50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
227 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadri555
Õppematerjali autor
Töötajate volituste piirid peavad olema üheselt määratletud ning teisi isikuid võib volitada vaid oma volituste piires. 4. Kohustuste lahusus. Võtmeülesanded ja vastutuse volitamine tehingute sooritamiseks, töötlemiseks, registreerimiseks või järelevalveks tuleks jaotada erinevate isikute vahel. Kohustuste lahususega tagatakse järelevalve suurenev efektiivsus, väheneb tahtlike manipuleerimiste võimalus ning võimalik vigade risk. 5. Järelevalve. Efektiivse järelevalve nõue. 6. Juurdepääs ressurssidele ja dokumentidele ning aruandlus nende kohta . Juurdepääas ressurssidele ja andmetele ning dokumentidele peab olema ainult volitatud isikutele, kes vastutavad ise ressursside ja dokumentide kasutamise eest ning nende hoolduse ja säilitamise eest. Vastutuse tagamiseks tuleb ressursse võrrelda perioodiliselt arvestusnäitajatega ning
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrd
organisatsiooni herarhiat (alluvus/juhtimisliin) ja sisemisest töökorraldamisest (ehk tuleb endale organisatsioon selgeks teha). 3. Auditi eesmärkide püstitamine arvestada tuleb seda, kellele auditi väljund on adresseeritud või on tegemist plaanilise auditiga. Eelnevast lähtuvalt tuleb määrata auditi ulatus, läbiviimise viis (milliseid meetodeid kasutatakse), mida auditiga soovitakse saavutada. 4. Suhteline risk tuleb identifitseerida ja hinnata riskid ja nende mõju, millega auditi objektis tuleb arvestada ning eraldada valdkonnad, mis on kõrge riskiastmega või väga tundlikud ning seejärel reastada riskid alates suurematest. Olulisematele riskivaldkondadele tuleb planeerida suuremad ressursid (eraldada rohkem aega, vahendeid, kaasatud isikuid ehk teisi spetsialiste/audiitoreid). 5
töökorraldust, tuleb endale organisatsioon selgeks teha; auditi eesmärkide püstitamine – tuleb arvestada seda, kellele auditi väljund on adresseeritud või kas tegemist on plaanilise auditiga (iga-aastase auditiga). Eelnevast lähtuvalt tuleb määrata auditi ulatus, läbiviimise viis (milliseid meetodeid kasutatakse) ning mida auditiga soovitakse saavutada; suhteline risk (oluline) – tuleb identifitseerida ja hinnata riske ja nende mõju, millega auditi objektis tuleb arvestada, ning eraldada valdkonnad, mis on kõrge riskiastmega või väga tundlikud (alluvad kergesti riskidele) ning seejärel reastada riskid alates suurematest või olulisematest (pingerida). Olulisematele riskivaldkondadele tuleb planeerida suuremad ressursid; juhtide vajadused – kui juhtidel on mingeid oma eelistusi auditi valdkondade hulgas,
eesmärkidega tutvumisest ning nendest arusaamisest (kas eesmärk on saavutatav, kas see tagab asutuse arengu ja tulemuslikkuse, kas selleks on piisavalt ressursse) 2) Ülevaade auditi objektist tuleb saada vajaliku ettekujutus asutuse struktuurist, protsessidest ja sisemisest töökorraldusest. 3) auditi eesmärkide püstitamine auditi ulatus, meetodite ja ressursside valik sõltub sellest, mida tuleb auditiga saavutada. 4) Suhteline risk tuleb identifitseerida ja hinnata ka riskide mõju, millega auditi objektis tuleb arvestada. Riskid tuleb reastada alates suurimast ning kõrgemad riskivaldkonnad tuleb katta suuremate ressurssidega. 5) Juhi vajadused kui juhid tunnevad huvi mingi objekti või protsessi osas, tuleb see lülitada vajadusel auditi plaani. 6) Eelmiste auditite tulemused kui see eelnev hinnang on positiivne - see võib muutuda
järelkontrollist. Selleks tuleb iga auditit hoolikalt planeerida, koguda, analüüsida, tõlgendada ja dokumenteerida informatsiooni, mis kinnitab auditi tulemust. ( 1, lk. 18) Auditi planeerimisel tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid tegureid: · asutuse eesmärk · juhi vajadused · eelmiste auditite tulemused · ülevaade auditi objektist · auditi läbiviimiseks kasutada olev aeg · tõendusmaterjalide kättesaadavus · siseaudiitori isiklik kogemus · auditi eesmärk · suhteline risk ja hinnang sisekontrolli süsteemile Iga auditi lõpetamisel koostab seda läbi viinud siseaudiitor auditi lõpparuande projekti, kus tuuakse välja auditi jooksul tehtud, auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile toetuvad tähelepanekud, järeldused, soovitused olukorra muutmiseks, nende võimaliku rakendamise viisid ja tähtajad. 1.1. Siseauditi ülesanded Siseauditi ülesanded:
tõenäosuse hindamine c. kontrollmehhanismide hindamine d. riskitaseme määratlemine 3. Riskitaseme hindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargmikmeetod- vea-ja sündmusepuud, ristlipsanalüüs. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riski hindamine maatriksmeetodil. Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. Väga kõrge risk: Need hädaolukorrad, mis langevad väga kõrge riskiklassi lahtrisse on esmased või kriitilised ning nendeks tuleb koheselt valmistuma hakata. Neil on küll keskmisest kõrgem tõenäosus, ent nendesse tuleb suhtuda kui kõrge prioriteediga hädaolukordadesse. Sellised hädaolukorrad vajavad mitte ainult ennetamise, vaid ka olulisi valmistumise meetmeid. Kohustuslikud on ametkondade vahelised õppused ja koolitused ning ressursiline planeerimine.
põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust. 14. Nimeta riskijuhtimise lähteprintsiibid Teaduslikkuse printsiip – riskide hindamine ja juhtimine peab lähtuma tänapäeva tehn.ja teadustulemuste rakendamise praktikast. Kokkuhoiu printsiip – vähemate kulutuste võimalused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid