Alkohol ja selle mõju meie tervisele (0)

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
Referaat
Alkohol ja selle mõju meie tervisele
Koostas: Sünne Võrel
2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
Alkoholi mõju tervisele 4
Etanool 5
Alkoholist põhjustatud tervisehäired 6
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus: 7

Sissejuhatus

Me kõik teame, et alkohol on tegelikkuses väga mürgistava toimega. Alkohol sisaldab etanooli, kuid kas me teame mis asi see etanool täpsemalt on? Kas me hoiame enda tervist teades, mis me endale sisse joome ja kuidas see meie tervisele mõjub? Alkohol on nagu valuvaigisti, kuid see on petlik . Alkohol lõhub meie immuunsussüsteemi, tuues meie tervisele rasked tagajärjed. Õnneks on inimesi kes oskavad alkoholi tarbida, teevad seda vähesel määral. Kuigi teades, mis alkohol meie kehaga teeb, siis miks me siiski seda meelemürki tarbime, ei oska paljud öelda. Alkoholi liigtarbimisega on seotud üle 60 erineva haiguse.
Ilmselt kõik on märganud alkoholireklaamide all väikest kirja „Tähelepanu. Tegemist on alkoholiga . Alkohol võib kahjustada teie tervist". Kui paljud meist selle lause sisule aga tegelikult mõtlevad, on juba teine teema. Seda, et kõrvetiste, nahalööbe või kõrgenenud vererõhu põhjus võibki tegelikult liigses pokaalis veinis või õlles olla, võiks igaüks teada ja nendesse märkidesse ka tõsiselt suhtuda .

Alkoholi mõju tervisele

Alkohol on keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine.
Inimesed tarbivad alkoholi palju , teadmata selle kahjulikusest tervisele. Alkoholsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool ( CH3CH2OH ). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. See toimib nagu meelemürk, mille tagajärel me ei vastuta enda tegude eest. Teeme seda mis pähe tuleb ja meie aju ei anna meile selgeid käsklusi. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine.
Kuid selle kõige juures on kõige jubedam alkoholi sõltuvus , mis tekib liigse alkoholi tarbimise tõttu. Paljudel inimestel võib aga joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus . Enamike inimeste jaoks ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste tarvitamine probleeme. Alkoholi suurte koguste tarbimine viibki inimese igakord lähemale alkoholi sõltuvusele.
Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele. Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant . Paljud usuvad, et tegu on ikkagist ergutiga. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine, seda veel eriti suurtes kogustes . Alkohol mõjub ajule tuimetavalt, mille tagajärel inimese eluks vajalikud oskused lülituvad välja ( nagu kontroll enda käitumise üle).
Alkohol võimendab inimese meeleolu, milles ta oli ennem selle tarvitamist. Seega paljud õnnetused ja käitumiste tagajärjed tulevad alkoholi liigsest mõjust meeleolule. Kui inimene on meeleolult juba ennem alkoholi tarbimist depressiivne siis alkoholi tarbimise tagajärjel see võimendub. Selles seisundis tehakse palju valesid otsuseid ja tegusid , mis võivad lõppeda ka inimses surmaga. Antud seisundis me sellepeale ei mõtle, kuid hiljem langeme veel suuremasse depressiooni, mida võime uuesti leevendada alkoholiga. Ja nii see ring hakkabki pihta, tekib sõltuvus . Kui inimene kohest abi sellel ajal ei saa, hakkab kõik minema alla.
Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev.
Alkohol on vees lahustuv aine, seega joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol on seni kaua kehas kuni lõhustub maksas ja väljub organismist kas higi, uriini või hingeõhu kaudu. Maks peab suuremate alkoholikoguste kahjutuks tegemiseks intensiivsemalt töötama. See tähendab maksarakkudele suuremat kahjustavat toimet. Inimestel, kelle maks on alkoholist juba kahjustada saanud, võib tolerants väheneda. Kahjustatud maks ei ole võimeline alkoholi enam nii hästi töötlema, tekib neil joove
kergemini. Seega ei kaitse alkoholi tolerants organismi alkoholi kahjulike mõjude eest.
Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
See tähendab, et kui alkoholi tarvitada igapäevaselt, ja teha seda mitmete aastate vältel, võib alkohol jätta jälje kuhu iganes: seedetraktile, südame-veresoonkonnale, psüühikale, närvisüsteemile... Mõni tervisehäire tekib kümneaastase napsitamise tagajärjel, mõne häire tekkeks piisab ühest aastast.
Paljud inimesed lõpetavad oma elu viimased aastad kuskil erihooldusosakondades, kuna pered hülgavad nad just alkoholi liigtarbimise pärast. Nende seisund pole enam nii stabiilne üksi hakkama saada.

