VESI.
Peidetud viihi puhul on parem ravi mitte anda; ravi pohjustab kiire surma, ravimata jiitmine aga pikendab elu. Hippokrates . IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime
- teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks . Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid , siis tema tousis pukile otse
C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees. Passi -poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis - tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut, vaid ainult "kohti". Nii ka meie. Raamat, mida Passi-poiss meile kirjutas, lugu, mida ta meile omal isearalikul viisil raakida iiritas, Dli korraga nii koomiline kui traagiline, temasDli viihe sonu, rohkem viipeid ja moistaandmisi. Ka tegelasi nappis:
iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi . Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem. Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni - kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha. Seejarel, iihteaegu pikema jala valjaastega viskas Helmi kellakae kaugele elfe , nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult
jargnema. Kupli alt valjuv heli Dli terav ja tugev.SeeDli Helmi helin , hoopis erlnev teise koolitadi omast. Helmi olihelistamise jaoks justkui lo:odud: ta
hiiples piki koridore nagu lind mooda oksa, vaid vaevu suutsid tuhvlites
jalgade tatsuvad sammud leda kaaksuva poranda kiiljes kinni hoida.
Trepist alla minnes katkes heli nagu loigatult, kuid algas uuesti allkor-
rusel, kus olid algklassid. Kella helinast sai kolku panna sonu. Uks neist
Dli BARRAKUUDA; maletan ka teisi, kuid siinse looga tundub haakuvat
. - Teine auhind 2005. aasta novellivoistlusel.
1S37 TOOMA8 RAUOAM
just see. Entsiiklopeediast loeme (ka Passi-poiss luges teatmeteoseid):
"Troopilises ookeanivees elav 2-3 m pikkune hiid -noolhaug ehk barra-
kuuda (5. barracuda) voib ohustada ujuvaid inimesi." Passi-poiss cli ennast hulluks lugenud. Passi-poissi cli voimatu
raamatutest lahutada. Ta luges edasi ka siis, kui cli juba teada, et lugemine
on haigus, millest pole voimalik loplikult terveneda, kiill aga saada
leevendust kiilmast veest. Nii hoiti haigust kontrolli all. Juba Hippokrates
cli veest kui ravivahendist lugu pidanud, tema nouandeid jargiti vanas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
revilooliver
Õppematerjali autor
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid \e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma k
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga, sest tanu bi
SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18 3.3 Lask.............................
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused
1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tahendab , et org-l on psuhholoogiline tahendus igale tema liikmele. Org-I iseloomustab koordineeritus, inimestetegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on eesmargistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mote ainult siis, kui valiskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja kaitumise sihiparane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Uksvarav, 2003) Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. (Alas, 2008) 4. Millised on peamised juhtimistegevused j
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
ajavahemikes vordsed kaarepikkused AINE JA SELLE OLEKUD Browni liikumine on nahtus, mis kujutab endast vedelikus voi gaasis holjuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korraparatut liikumist. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on uhesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv. Lihtaine koosneb uhe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Naiteks vesinik H2, hapnik O2. Liitaine koosneb erinevate keemiliste elementide aatomitest. Naiteks vesi H2O. Tahketes ainetes molekulid vonguvad kindlate tasakaaluasendite umber. Molekulide keskmine kineetiline energia on vaiksem kui molekulide vaheline potentsiaalne energia. Jagunemine: ? tahkis: molekulid paiknevad korraparaselt (kristallstruktuur); ? metallid; ? mittemetallid; ? amorfne aine, kristallstruktuur puudub, esineb voolavus (nt pigi, klaas) Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid