ta ka end kujudab ning just selline ta ka on.
Mõttejõud on kõige alus. Mõttejõud on alus elule ja elu on seotud mõtete, sõnade ja tegudega, sest nii saab vaid edasi minna, kuhu iganes ka mõttejõud või sõnadest alguse saanud tegevus teid ka suunab.
Kui me õpime suunama oma mõttejõudu teadlikult, avaneb meile võimalus muuta oma elu selliseks nagu me seda ise tahame. Ja hea on teada, et ennast muuta saame vaid ise. Sellepärast on see suur töö ise endaga. Mitte keegi teine ei saa seda meie eest ära teha. Ja tulemus on positiivne või siis negatiivne; vastavalt, kuidas me oleme end soovinud muuta või oleme teadlikud hea ja halva olemusest ja mõistest aru saanud.
Selgituseks väike tähelepanek, et me saame muuta siiski vaid iseennast täiesti vaid selles osas, mis ei ole geneetilise mustriga seotud.
MÕTTEJÕU TEADLIK KASUTAMINE
Nagu eelnevalt sai selgitatud , on mõttejõud kõige alus. Mõttejõud on alus elule ja elu on seotud mõtete, sõnade ja tegudega.
Inimesed vajavad kehas terviklikuks eluks head toitu, mugavat riietust ja sooja peavarju ning loomulikult ka puhkust kiire arengutempoga kaasnenud ülemäärasest töö tegemisest. Puhkus ja meelelahutus on elus vägagi vajalikud. Samamoodi vajame oma meele terviklikkust läbi õpingute koolides , raamatute lugemise näol, võimalustega reisida ja jälgida ümbritsevat, ka intellektuaalomandi olemasolu (ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist - ja tarkvara jne).
Et elada terviklikult ka hinges , tuleb meil osata ka armastada , olla armastatud esmalt iseenese poolt ja terviklikkuse mõistes ka teiste poolt.
Armastus leiab oma kõige loomulikuma ja spontaansema väljenduse andmises. Mis tähendab, et esmalt tuleb osata märgata ennast ja anda endale ning seeläbi kogudes jõudu anda ka teistele, toites nii armastuse tugevust hinges nii enesel kui ka kogu ühiskonnas samm sammult arengu ja jätkusuutlikkuse suunas.
Mõte on ainus jõud, mis hoiab elu, kaasates juurde elutähtsaid võimalusi läbi sõnade jõu ja eelnimetatud jõudude mõjust tingitud tegevuste.
Selleks, et kujundada oma elu võimalikult terviklikuks ning suunata rajale, mis meid kõige enam positiivselt mõjutab on vaja kehalist -meelelist-hingelist tasakaalu. Kõik sõltub mõtlemisest. Meie tegudest kiirgavad mõtted ja tegelikkuses juba ka resultaadid . Tasakaalu saame luua läbi teadliku mõttejõu kasutamise. Hingame nüüd rahulikult . Ja alustame mõttejõu kasutamist - vastavalt alateadvuses juba loodud mõttejõu suunale – positiivselt.
Me oskame teadlikult suunata ome elu rahulolule ja jääda tasakaalukalt loodud raamidesse, need arendavad ja kasvatavad meis tugevust ja jätkusuutlikkust minna edasi võimalikult reaalselt, läbi vajalike katsumuste ja õpetuste, parima võimaliku raja peal kindla teadmisega jätta endast vähim võimalik jälg ja surra selleks, et puhata püsivalt maailmas, mis hetkel on spekuleeritava teadmisena meis kinistunud.
Ei ole vaja ärrituda minu sõnadest või lauseehitusest. Soovitan oma aju puhastada eelarvamustest ning nõrkusest ja iseennast tundma õppida ning minna edasi teadliku mõttejõu kasutamisega. Seeläbi läheme elus edasi nii terviklikult kui meie keha-meele-hinge soov just täpsemalt on.
