Kunstiteraapia (0)

TARTU ÜLIKOOL
SOTSIAAL – JA HARIDUSTEADUSKOND
ERIPEDAGOOGIKA
KUNSTITERAAPIA
Referaat
Juhendaja : Ants Reinmaa
Tartu 2011
Sissejuhatus
Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit : visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia , draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid .
Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale. Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas peatükk käsitleb kunstiteraapia kasutust töös erivajadustega lastega.
1. Mis on kunstiteraapia
Kunstiteraapia tähendab teraapiat joonistamise, maalimise, skulptuuri ja teiste visuaalkunsti vahendite abil. See on eriline viis kasutada loovuse jõudu ravimiseks, suhtlemiseks, enese väljenduseks ja arenguks. Kunstiteraapias väljendame oma tundeid ja mõtteid kas teadlikult või alateadlikult. Meie loodud pilt või skulptuur on meie mõtete, tunnete, kogemuste või unistuste peegel. Terapeut aitab mõtestada ja leida just meie jaoks loodu tähenduse. (Sein, M; 2008)
Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kliendil on lihtsaid kunstimaterjale kasutades võimalik uurida oma sisemaailma nii sõnalisel kui mittesõnalisel moel. Kunstiteraapia pakub võimalust väljendada raskeid või segadusttekitavaid tundeid turvalisel viisil. See on ainulaadne tee suhtlemiseks ja mõistmise saavutamiseks. Teraapias aset leidev loomise protsess viib meid lähedale oma kujutlusi loovale osale ning süvendab intuitsiooni.(www.kunstiteraapiad.ee)
Lühidalt öeldes ongi kunstiteraapia kunsti kasutamine teraapilistel eesmärkidel. Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient , terapeut ja kunstivorm . Kunstiliikidega tegeletakse eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes - seda kõike lähtudes kliendi eelistustest .(www.kunstiteraapiad.ee)
Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunsti tegemise tehnilisi oskusi või varasemaid kogemusi. Oluline pole mitte tulemus, vaid loomise protsess ise, mille käigus toimub pingete vabanemine , hinge ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine.(www.kunstiteraapiad.ee)
Kunstiteraapia nagu ka teised loovteraapiad kujutavad endast uut paradigmat ravikunstis. Nad on vastukaaluks meie ühiskonnas valitsevale masinlikule lähenemisele, mis on (ka meditsiinis) suunatud ainult lühiajalisele edule. Kunstiteraapiad on uus paradigma nii meditsiini kui ka üleüldse meie ühiskonna jaoks, nõudes inimestelt aktiivsust, mis paneks neid tegutsema, elust rõõmu tundma ja ahvatleks uusi projekte alustama. Kõik see ergutab kujutlusvõimet ning tugevdab vaimujõudu ja kehatunnetust nagu ka tundlikkust inimsuhetes. (Petersen,P;2004)

Kunstiteraapia meetodid

• Joonistamine:
  

Võimaldab väljendada mõtteid, tundeid, hirme ja soove. Joonistades tuleb nähtavale see, mis oli varjatud, sealhulgas ka alateadlik materjal. Joonistamine on turvaline meetod ärevate laste puhul, sest pliiatsiga tõmmatud joon ei valgu laiali, seda on võimalik kontrollida, nii tekib ka kontroll situatsiooni üle. Vajadusel on võimalik pliiatsiga tõmmatud joont kustutada . Sobib hästi laste puhul, kes vajavad rohkem raame, struktuuri ja kontrolli.

• Maalimine:
  

Sobib hästi tunnete ja emotsioonide väljendamiseks, sest on voolava konsistentsiga, omades vähem struktuuri. Maalimine võimaldab värve omavahel segada. Maalimist võiks pakkuda lastele, kes on endasse tõmbunud ning kellel on raskusi eneseväljendamisega. Värvide voolavus ja segunemine mõjuvad vabastavalt. Eriti meeldib lastele „sodipildi“ tegemine – sega paberil nii palju värve kokku kui tahad ja vaata, mis välja tuleb. Lapsed, kellel on piiridega probleeme, eelistaksid kindlasti maalimistegevust, kuid vahelduseks tuleks neile kasuks ka rohkem struktuuri ja kontrolli nõudvad kunstilised tegevused, mis arendaksid püsivust, tähelepanu ja keskendumisvõimet.

