"Vesi" Toomas Raudam (0)

VESI.
Peidetud viihi puhul on parem ravi mitte anda; ravi pohjustab kiire surma, ravimata jiitmine aga pikendab elu. Hippokrates . IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks . Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid , siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees. Passi -poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis - tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut, vaid ainult "kohti". Nii ka meie. Raamat, mida Passi-poiss meile kirjutas, lugu, mida ta meile omal isearalikul viisil raakida iiritas, Dli korraga nii koomiline kui traagiline, temasDli viihe sonu, rohkem viipeid ja moistaandmisi. Ka tegelasi nappis: iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi . Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem. Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni - kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha. Seejarel, iihteaegu pikema jala valjaastega viskas Helmi kellakae kaugele elfe , nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult jargnema. Kupli alt valjuv heli Dli terav ja tugev.SeeDli Helmi helin , hoopis erlnev teise koolitadi omast. Helmi olihelistamise jaoks justkui lo:odud: ta hiiples piki koridore nagu lind mooda oksa, vaid vaevu suutsid tuhvlites jalgade tatsuvad sammud leda kaaksuva poranda kiiljes kinni hoida. Trepist alla minnes katkes heli nagu loigatult, kuid algas uuesti allkor- rusel, kus olid algklassid. Kella helinast sai kolku panna sonu. Uks neist Dli BARRAKUUDA; maletan ka teisi, kuid siinse looga tundub haakuvat . - Teine auhind 2005. aasta novellivoistlusel.
1S37 TOOMA8 RAUOAM
just see. Entsiiklopeediast loeme (ka Passi-poiss luges teatmeteoseid): "Troopilises ookeanivees elav 2-3 m pikkune hiid -noolhaug ehk barra- kuuda (5. barracuda) voib ohustada ujuvaid inimesi." Passi-poiss cli ennast hulluks lugenud. Passi-poissi cli voimatu raamatutest lahutada. Ta luges edasi ka siis, kui cli juba teada, et lugemine on haigus, millest pole voimalik loplikult terveneda, kiill aga saada leevendust kiilmast veest. Nii hoiti haigust kontrolli all. Juba Hippokrates cli veest kui ravivahendist lugu pidanud, tema nouandeid jargiti vanas Roomas ja ka kogu keskaegsesEuroopas, nii et kui linna ainuke meedik , veterinaariharidusega Ernst Sobakov (kunstnik Sobakovi vend) Helmile poja paastmiseks kiilma vett soovitas (oma iseloomulikul pehmel viis-íl, mis juba iseenesesthasti mojus), siis ei jaanud emal muud iile kui kuulata ja kuulda ning lopuks, moneminutilise vaagimise jarel ka kuuletuda. ~, Passi-poiss polnud aastatki koolis kainud. Kui ema ta 1946. aasta siigisel poolvagisi esimese klassi uksest sisse liikkas ja ise seejarel kella kahku kolama pani, leidis ta ohtul kodunt eestpoja, kes luges voodi serval rahumeeli raamatut. Kui ka jargmistel paevadel ligilahedaselt sama juhtus (erinesid vaid paaseteed ja loksust lahtirebimise ajad), siis ei jaanud muud iile kui kutsuda Sobakov. Hallide vuntside ja kiilaspeaga doktor ei kiirustanud diagnoosi panema , vaid motles eelkoige sellele, kuidas lepitada pueriilsest monomaaniast (mis vois olla aluseks mone tosisema tove, naiteks skisofreenia tekkimisele) teadmatutel pohjustel nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos. Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane ettekujutus, kuidas linnakodanikud paigutuvad oma korteritesse ja et see tingib nende kaít1.lmise,sest korter on neile rahuajal kodu, kriisihetkil aga vangikong, mille voti iihe lustaka lastemangu juurde kuuluvate varsside pohjal cli "katki murtud" ning mille parandamiseks laks tarvis "kolme seppa " ja "tatist nina". Helmi elas koos oma pojaga koolimaja selles kuljes, kuhu jai raamat1.l- kogu. Helmi toapugerikku lahutas raamat1.lkogustvaid paar sammu ja uks uks, mis polnud kulI pidevalt avat1.ld,kuid mille voti rippus koos teiste votmetega valge pesukausi kohal pommidega kella all. Votmekimpe - laikivaid vaskseid rongaid - cli kokku kolmo Esimeses massiivse, kollase metall -lingiga valisukse ja klaasist ruutudega ohuli- sema vaheukse omad: suurema ukse voti korraarmastuslikult suurem, vaiksema ukse voti loogiliselt vaiksem. Vaheukse votit cli kasuta·ud vaid paaril korral, ukskord sakslaste, teinekord venel~ste hirmus (vastavalt 1941.aastaja 1944.aasta sugisel) - alateadlikult pelgas Helmi molemaid. Ning kuigi kummastki lukustamisest ja votmete peitmisest koos peidu- kohtade "unustamisega" polnud mingit kasu olnud, cli Helmi iga vaikse- magi hadaohu voi hirmu puhul valmis oma tulutut tegevust kordama . VESI
Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma- oigest - need lihtsalt unustati kiiresti, et jatkata uut ja alati uuenevat elu. Seeaga andis ajale voolavuse. Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è> ramata pilku raamatult, mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat- kendlikku, kuid seda veenvamat lauset: "On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole. Talle kuluksid... veekumblused ara." Me pole midagi unustanud - jarelejaanud kahest votmekimbust oli keskmine koige kaalukam, seal rippusid koikide klassiruumide (neid oli kokku kuus: kolm all, kolm uleval), opetajatetoa ja saali (kust viis uks raamatukokku, nU et votmeid oli kolm) avajad. Kolmandas kimbus olid koos kuuri , keldri ja pè>è>ningu ning Passi-perekorteri voti, viimane neist koige pisem, selline, mis avab pigem laekaid voi millega keeratakse ules seinakelli. Lihtne arvutustehe utleb, et votmeid oli kokku viisteist. Raamat, mida Passi-poissravi maaramise ajalluges ja millel Sobakovi pilk peatus, oli "Pruun katk". Selles raamatus raagiti jubedustest, mida Hitleri kasilased olid Eestis toime pannud , kuid muidugi ei lugenud poiss . midagi muud peale sonade, ei teadnud ju ta, kes oli Hitler . Peale musta haakristi kaanel oli raamatus veellilla tempel, mille jargi raamat kuulus raamatukogule. Just seda kooritas Sobakov, just see torkas talle silma; raamat oli nii isearaliku nurga alt, et ta nagi ka seda, mida poleks tohtinud naha. Ujumine sobis- Passi-poisile nagu raamatu lugeminegi. Kui jatta korvale see, et .-uks oli tervisele hea, teine halb ja et molemad koos moodustasid selle, mida vois tinglikult nimetada Passi- poisi eluks (eluks ilma emata, ilma meieta), sUs polnud neil tegevustel suurt vahet. Passi- - poiss elas selles,mis oli eluks kolbmatu raamatus ja vees. Vaid seal ttmdis ta ennast hasti, iseendana. Tema kaed olid labidad, ta uuristas vett nagu mutt mulda; lugedes on meie silmad latemad, mis valgustavad koobast, kuhu me oma ullatuseks oleme sattunud, oleme seda kartnud ja tahtnud, nuud on see juhtunud: oleme pool-sumud, pool-elus. Pikematel distantsidel tombas Passi-poiss ennast konksu, vottis katega jalgade umbert kmni ja vajus basseini pohja . Ta oli vasinud, ta puhkas vee all; suust tousid mullid . Tal oli seal hea olla! Nii ka lugemisega: loetakse (ja vist ka kirjutakse) iseenda jaoks, puhatakse, kuj ollakse vasinud, kuigi seekuskilt valja ei paista - olete kumatud ja kurb seal, kus teised on roomsad, teie È>È> on teiste paev. Sugavale,ikka sugavamale!Ka sUs,kuj puutute pohja - pohi on pohjatusepohipohjus. Kui ta pinnale tousis, olid teised juba lopetanud. Kuid temale ei tahendanudseemidagi, aeglastetommetegakuhveldasta vett, kuni sein TOOMASRAUOAM
ette tuli. Seejiirel pooras ta ennast rahulikult i.imber, ikka rohkem vee all kui vee peal, ja jiitkas ujumist; ta nautis vett, vesi andis talle liibipaistvuse ja neutraalsuse. Ka viiljas, maa peal niigi ta viilja nii, nagu poleks ta veest viilja tulnudki, samad ri.itmid liibistasid ta keha, kuigi olid ni.ii.id peidetud sammudesse,mis mootsid maad kodu ja basseini vahel, kuhu ta alati teel cli, kaenla all rullikeeratud riitt; tem a liigutused olid ki.ill monevorra jiirsemad ja kiiremad, kuid neiski vois tajuda peatselt saabuvat ki.ilma rahu ja iseeneslikku hingamist, mida voib tunda vaid emaihus olev laps. Vii s aastat piirast ehitamist hakkab bassein haisema. Vesi seisab, torud on ummistunud. Pohjuseks pole moni torru sattunud koera voi kassi laip, nagu seda varemgi on juhtunud: korjuse saab kiitte pika kepiga urgitsedes. Pohjus on tosisem - mi.irgitatud on jogi, mis on basseini seni truult toitn;ud. Joe i.ilemjooksule on ehitatud turbatehas, viiikesed ja suured turbati. ikid ujuvad allavoolu ja jouavad basseini, kleepudes seal klompideks ja lagunedes viiiksemateks osadeks .Pikkamooda muutub vesi tihkeks ja soojaks, selles voib varbaid leotada, kuid mitte ujuda . Bassein on nagu soc, siledale, justkui kilega kaetud pinnale touseb vahel harva moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi , iga viieteist - ki.imne aasta jiirel (paari-kolmeaastase koikumisega). Haigus seisneb selles, et teatud perioodidellahkuvad viihi-emad teadmata pohjusel oma kodudest (uuemal ajal on teadlased seletusena pakkunud Kuu ki. ilge - tombe intensiivistumist) ning jiitavad oma jiireltulijad urgudesse i. iksi , kus nood siis pikkamooda miidanevad. Viiikeste viihkide tovest voib viilja areneda inimesi tappev piiris -viihk. Bassein pumbatakse ti.ihjaks, liibivoolutoru molemasse otsa pannakse filtrid, kuid sellest pole tulu. Hirm on vallutanud inimesed, nad kardavad ka seda, mida ei pruugi olla. Keegi olevat juba sumud, hirmsates, iikki alanud valudes. Kus? Eks ikka raudtee taga, sealt pole ka tehas ise enam kuigi kaugel. Ainus, kes ei karda , on Passi-poiss.Endiselt liibib ta loputuid dista1\tse. Voistlejaid tal pole, ta on oma ideaaldistantsil ihui.iksi, teda ei sega.ei turvas ega roiskuvad viiikesed viihid. Ka pealtvaatajaid pole. Kuna vesi on soojem, soltuvalt ilmast kas jahe nagu sormki.ibar voi leige nagu hemesupp pliidinurgal, siis on vahemaad, mida igiujuja liibib, pikemad; pikenevad ka pohipausid: kuni vesi on veel vedel, on pohjas ki.ilmem. Pikalt (pikalt-pikalt) istub ta seal, silmad piirani, puurimas ~urma, mis on juba saabunud. Ka lugemine pole lakanud. Kes juhtub Dosel koolimajast mooduma, niieb valgustatud akent ja rohelise kupliga lampi kardina taga. Passi-poiss loeb, tema huuled vormivad i.ikshaaval, kuid tummal· sonu. Sel moel lugemine votab aega.Kuid seal, kus elab tema, on aegaki.illalt. Ni.ii.id, kus peaaegu terve piiev kulub ki.imblusele, jiiiib raamatute jaoks 00. Passi- VESI
