Järva-Jaani Gümnaasium
Anne Limberg
G3
Referaat
Tamsalu
2017 SisukordJohann Köler 1
Sissejuhatus 3
I. Kunstniku elulugu ja õpingud 4
Johann Köleri sünd 4
Köler siirdub Peterburi 1846 4
Köleri esimene Euroopa-reis 1857 4
Kölerist saab Peterburi
Kunstiakadeemia akadeemik 1861 4
Kölerist saab keisri õuekunstnik
1862 4
Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863 5
Köler ja Krimmi
asundus 1882 5
Köleri viimane suur välismaareis
1886 5
Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina
1891 5
Johann Köleri surm 10.aprill 1899 5
II. Kunstniku looming ja teosed 6
Teosed: 6
III. Kunstniku ühe töö kirjeldus 9
IV. Kokkuvõte 10
V. Kasutatud kirjandus 11
Köleri
elu oli pikk ja loomingurohke. Oma eluajal oli ta paljude
kunstisuundade ja -voolude tunnistajaks, mille poolest 19.sajand oli
nii rikas. Köleril olid oma veendumused, vaated,
maitsed , sümpaatiad
ja antipaatiad. Ta otsis ise oma teed, oma loomingulist palet. Ta
loomingus oli tõusu- ja langusperoiide, kuid alati jätkus
sihikindel loominguline otsing. Ükskõik millises žanris Köler ka
töötas, ta jäi talupojaks, kes
harib oma põldu.
Pilt:
Johan Köleri autoportree
1859 https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Johann_K%C3%B6ler_1859.jpg Kunstniku elulugu ja õpingud
Tulevane kunstnik ja ärkamisaja tegelane Johann Köler sündis 1826 . aasta
24. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) Vastemõisa vallas
Lubjassaare rendikohas pere seitsmenda lapsena. Tema perekond oli
üpris vaene, kuid sellest hoolimata püüdsid vanemad talle anda hea
hariduse. Esialgu käis ta kohalikus vallakoolis, seejärel aga
Viljandi elementaar- ja kreiskoolis.
Pärast
kooli lõpetamist õnnestus tal saada Vastemõisa valitseja Faberi
abiliseks, kes märkas peagi noormehe kunstiannet ja soovitas tal
minna enda venna juurde Võndu maalermeistri õpipoisiks. 1839.
aastal sõlmiski Köler tollega seitsmeks aastaks sellilepingu.
Köler siirdub Peterburi 1846
Pärast
seda, kui Köleri sellileping Võnnus lõppes, otsustas ta siirduda
Peterburi, kus maalritele tööd leidus. Temast sai sildimaalija,
kuid samas täiendas ta end ka alates 1848. aastast Peterburi
Kunstiakadeemia õhtuklassides. Visa tööga ning andekusega õnnestus
Köleril kursused edukalt läbida: 1855. aastal maalitud töö:
" Herakles toob Kerberose põrguväravast" pälvis väikese
kuldauraha.
Köleri esimene Euroopa-reis 1857
Pärast
Peterburi Kunstiakadeemia lõpetamist sai andekast Kölerist peagi
nõutud kunstnik, kes maalis nii Peterburi eliidi kui ka Eesti
lihtsate inimeste, näiteks oma isa ja ema portreed. Tänu suurele hulgale tellimustele õnnestus kunstnikul peagi panna kõrvale nii
palju raha, et teha teoks oma ammune unistus; minna ja täiendada end
Lääne-Euroopas. 1857. aastal siirduski ta õppereisile, mis viis ta
Berliini kaudu Pariisi ja Hollandisse ning Belgiasse.
Järgmisel
aastal siirdus ta aga Itaaliasse, kus valmisid mitmed tema tuntumad
maalid ("Kristus ristil ", "Itaallanna lastega",
"Itaalia maastik "). Köler täiendas end eriti
akvarelltehnika alal, mis sai tema üheks peamiseks trumbiks. Roomas
sai Kölerist ka sealse saksa õpetlaste seltsi "Colonna"
liige. 1859. aastal pöördus end tublisti täiendanud Köler
Peterburi tagasi.
Kölerist saab Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik 1861
Pärast
oma õppereisi lõppu Euroopas kasvas Köleri tuntus üha ning tema
tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas
Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest
akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd ka keiser Aleksander II
juures; temast sai peagi üks tunnustatumaid õukonnakunstnikke.