• Kollaaž:
  

Kollaažpilti on võimalik teha lapse poolt valitud paberile, eelnevalt ajalehe väljaannetest välja lõigatud piltide tükkidest, lisades juurde riidematerjali ja looduslikku materjali. Kollaažpilt võimaldab töötada tekstuuridega, arendades fantaasiatning julgustades katsetama. Materjalide valik ja kokkusobitamine on osa teraapiaprotsessist ja selle jaoks peab küllaldaseltaega varuma.

• Skulptuur:
  

Skulptuur annab võimaluse luua ruumilist kujundit ( ees, taga, sees, kõrval, all). Skulptuuri on võimalik luua näiteks savist , kipsist, papist , plastiliinist jne.
Võib luua erinevaid murekarpe, soovisüdameid, mägesid, minu edu monumente jne. Skulptuur oma ruumilisusega võimaldab vaadelda erinevaid elu vaatenurki ja probleemi lahendusi.

• Portree;
  

Portree joonistamine või maalimine võimaldab keskenduda iseendale, oma hoiakutele, kehatundele. see annab võimaluse analüüsida oma käitumist ja suhteid teistega . Ennast võib kujutada ideaalsena, koomilisena või müstilisena. lapse erinevaid fantaasiaid tema enda teemal saab läbi rääkida ning arutada, millised neist fantaasiatest võiksid isegi reaalseks saada.

• Nukud ja maskid :
  

Nukke ja maske on võimalik valmistada erinevast materjalist:riidest, looduslikest materjalidest, kilest, kipsist savist jne. Nende valmistamine nõuab pühendumist, on aeganõudev ning mitme tunni töö. Kui nukk või mask on valmis saanud, võib proovida ka erinevaid rollimänge. Lapse juhitud rollimängud annavad talle võimaluse väljendada oma muresid , emotsioone ja kogemusi.

• Raamat:
  

Raamatu valmistamine sobib hästi noorukitele, kelles pulbitseb nii mineviku, oleviku kui tulevikuga seotud emotsioone. raamatus saab kasutada fotosid lapsepõlvest, perest , sõpradest, olulistest sündmustest. Raamat annab hea võimaluse oma emotsioonide koondamiseks ning oluliste mälestuste talletamiseks.

• Muinasjutud ja jutukeste kirjutamine:
  

Muinasjutud sobivad hästi eelkooliealistele . Muinasjutu võib ette lugeda ning sel teemal pildi joonistada. Muinasjutt toetab joonistamise protsessi ning võtab vähemaks ärevust midagi ise välja mõelda. Jutukese võib lugeda enne kunstilist tegevust või toetavalt selle ajal, samuti on arendav ning infortmatiivne lasta lastel kirjutada jutukesi enda valmistatud tööde põhjal.(Tartes- Babkina,H; 2010)

Kunstiteraapias kasutusel olevad materjalid:

