Suusatamine (1)

Suusatamine
Referaat
Koostas: Anna-Mari Raudsepp
Sissejuhatus
Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne.
Sisukord
sissejuhatus
Suusasammudest ja suusatamisest
Ajaloost
Suusatamise tervislike mõjusid
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis
Tuleb valida õiged suusad
Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 – 2006)
kokkuvõte
Suusasammudest ja suusatamisest
Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm , kui sa pole sellega harjunud lapsest peale. Andrus Veerpalu , meie suurim sangar viimasest nädalast, pole kuulu järgi selle sammuga seniajani sina peale saanud. Kuidas siis nii, tundub ju kõik nii lihtne? Ometi on põhjus täiesti olemas: kui klassikaline suusasamm sarnaneb aastatuhandetega sisse harjunud kõndimise ja jooksmisega, siis uisutõuge on kuidagi kunstlik. Jalgu tuleb väänata viltu, tõugata ei saa täistallalt, tasakaalu tuleb viia ühelt jalalt teisele jne. Kui nüüd paralleele luua, siis võiks arvata, et samamoodi keeruline on pika kuurordiajalooga Pärnul saada tugevaks muis valdkondades kui turism ja kuurordimajandus. Ometigi on see lausa hädavajalik- et kõik munad ühes korvis poleks. Selleks, et parim osa noortest jääks Pärnusse, mitte ei suunduks pärast ülikooli lõpetamist pealinna, on meil vaja arendada oma tööstuspotentsiaali, leida oma nišš innovaatilistes majandusharudes. Me teeme juba neid samme , kuid me ei liugle veel. Esimesed tõsisemad mäenõlvad võtavad meid päris läbi. Olgu selleks siis Euroopa programmidesse rahastamiseks kõlbuliku projekti kirjutamine või heade spetsialistide leidmine. Aga me pingutame.
Muidugi, pealtvaataja roll suusavõistlustele kaasaelamisel on alati mõnus. Esiteks võid hinnata asju kõrvalt ja saad läbi teleri näha suuremat pilti kui suusataja , kes rajal rassib. Andrus Veerpalu mesimagus võit on justkui kõigi eestimaalaste ühine ja samas igaühe personaalne triumf, mille lisame alateadlikult oma saavutuste ja identiteedi nähtamatule kontole. Seevastu siis, kui meie mees pjedestaalile ei tõuse, pole me ka ülearu löödud, sest aimasime seda ette – nägime ju suuremat pilti.
Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustegasuuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Ajaloost
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras. Kristianias (praeguneOslo).
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4 korda 10 km. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3 korda 5 km. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis.
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
Suusatamise tervislike mõjusid
Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele.
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis
- suusatamine sobib igas vanuses
- suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele
- suusatamine on justkui kogu keha treening , tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid
- suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis
- suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus , mets, puhas õhk
- vigastuste risk suusatamisel on madal
- suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe.
Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused , taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
Tuleb valida õiged suusad
Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus . Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad.
Ka kehakaal on suuskade valikul oluline
- mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad
- mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema.
Õige sporditehnika
Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel
- hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat
- väiksem vigastuste ja kukkumiste oht
- hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda.
Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust.
Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006)
Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM-il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus . Kolm medalit Kristina Šmigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse.
Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus teisele Mati Alaveri õpilasele, Jaak Maele.
2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Šmigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse . Treener Anatoli Šmiguni suur töö oli vilja kandnud. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Šmigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti sisuliselt maailma parimaks murdmaasuusamaaks.
Tõeks oli saanud jahmatav fakt: Eesti võitis murdmaarajalt sama palju kuldasid, kui kolm suurt Põhjala suusariiki Rootsi, Norra ja Soome kokku!
Eesti edukus suusaspordis ei väljendu aga ainult olümpiamedalites. Võrdväärne nendega on kindlasti Raul Olle võit 2000. aasta Vasaloppetil, milline au on saanud osaks vaid vähestele suusatajatele.
Edu ja medalivõidud oleks aga suure tõenäosusega olemata, kui puuduks arenev ja toimiv kodune organisatsioon . See, mis jäi mõnegi jaoks medalite varju. Aga just see on võimaldanud hoida atraktiivsena kodust suusaelu ning tõestada maailmale, et eestlased ei oska ainult ise võita, vaid ka suurvõistlusi korraldada.
Seda kinnitavad FIS maratonide sarja kuuluv Tartu maraton , alates 1999. aastast Otepääl toimuvad murdmaasuusatamise MK-sarja osavõistlused ja suvine Saku Suverull, mis aitab suusasporti tähelepanuorbiidil hoida aastaringselt . Ning veel paljud teisedki väiksemad rahvusvahelised mõõduvõtmised, millega Eesti edukalt hakkama saanud.
Samas ollakse suurte võitude kõrvale ametis ka järelkasvu koolitamisega, homse päeva kindlustamisega. Noorte suusavõistlused ja toimivad sarjad aitavad kindlustada, et uued Šmigunid, Veerpalud, Maed, Olled ei läheks spordile kaduma. Sest Eesti suusasport ei ela ainult tänases päevas, vaid toimib pidevas arengus. Organisatsioonis, mis viimase kümne aastaga on saanud eeskujuks kogu Eesti spordile. Mida näitab ka suusasportlaste ja treenerite iga-aastane võiduparaad aasta parimate valimistel.
Kõik see kokku on aidanudki kujundada suusatamisest eestlaste jaoks rahvusliku kaaluga spordiala. Oleme viimase kaheksa aastaga arenenud esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks. Ning 85 suusa-aasta järel võime liialduseta öelda: suusatamine on Eesti rahvussport .
Kokkuvõte
Kokkutvõtteks sain ma palju uut teada ja kes teab kui nüüd suusatan nende reeglite järgi, äkki hakkab suusatamine meeldima . Kuid siiski kahtlen ma ei ole eriti suusataja tüüpi ja ega mul aegagi pole.Eks näis.