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. See on värvuseta, lõhnata, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC.
See on saadaval meil igapool looduses (mõnedes taimedes, käärinud õunad ja marjad ). Kuigi teda esineb vähe. Etanool kaob kergest keemistemperatuuril, ta lihtsalt aurustub . Seega säilitatakse etanooli kinnises anumas .
Etanool on tugev sõltuvust tekitav aine, mis on legaalne enamasti kõikjal väljaarvatud araabia maades. Selle manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Etanooli 40-protsendilist vesilahust tuntakse viinana. Etanooli saadakse kolmel põhilisel meetodil: pärmseentega kääritamisel, tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel või nafta krakkimisel eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel.
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid on näiteks õlu , vein, siider , šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu , pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide hulka kuuluvad viin, viski , konjak, brändi, liköör, rumm , džinn, tekiila , kalvados, slivovits , grappa, absint , akvaviit, nastoika , piiritus, puskar , pontikka jt. Teatud määral kasutatakse seda ka üldotstarbelise lahustina näiteks värvides, raviotstarbelistes tinktuurides ja kosmeetikatoodete koosseisus . Kosmeetikatootena on arvele võetud ka odekolonn, mida teatud sihtgrupp tarvitab surrogaatalkoholina. 100- protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Kuigi see pole sada protsenti puhas ja nii täpne, kuna täiesti puhast etanooli on väga raske saada.
Etanoolil on antiseptiline toime, kuna lahustab lipiidseid membraane ja denatureerib valke.

Alkoholist põhjustatud tervisehäired

Tuues välja sellised põhilised tervisehäired, mida alkohol võib põhjustada.
Esimeseks kõige kergemini ära tuntav tervise häire on kõrvetised ja reflukshaigus. Inimene tunneb valu või kõrvetust ülakõhus, rinnaku taga või kurgus. Kõrvetised võivad väljenduda ka ainult kurguärrituse ja kroonilise köhana, mille tõttu kahtlustatakse pigem hingamisteede haigust, kuid mitte alkoholist tingitud seedetrakti ärritust. Alkoholi tarvitamisele järgnenud ülakõhuvalud koos iivelduse ja oksendamisega võivad viidata mao või pankrease kahjustusele. Kõhulahtisus ja suurenenud kõhugaasid on seotud alkoholi toimega peensoole limaskestale, samuti tekivad need nähud kroonilise pankrease kahjustuse korral. Maksas toimub alkoholi lõhutamine. Maksakahjustuse ehk maksa alkoholtõve teke võib teatud ajani kulgeda ilma selgete märkideta. Enamustel , kes kuritarvitavad alkoholi, tekib raskmaks. Mille tagajärjed on uriini tumenemine, väljaheidete heledaks muutumine ning kõhu suurenemine tänu vedeliku kogunemisest kõhuõõnde. Peale mida kaasnevad veel palju muid hädasid, näiteks: naha sügelemine, väsimus , uni ja nõrkus. Kui maks ei tööta korralikult võivad tekkida veel verehüübimise häired.
Teiseks tuntav häire on rütmihäired südames. Alkoholi mõjust südamele võivad märku anda südame rütmihäired, mil inimene tunneb südamepekslemist, ebaregulaarset südametööd, halba enesetunnet . Sagedamini tekivad sellised probleemid inimestel, kellel on juba eelnevalt diagnoositud mingi südamehaigus. Kõrgenenud vererõhu korral tuleks samuti piirata alkoholi joomist. Võib tekkida püsiv vererõhu kõrgenemine. Alkoholist tingitud südamelihase kahjustuse sümptomid on samuti üsna üldised ja väljenduvad väsimuses, kurnatuses, südamepekslemises, hingelduses.
Alkoholil on toksiline toime närvirakkudele, mistõttu segab see tööd ajus, jäsemetes, siseorganites ja veresoontes. Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust, takistatud kõnnakut, sagedasi kukkumisi. Närvirakkude kahjustus võib põhjustada seedehäireid ning meestel ka erektsioonihäireid.
Alkoholi toime ajutegevusele on mitmelaadiline. Rohke alkoholitarvitamise tagajärjel võib tekkida peavalu, unehäired, närvilisus, mäluhäired või tähelepanuhäired. Nii nagu alkohol kõrgendab lühiajaliselt meeleolu, on tal ka omadus seda ka alandada – depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed.

Kokkuvõte

Sageli ei taha inimesed endale teadvustada, et tegelikuks enesetunde halvenemise põhjuseks on alkohol. Alateadlikult seda ilmselt tajutakse, kuid seda on raske endale ja teistele tunnistada. Arvatakse, et ehk on kaebused tingitud ebaõigest toitumisest, stressist , magnettormist või mistahes muust tegurist. Laboratoorset testi, mis näitaks alkoholitarvitamise üldist mõju organismile, ei ole kahjuks olemas. Selleks, et eeltoodud sümptomeid ei tekiks, tuleb teada madala riski piire ning iseenda alkoholi tarvitamist kriitiliselt hinnata. Nii nagu teiste tervisemuredega, võib ka alkoholist põhjustatud probleemidega alati perearsti poole pöörduda. Probleemide puhul võib mõneks ajaks alkoholist loobuda ja vaadata, kas ja kuidas enesetunne muutub. Üldiselt on nii, et kõik ülaltoodud alkoholist tingitud tervisehäired taanduvad või vähenevad, kui alkoholist täielikult loobuda või tarvitada alkoholi madala riski piires.

Kasutatud kirjandus:

Www.alkoinfo.ee
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol
http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile
https://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/alkohol.html
https://www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule_juhendid/Alkohol%20minu%20kehas_final.pdf
http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/alkohol-ja-taastumine-alkoholi-liigtarbimise-mojust-tervisele?id=64317129
http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102005722