Kuid siin tekitab mulle huvi üks põnev, kuid kindel fakt - inimene areneb edasi kannatades. Eks me kõik teatud hetkel eksime, kannatame ja areneme – parim viis leida see parim terviklikkus iseeneses. Kuid läbi kannatuste ja arengu oleme muutunud täna rahulolematuteks.
Tean, et lihtne on öelda, et püüdkem oma mõttemaailmast koristada kõik negatiivne. Kerge on öelda, et ärgem halisegem ega süüdistagem iseennast ja teisi, ärgem tahtkem iga heateo eest vastutasu , lükakem endast eemale viha ja kadedus. Mõelgem aegajalt ka sellele, et inimene areneb kannatades. Kuid kas seda lugedes tundsite positiivse motivatsiooni saabumist või selle laengut tegutsemaks tervikliku paremuse suunas?
Kõik, mida me kujundame oma mõtetega, loome läbi emotsioonide ning väljendame teadlikult sõnades, andes nii kogu suunale elus kindla, teadliku jõu, tegevuse ja lõppresultaadi.
Meil kõigil on loomulik ja sünnipärane võime mõtelda seda, millest tahame mõtelda, kuid selle tegemine nõuab rohkem pingutust. Pigem me läheme lihtsamat eluteed mööda ning mõtleme seda, mida väline näilikkus ette meile annab. Selliselt mõtelda on kerge, kuid nii laseme suunata meid endid läbi teiste mõttejõudude nende soovitud ja suunatud radadele , mis ei pruugi tegelikkuses meile üldse sobida, olla õiged, tehes meid nõrgaks ning eemaldades meis oskuslikult, kuid lihtsalt meid endid terviklikkusest, tundest seda teada, mõtetest meie oma jõust ja oskusest iseend armastada.
Kui me läheme lihtsamat teed ja laseme juhtide end teiste mõttejõudude läbi saavutame nende kindla eesmärgi ning muutume allasurututekeś, elusateks tööriistadeks ühiskonnas.
Lihtsus on kergem, kuid lõppeb kannatusega , sest ühiskond ei püsi ilma arenguta.
Siis peame aru saama mõttejõu olulisusest, et iga mõte, millele anname jõu läbi emotsioonide ning võimaldame läbi sõnade ühiskonnale jagada, muutub kindlaks tegevuseks, suunaks ja kindlasti arenguks, mis põhjustab erinevaid muutusi. Mis tähendab, et oma mõttejõuga saame ja võime luua, mida soovime ; saada, mida soovime saada ning muutuda selleks, milleks või kelleks soovime muutuda.
SÕNA JÕUD
Meie väljaöeldud sõnadel on võimas jõud. Kui me vaid suudaks näha oma sõnades peituvat energiat ja seda, kuidas nad jagavad korraldusi, hirme , rõõme, teadmatusega seotud ebamugavust, kuidas neile reageeritakse ja kuidas nad mõjuvad, kasutaksime neid hoopis hoolikamalt. Siinkohal ei maksa haarata kinni mõttest, et kui just me soovimegi teatud ebamugavust või hirmu olukorda teisele, siis annan koheselt teada, et iga sõna, mille mõttejõuga välja ütled, peegeldub alati tagasi.
Iga väljaöeldud sõna omab resonantsi, piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi ja teeb nii kuuldavaks inimhinge sisima kõne, tegeliku mõttejõuga kaasnenud emotsiooni ning paljastab tegevuse eesmärgi.
See kõik tõmbab ligi samaväärset ja loob selle võnkesagedusega vastavuses oleva vormi.
Niisiis iga öeldud sõnaga loome teise inimese energiaga kindla vormi ja struktuuri, milles sisaldub tagasipeegelduse võim.
Seetõttu on vaja hoolikalt valida sõnu, tunda nende kasutusviisi ja teada, mida me nendega soovime luua ning ühtlasi mida me oma ellu tegelikult tõmbame ja endasse tagasi läbi peegelduse saame.
Kõik see, mis moodustab parajasti meie igapäevast elu, on seal just seetõttu, et oleme selle oma sõnade läbi ise oma ellu kutsunud. Igal sõnal on suur jõud ja vägi ning see loob läbi meie mõttejõu antud emotsioonidega sõnades öeldud väega tegevusi, mida teistele jagades peame kindlasti ka meeles pidama , et saame need teatud olukorras tagasi, sama emotsiooniga ehk veel võimsamaks kogunenud sõnade ja mõtte jõuga.
Meie elu on meie mõtte- ja sõnade jõu joonistus – iga mõeldud mõte ja väljaöeldud sõna on meie elus justkui tegude kunstiteosed ajalooraamatus.
Sõnu ei maksa kergekäeliselt suust välja loopida. Pea meeles, et iga sõna on loov energia, ei ole olemas ilma jõuta sõna, ilma tulemuseta sõna.
Inimesed ei kipu just väga suurt tähtsust omistama sõna jõule, kuna puudub otsene visuaalne mõju (vähemalt nii nad arvavad ) ja kõik see tänu sellele, et puudub tõestus sõnade ja mõtete tagajärgede materiaalsest mõjust või vähemalt pole seda mõistetud senini. Tegelikkuses on sõnadel märkimisväärne ja vääramatu mõju.
Loomulikult, see mis mõjutab ei ole ainult sõna ise, vaid sõna tähendus ja see milline eelmõte, emotsioon või eesmärk on seda sõna endas kandnud. Seega saame öelda, et mõte ise ja eriti tunne (mis mõtte avaldumisel tekib) omab tohutut mõjuvõimu ja suudab toimida kas motiveerivalt ja tunnustavalt või hoopis hävitavalt, laastavalt, lausa tapvalt. Mõtte- ja sõnajõud mõjub mitte ainult meile ja meie kehale vaid ka kogu ühiskonnale.
Me ise loome oma tuleviku, ühiskonna ja elu jätkusuutlikkuse läbi oma mõtte ja sõnade jõu.
Me ise oleme kõige võti oma elus ja ühiskonnas, ise tekitame ja loome positiivseid ja negatiivseid energiaid ning selle ümber erinevaid olukordi. Kuigi me ise ei taipa, on meile antud tohutu võim ja vastutus valitseda ühiskonnas iseenda ja ehmatava reaalsusena ka teiste inimeste üle.
Seega edaspidi kui sa mõtled millelegi või räägid millestki , tuleta meelde kui võimsad on sinu mõtted ja sõnad ning mida sa neid mõeldes või öeldes lood.
Sõnadel on uskumatult suur jõud ning seetõttu on mõistlik õppida nende väge tundma ja õigesti kasutama.
KOKKUVÕTE
Loomulikult on igal inimesel õigus ennast vabalt väljendada ja igal inimesel on ka sõnavabadus võõrandamatuks õiguseks. Ent nagu me juba teame, kaasneb suurte õigustega ka suur vastutus. Sõnad jäävad alles, muutuvad tegudeks ja olukordadeks, mis tulevad meie juurde tagasi. Sõna jõud on tõsiselt suur ning kindel on see, et ei tasu sõnu niisama pilduda. Kui austame iseennast, siis peame ka teisi austama ning seadma oma elu mõtte nii, et iga väljaöeldud mõttejõuga ümbritusetud emotsionaalne sõna tagasi tulles meie enda juurde, toob vaid positiivseid võimalusi ja oskust läbi kannatuste areneda edasi.
Meil kõigil on võime kasutada oma mõtete jõudu. Teeme seda kas teadlikult või alateadlikult. Oma mõtetega loome võimalike elusündmuste eskiisi ning emotsionaalse energiaga käivitame protsessi. Nii anname võimaluse sündmusel realiseeruda. Kui teadlikult oma mõtteid juhtida, siis on kergem oma elu kujundada ja unistusi täita.
Armasta ja austa iseennast, loo häid mõtteid ning tervendavaid emotisoone ja välendu sõnadega, mis peagi pöörduvad sinu juurde tagasi.