Savi tekstuur võimaldab luua kolmemõõtmelist vormi, olles tihedas puutekontaktis. Savi saab puudutada ning savi poolt saab olla puututatud. Saviga töö annab võimaluse haarata tegevusse mõlemad käed ja kogu keha: haaramine , tampimine, voolimine .
Pintsli ja pliiatsiga töötamisel ei ole otsest puutekontakti valmiva kunstitööga. Kunstitööd vesivärvidega võimaldavad tekitada õrnemaid struktuure, läbipaistvust ning peenetundelisust. Veel põhinevaid värve nimetatakse märgadeks materjalideks, nendega tehtud tööde tulemused ei ole tihti etteaimatavad. Märjad materjalid on head emotsioonide väljendamiseks kuid võivad soodustada regresiooni.
Kleepimine ja õmblemine on seotud osade liitmise ning kinnitamisega. Kui laps soovib kunstilises tegevuses ainult kleepda, kududa või õmmelda, siis võib seda seostada ka lapse enda vajadusega lähtuvalt tema elu situatsioonist - soov suhteid parandada, “siduda”.
Riidematerjalid on oma tekstuurilt erinevad ning seetõttu sisaldavad ka lapse kohta erinevat infot. Näiteks sametine materjal võib olla seotud sooviga tunda seotust ja lähedust ning siidine materjal ilu ja edevust.
Samuti sobivad tööks lastega erinevad looduslikud materjalid: kivid, käbid, tõrud, teo- ja merekarbid, lehed, oksad , liiv, süsi, muld , suled, kuivatatud lilled jne. vanematele lastele võib pakkuda töötamiseks ka naelu, haamrit, kuumaliimipüstolit ning klammerdajat.
Nooremate ja erivajadustega lastega töötamisel sobib kasutada šabloone ning värvimiseks mõeldud pilte.
Samuti sobivad kollaažide tegemiseks postkaardid, fotod, ajakirjaväljalõiked jne.
Erinevaid kusntimaterjale on võimalik analüüsida ka arengupsühholoogiliselt (ealisest võimekusest lähtuvalt), kunstiterapeutidele on see abiks nii diagnostilise vahendina kui ka võttena pakkuda lapsele erinevaid võimalusi, et stimuleerida tema sisemisi arengupotenstiaale. Kunstilise tegevuste puhul on oluline lähtuda eelkõige lapse enda valikust. Lähtudes lapsest, saame olla tunnistajateks, millises arenguetapis on lapse joonistamise areng, materjalide käsitlusoskus, peenmotoorne kompetentsus, fantaasia, julgus katsetada, oskus ümber orienteeruda, frustratsioonitaluvus, eneseväljendusoskus, püsivus jne.(Tartes-Babkina, H; 2010)
2. Ajaloost
Kunsti on läbi sajandite kasutatud tervistavatel eesmärkidel, olgu see siis kaudselt kunstniku enda kogemuste, sisepingete ja vajaduste väljendajana või siis põlisrahvaste šamaanide poolt rituaalide läbiviimisel.
Üheks kunstiteraapia rajajaks peetakse Adrian Hilli. Ta oli ise kunstnik ja hakkas huvituma kunsti terapeutilistest omadustest viibides 1938 aastal ravil tuberkuloosisanatooriumis. Esialgu kasutas ta joonistamist ja maalimist peale füüsiliselt ja kurnavalt mõjunud haigust kosumisperioodi möödasaatmiseks. Seejuures märkas ta visuaalse väljenduse taaselustavat toimet ja hakkas ka teisi sanatooriumi patsiente kunstiga tegelemisele innustama. Juba tervenenult hakkas ta hoolega uut teraapiavormi tutvustama. Tema oli ka see, kes 1942 võttis kasutusele termini „kunstiteraapia“ (Hogan, Susan ; 135). Briti Punase Risti ja Rahvusliku Tuberkuloosi Preventsiooni Ühingu toetus mängis olulist rolli, et kunstiteraapia haiglates ja sanatooriumites peagi ametlikult tunnustatud oli.
Samuti hakkasid 20. sajandi alguses paljud psühhiaatrid ja psühhoanalüütikud üha suuremat huvi tundma vaimselt haigete patsientide poolt loodud kunstiteoste vastu. Umbes samal ajal avastasid kunstiõpetajad seose laste kunstilise väljenduse ja nende arengulise, emotsionaalse ja kognitiivse kasvamise vahel ( http://www.arttherapy-co.org ).