Kölerist saab keisri õuekunstnik 1862
Alates
1862. aastast oli Köler tihedalt seotud keiser Aleksander II
õukonnaga, sest temast sai keisri tütre Maria kunstiõpetaja,
sellele kohale jäi ta kuni 1874 . aastani. Lisaks algas ka tema
loometöös kõrgperiood, mil ta maalis väga paljude tuntud
õukonnategelaste ja ministrite portreid. Vürst Aleksandr Gortšakovi
portree eest nimetati ta 1867. aastal ajaloolise portreemaali
professoriks. Õppejõutööd Peterburi Kunstiakadeemias tegi ta aga
aastatel 1869-1870.
Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863
1863.
aastal külastas Köler üle pika aja taas Eestit ning ta ei jäänud
maal toimuvaga sugugi rahule. Oli märgata, et eestlased soovivad oma
õigusi suurendada, ent baltisakslaste privileegid ja eestlaste
puudulikud õigused takistasid seda tugevalt. Peterburi taustaga
Köler soovitas eestlastel pöörduda keisrikoja poole, et oma
plaanidele tuge saada. Sellega sai temast nn Vene-orientatsiooni
algataja eestlaste rahvuslikus ärkamisliikumises. 1864. aastal
kohtas ta Peterburis noort haritlast Carl Robert Jakobsoni, kelle ta
eesti rahvuslaste leeri meelitas (kuni selle ajani oli Jakobson olnud
üpris saksastunud). Kölerilt sai Jakobson tugevaid mõjutusi, muuhulgas ka Vene-orientatsiooni. Köler ise aga kujunes rahvusliku
liikumise juhtfiguuriks Peterburis, kelle ümber koondusid seal
tegutsenud eestlased. Neid hakati kutsuma "Peterburi
patriootideks" ja nad püüdsid keisrikoda mõjutada eestlastele
soodsaid otsuseid vastu võtma. Nende toel oli toimunud ka
palvekirjade kogumise aktsioon 1863. aastal ning Köler toetas
palvekirjade esitamist taas 1882. aastal, kui seda tehti uuele
keisrile Aleksander III-le.
Köler ja Krimmi asundus 1882
1880.
aastate alguseks oli Kölerist saanud üks Vene impeeriumi
autoriteetsemaid maalikunstnikke, kelle stiil, tõsi küll, hakkas
juba ajale jalgu jääma , sest akademistlikku stiili oli välja
vahetamas realistlik koolkond. Kuid lisaks sellele oli Kölerist
saanud ka üks rahvusliku ärkamisaja silmapaistvamaid tegelasi. Tema
positsioon tugevnes veelgi pärast Carl Robert Jakobsoni ootamatut
surma 1882. aastal, mil temast sai endise Jakobsoni leeri üs
tugevamaid liidreid.
Samal ajal
tekkis Köleril mõte osta Krimmis Kuntaugani mõisalt maad, et
rajada sinna õitsev eestlaste asundus. Selleks soovis ta raha
laenata Eesti Aleksandrikooli fondist, kuid selle Peakomitee president oli Köleri kahtlasevõitu plaanile kindlalt vastu. Järgnes terav konflikt, mille käigus Hurt Aleksandrikooli Peakomitee
presidendi kohalt tagandati ja selleks sai Köler. Ta võttiski
Aleksandrikooli kassast raha ning ostis selle eest asundusele maad.
Kuid projekt kukkuski läbi ning Aleksandrikool jäi ilma suurest
hulgast rahast. Ka kaotas Köler ise oma säästud.
Köleri viimane suur välismaareis 1886
1886.
aasta järel võttis Johann Köler ette viimase suure välismaareisi,
sõites taas Lääne-Euroopasse. Sedakorda liikus ta ringi rohkem
põhja pool, peatudes pikemalt Viinis, Nice 'is ja Pariisis, kus
tegeles maalimise ja teiste kunstnikega kohtumisega. 1889. aastal
naasis ta Peterburi.
Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina 1891
1891.
aastal valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
Sellega oli ta tõusnud justkui eesti rahvusliku liikumise liidriks.
Kuid paraku oli liikumine venestusaja tõttu sügavas kriisis ja
Kirjameeste Seltsiski olid tõsised lahkhelid . Need viisid lõpuks
seltsi sulgemiseni 1893. aastal.
Johann Köleri surm 10.aprill 1899
Pärast
Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist tõmbus Köler avalikust elust
tagasi ja jätkas tegelemist maalikunstiga. 1899. aastal oma vana
sõpra Jakov Groti maalides tabas teda aga rabandus ning ta suri,
vana kalendri järgi 10. uue kalendri järgi 22. aprillil . Kunstnik
maeti rahva suurte austusavalduste saatel Suure-Jaani kalmistule.