poisi jaoks on seepaev, tema oiseid retki raamatukokku ei valgusta mitte taskulamp, vaid loomulik valgus, mis tuleb oost, seda heidavad paksud kardinad ja tihedalt sulguvad uksed. Valgus lohnab sonniku jarele; vanasti oli koolimaja asemel hobusetall , millele hiljem ehitati peale teine korrus; all, kus asub raamatukogu, olid kunagi latrid , kus vasinud suksud hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud , mitte vahem kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa- rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel valitseb moistmine: molemad kardavad elu, valgust. Neid kannustab hirm, pidev pelg, mis ei lakka isegi oosel, ka siis vIJi seal (ainult kus?) tomblevad nende lihased, vahutavad mokad ja huuled ning suust kos- tavad summutatud karjed , mida keegi ei kuule. Sealt,nende keskelt, nende seast,kentauride karjamaarohu- ja rahumaalt votab Passi-poissjarje- . kordse raamatu, mida ta juba mitu korda on lugenud, kust ta heal meelel loeks vaid valitud palu, paremaid kohti, aga ei suuda, sest see pole tema elu, pole tema saatus olla pealiskaudne ja pinnapealne ning seetottu ka koikidele meeleparane. Ka siis, kui ema sureb , loeb Passi-poiss raamatut. Ema pole kunagi haige olnud, nuud on. Koik teised haigused, mida ta elu jooksul voinuks podeda, on muutunud vahiks. Passi-poiss istub voodi korval, hoiab uhe kaega ema katt , teisega keerab lehekulgi. Ema kasi tuksleb. Nii raagib ta pojaga ja poeg vastab. Suurema osa kahest tovenadalast istub Passi-poiss liikumatult toolil. Ta hoiab katt ka siis, kui see enam ei vasta. Kuid aeg- ajalt touseb ema jouetu kasi ootamatu jouga ohku, vahist soodud keha rapub krampides. Ema helistab kella! Kell on liiga suur ja raske, rank raputamine kuku tab keha voodist. Ema on kerge, raamatut kaest pane- mata tostab poeg ta voodisse tagasi. "See on liiga julm," utleb uksele ilmunud isa. "Ma tean kulI, et sa oma emast ei hooli, kuid seeon liig mis liig. Miks sa kogu aeg loed, miks sa isegi nuud, kui su ema sureb, lugemist jarele ei jata?" "Ma armastan teist elu, mitte seda, mida elab ema." "Kuid miks ei votnud sa doktor Sobakovilt ravimeid vastu?" "Emal on vahk . Ravi pohjustab kiire surma, ravimata jatmine pi- kendab elu." "Ka minul oli vahk. Mind raviti." "Elasid kauem?" "Ma ei tea. Ma olen sumud."
Kaks nadalat elame ilma kellata. Arvestame aega ise. Ka teine koolitadi ei ilmu solidaarsusest t661e. ]6ukamatel on kaekellad. M6nel isegi mitu, TOOMAS RAUOAM
kirikuopetaja pojal naiteks. Need on sumute kellad , mille leinajad on tanutaheks jutluse ja matusetalituse eest opetajale jatnud. Me jaotame kellad omavahel ara, igas klassis peab olema vahemalt iiks kell. Kui see iiks pingist touseb, on tund loppenud. Loomulikult on kellad ka opetajatel, kuid nende aega me ei usalda, vahel satuvad nad hoogu ja raagivad iile aja. Me teeme enda aega ise, seeon helmi-helin, mis meie korvus kolab. Vahetundidega on veidi raskem, klid me pole enam endised; me pole enam lapsed ja kontrollime vabadust, mille surm meile on kinkinud. Viieteistkiirnnendal paeval juhtub see, mis on ootusparane lugejale, kuid ootamatu ning jahmatav meile, meie 100meie-tegelastele. Ta jouab kohale kaugelt, voiks 6eld.~,et galopeerib, sest temas on iiksikud tumedamad tUkid , vaikused. Uhtakki on ta kohal, iimbritseb meid iileni - korvuni,korvataguste ja korvatippudeni.Kuname pole selle aja jooksul kuulnud iihtki valist haalt (ka oppetUkke vastame tum- malt , muigutame suid nagu kalad ), siis arvame, et heli tuleb meist endist . Kuid hetke parast moistame, et nii ei saaolla. Ja me naeratame.
1642