Sajandi keskpaigaks hakkasid haiglad, kliinikud ja rehabiiltatsioonikeskused traditsiooniliste „rääkimisteraapiate“ kõrval pakkuma ka kunstiteraapia teenust, tunnustades nii kunstiga tegelemise võimet läbi loovtegevuse parandada taastumist, tervist ja heaolu. Selle tulemusena muutus kunstiteraapia kui kutseala efektiivseks ja tähtsaks kommunikatsiooni, diagnoosimise ja ravimeetodiks nii laste kui ka täiskasvanute erinevate probleemide puhul. Praegusel ajahetkel on kunstiteraapia valdkond võitnud tähelepanu üle maailma paljudes ravikeskustes ja ühendab endas nii psühhiaatria, psühholoogia, nõustamise, hariduse kui ka kunsti. ( http://www.arttherapy-co.org ).
Eestis alustati Tallinna Pedagoogilise Instituudi juures seminaride ja täiendkoolitustega 1980datel. 2004. a. asutati Eesti Loovteraapiate Ühing ning aastast 2007 hakkas Tallinna Ülikool koolitama kunstiterapeute.( www.kunstiteraapiad.ee)
Tallinna Ülikool on alates 2005. aastast Euroopa kunstiteraapiate-alast kõrgharidust pakkuvate kõrgkoolide konsortsiumi European Consortium for Arts Therapies Education assotsieerunud liige. Alates 1991. aastast korraldab konsortsium Euroopa kunstiteraapiate aastakonverentse. 19.-22. septembril 2007 toimus Euroopa kunstiteraapiate aastakonverents "Arts in arts therapies" (" Kunstid kunstiteraapiates") Tallinna Ülikoolis(www.tlu.ee).
3. Kunstiteraapia ja erivajadustega lapsed
Mängu- ja tegutsemistahte poolest ei erine puuetega lapsed teistest. Nende puhul tekib ainult vastuolusid rohkem. Õppimine kuulub igaühe psüühilise arengu juurde, ka puuetega lapsi peab ja on võimalik õpetada nii, et nad kogeksid eduelamust.
Värviharjutuste ja värvidega tegelemise kaudu saab luua silla oma sisemaailmaga, kontakti oma tunnete ja mõtetega. Värvimängu puhul saavutatakse see vaba tegevuse ja kujutluse koostöös, mil tegija ei tea alustades, kuhu välja jõuab. Värvid ja kujundid nagu tuleksid ise tegija (lapse) juurde ja tema vaatab neid rõõmu, üllatuse ja huviga. Üllatused ja avastused, mida värvidega mängides kogetakse, võivad olla tervendava mõjuga ning on enamasti emotsionaalselt positiivsed. Antud tegevuses on loomeprotsessil suurem tähtsus kui valmival teosel. Eesmärk on lasta lapsel end tegevuses tunnetada, tegevuse kaudu uusi oskusi kogeda ja leida seda, mis seni varjul olnud.
Puuetega lastel on sageli raskusi eneseväljendamisega. Autistid ei kontakteeru õpetajaga, ei taha osaleda tegevuses. Vaimse puudega lapsed on ka motoorselt kohmakad ega taha sellepärast käelistes tegevustes osaleda. Kunstiharjutuste kaudu on võimalik arendada nende loovust ; spontaansust, empaatiat , suhtlemisoskust, loomisrõõmu, keskendumisvõimet, enesekindlust.
Kunstiharjutused toetavad eneseavastamist, stressi maandamist, esinemisjulgust.
Värvimängu võib läbi viia igal ajal. Kui sellega tegeldakse esimest korda, tuleb sellest lastele enne tegeluse algust rääkida: otsida ümbrusest värve, nimetada neid, juhtida tähelepanu värvide sulandumisele, jälgida, millised värvid on selgete piirjoontega ning millised sulanduvad, mis juhtub, kui kaks värvi teineteise sisse sulanduvad.
Eesmärke saab tegeluse puhul püstitada palju, kuid hea on valida paljude hulgast just käesolevaks tegeluseks, selleks päevaks ja nende laste jaoks vajalik ja parim. Näiteks värvitaju arendamine, enesetunnetuse ja loovuse arendamine, enesekindluse toetamine , spontaansuse arendamine, keskendumisvõime parandamine, pingete maandamine , turvatunde suurendamine , sisemise tasakaalu toetamine.