Kunstniku looming ja teosed
Tema
looming kuulub eelkõige 19. sajandi vene akadeemilise maalikooli
konteksti ja esindab romantilise varjundiga hilisklassitsismi
ideaale.
Köleri maalid on nii massiivsed ja detailsed, et iga maali
vaatamiseks kulus märksa rohkem aega kui teiste maalide vaatamise jaoks. Paljud Köleri maalid on seotud mütoloogia ja usuga. Ta
teoste hulgas on rohkesti tellimustööna valminud portreid, mis otse
töökojast tellijane kätte toimetati. Vähesed neist jõudsid
näitusesaalidesse ning sattusid kriitikute ja uurijate ette. Ent
ometi saavutas Köler tunnustuse oma loominguliste võimete õitsengul
ja kaasaegsed rääkisid temast lugupidamisega . Johann Köleri
maalistiil on väga akadeemiline ja realistlik. Maalid on enamasti
tohututes suurustes. Maali sisud on selgesti arusaadavad ja
selletõttu ei pea vaevama oma aju, proovides nende sisu välja
nuputada. Selle asemel võib rahulikult silmal lasta puhata nende
perfektsete maalide peal. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega
juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik
ise enam elus ei olnud. Meie päevil võib ta olulisemaid töid
näha Eesti Kunstimuuseumis.
Autoportree.
Õli. 1859
- "Tütarlaps allikal"
- "Eeva granaatõunaga"
- " Ketraja " ("Katkenud lõng")
- "Truu valvur ". Õli. 1878
- "Ärkamine nõidusunest"
- "Hiiu naised kaevul"
- Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879
- Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree
- Ema portree. Õli. 1857–61
- Isa portree. Õli. 1826–1899
- Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid
- Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend.
- Roomlanna
- Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree
- "Herakles toob Kerberose põrguväravast"
- " Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887
- Kunstniku sünnikoht
Johann
Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" tunduvad
olevat väga sünge meeleoluga, kuna mõlemad vaatavad alla poole ja
omavad süngeid jooni oma näos. Portreed on väga detailsed ja hästi
joonistatud.
Köleri maal "Kristus ristil" on suurtes mõõtmetes maal,
mis kujutab Kristuse piinu ristil. Pildi meeleolu on väga sünge.
Seda kajastab pildil olevad pilved , mis on peaaegu süsimustad.
Inimesed, kes tulid Kristust oma viimasele teekonnale saatma on väga
kurvad ja nutavad. Maal on joonistatud väga hästi, seda on eriti
hästi näha kui sa seisad selle pildi ees ja vaatad hoolikalt igat detaili.
Johann Köler maal "Herakles toob Kerberose põrguväravast "
on samuti väga suurtes mõõtmetes
maal. Maal on mütoloogilise sisuga, kus Kreeka kangelane Herakles
võitleb põrgukoeraga. Maalil olev peategelane Herakles on maalitud
väga detailselt ja inimlikult. Ta keha ei ole maalitud ebareaalsete
lihastega, vaid pigem kujutab ta endast õiget rammumeest.
Köleri
maal "Lorelei needmine munkade poolt" kujutab näkineiu
needmist usklike poolt. Maal on massiivsetes mõõtmetes ja iga
detail on joonistatud suurepäraselt. Pilt on jällegi seondatud
mütoloogia ja usuga. Pildil olevad usklikud neavad näkineidu, kes
on meelitanud meremehi mere oma iluga .
Kunstniku ühe töö kirjeldus
Johann
Köler maalis "Truu valvuri " 1878. aastal. Maalil kujutatud
"väike Lolita " on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister
Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud,
tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti
Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu
valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal.
Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle,
ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi " pisikese printsessi "
kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on
igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud
bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja
sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut
suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat
jäetud. "Truu valvur" on minu lemmik Köleri maal, kuna
sellel maalil on lõbusam meeleolu ja see kajastab koerte ja inimeste
vahelist suhet. Maal on jällegi detailselt tehtud ja iga puu leht on
perfektselt maalitud.
Kokkuvõte
Köler oli
eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud
aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas,
vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas
igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene
keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised
salongimaalid.
Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult
talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik .
Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim
eestlane. Inimene, keda teatakse ja mäletatakse nüüdki.
Viljandis on Johan Köleri park,
kus on ka Johan Köleri monument .
Kasutatud kirjandus
Raamat "Johann Köler"
https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koler_annaka.ht m
http://lubjassaare.weebly.com/johann-koumller.html
http://janikunstiblogi.blogspot.com.ee/2014/04/johann-koler.html
Kõik kommentaarid