Ei ole välistatud ka värvuste õpetamine ja kinnistamine. Samuti võivad õpetajal olla varjatud või enda jaoks püstitatud eesmärgid, nagu lapse meeleolu ja unistuste uurimine , suhtlemisoskuse parandamine, empaatia arendamine, individuaalse kontakti leidmine, rühma mikrokliima parandamine, rühmasuhete uurimine. Värvimäng aitab olulisel määral tõsta enesehinnangut. See on loominguline tegevus ja loovust arendades aitame lapsel eluga paremini toime tulla ning enesega rahul olla: kõige väiksemgi loominguline saavutus tõstab enesehinnangut.
Kõik tegeluses püstitatud eesmärgid saavad täidetud. Lapsed, kes ei oska joonistada maja, autot, inimest, palli jne, kes värvimisel ei suuda pidada kinni piirjoonest, löövad värvimängus lausa särama. Nad on tegusad, võimekad, aktiivsed ja nende töö on tõesti ilus.
Pärast värvimängutegelust on lapsed pingevabad , rõõmsad, enesekindlamad, tasakaalukamad ning uhked oma töö üle. Lisaks saab värvimänguga kujundada vaatlusoskust, õpetada värve tundma, rikastada fantaasiat, kujundada ilumeelt, ergutada loovat mõtlemist; arendada silma ja käe koostööd, pakkuda kunstielamusi( Kallas: 2004).
Kunstiteraapia poolt pakutavate materjalide mitmekesisus ja terapeutilised meetodid on osutunud väärtuslikuks vahendiks töös erivajadustega lastega. Kunstiteraapia eri vorme saab kasutada erinevate vajadustega laste juures. Meelepuuetega lapsed saavad ümbritsevast keskonnast kas liiga tugevaid aistinguid või väga nõrku. Sellistele lastele sobib väga hästi savi või pehme plastiliin. Ülitundlikele lastele sobivad kunstiprojektid, mis hõlmavad haamriga kopsimist, kuna see aitab neil ülemäärast pinget maandada loovas kontekstis.
Lastele, kellel on probleeme verbaalse väljendusega, olgu selle põhjuseks siis tummus, alaarenenud kõne või muud kommunikatsiooniraskused, sobib hästi nii joonistamine kui maalimine. See annab neile lastele võimaluse väljendada oma tundeid visuaalsel moel, mille käigus areneb ka nende suhtlemisoskus. Ka allasurutud hirmude ja mälestustega lapsed saavad neid turvaliselt väljendada joonistamise ja maalimise abil. Lapsed tunnevad , et nad väljendavad endid oma enda tingimustel ja see tõstab nende enesekindlust.
Intellektipuudega laste puhul võiks rohkem tähelepanu pöörata värvidele ja kunsti lõbusamale poolele. Värvilistest paberitest ja ajakirjade väljalõigetest kollaaži tegemine on hea võimalus intellektipuudega lastega tegelemiseks. Ka näpuvärvidega maalimine sobib neile hästi, kuna ei nõua erilist füüsilist pingutamist, kuid samas on hea vahend piiratud vaimsete võimetega laste stimuleerimiseks.(www.ehow.com)
Kasutatud kirjandus:
Art Therapy Association of Colorado, http://www.arttherapy-co.org/ataco/index.php?option=com_content&view=article&id=4&Itemid=11 (03.05.2011)
Eesti esimene kunstiteraapia stuudio (2009) www.kunstiteraapiad.ee ( 03.05.2011)
Hogan,Susan ( 2001) Healing arts, Jessica Kingsley Publishers,võrguaadress: : http://books.google.ee (02.05.2011)
Hose, Carl ( 2011) Art Therapy Techniques for Special Needs Children http://www.ehow.com/way_5270451_art-techniques-special-needs-children.html (23.04.2011)
Kaldas, Evi(2004,05.03) Erivajadustega laps ja värvimäng, Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/05.03.04/aine/11.shtml (02.05.2011)
Petersen, Peter (2004) Kunstiteraapiad Eestis – loovuse edendamine, Kunstiteraapiate sümpoosion „ Vägivald ja tolerantsus “, võrguaadress: http://www.hot.ee/terviselabor/postimees.html (02.05.2011)
The Continuum Center for Health & Healing (2011) Art Therapy- History & Philosphy http://www.healthandhealingny.org/complement/art_history.asp ( 04.05.2011)
Waller, Diane (1991)Becoming a profession: the history of art therapy in Britain, 1940-82, Waterstones, võrguaadress: http://books.google.ee (02.05.2011)