Inimeseõpetuse referaat - Arvutimängusõltuvus (0)

Tapa Gümnaasium
Arvutimängusõltuvus
Uurimustöö
Tapa 2012

Sisukord

ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS 3
ARVUTI LASTELE JA TÄSIKASVANUTELE 4
ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUSE TUMEDAM POOL 6
KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ? 8
ARVUTIMÄNGUD EI OLE AINULT HALB MEELELAHUTUS 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD ALLIKAD 12

ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS

Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest , sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus.
Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et tegemist on psühholoogilise häirega. Arvutimängude liigset kasutamist võib võrrelda tesite psühholoogiliste sõltuvustega nagu hasartmängusõltuvus, mis on impulsi kontrollimise häire. Psühholoog Griffits arvab , „et kõik sõltuvused toetuvad põhiliselt pidevatele hüvedele ja tugevdamisele”. Griffitsi arvates on sõltuvusel kuus komponenti: silmapaistvus, tuju, muutused, tolerantsile, tagasivõtmis võimele, knofliktidele ja retsidiivile. Osad teadlased arvavad , et arvutmängusõltuvus pöörleb ümber enese tugevdamise ja sellele, et sõltuvuses olev inimene kuulub kuskile. Teadlased väidavad, et sõltuvus tekib ka siis, kui inimene mängib interneti kaudu teiste mängijatega ning eelistab suhteid nendega, kui teiste inimestega reaalsuses .
Arvutimängusõltuvusest on arutatud kui haigusest ja kas see tuleks panna uude 2012 välja tulevasse DSM-i ( Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders), kuid see ei võetud vastu kuna puudusid vajalikud andmed, et saaks kinnitada kas arvutimängusõltuvus on täielik psüühiline häire. Kuid rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi kuulub arvutimängusõltuvus diagnoosi „sõltuvus hasartmängudest” alla.

ARVUTI LASTELE JA TÄSIKASVANUTELE

Paljud lapsevanemad on hädas oma lastega - tahaks teha koduseid töid või olla omaette, kuid ei saa, sest laps nõuab tähelepanu või häirib oma tavaliste mängudega. On küllaltki lihtne lükata laps arvuti taha. Mänge leidub igale eale ja lastel on täiskasvanutest kiirem oskus arvutiga sinasõbraks saada. Kuid pidevalt last arvuti taha lastes võime ühel päeval avastada, et meil on kodus kasvamas väike sõltlane.Kui laps enam muude mänguasjadega mängida ei taha ja ainult arvuti juurde laskmist nõuab, tuleb kiiremas korras tegutsema asuda . Arvutimängud ei tohiks olla lapse päeva ainukeseks sisustajaks. Samas on sõltuvusnähtudega lapse arvuti tagant minemasaamine on paras pedagoogikakunsti tippsaavutus.
Arvutisõltuvus pole ainult laste pärusmaa. See hiilib salamisi ka täiskasvanutele ligi. Algus on lihtne. Igava ja rutiinse töö korral on vahetevahel hea teha paus ja lasta mõttel mängides puhata . Kuid need pausid kipuvad venima aja jooksul üha pikemaks, segades lõpuks tööd.Mitte alati pole kõik kontoritöötajad ülemuste kontrolli all ja ikka leitakse, et töö tähtajani on veel viis minutit aega, mida maha mängida. Tegemata töö vabanduseks leitakse mitmesuguseid põhjendusi, pettes iseennast ja tööandjat. Kuid aeg on konstantne suurus ja seda ei saa kasiinos juurde võita.
Miks üldse inimesed mängivad? Põhjus võib olla mängumaailma võimalustes. Tavainimene ei saa juhtida armeed, planeerida linna või võita diplomaatilist duelli. Arvuti taga saab iga madalapalgaline teenida õhtuga miljoneid ,  kahjuks küll virtuaalseid.Arvutimäng võimaldab ennast kujutleda sellena , kes sa ei ole. Pärast tüliderohket tööpäeva on päris hea tümitada virtuaalkolle, alateadlikult mõeldes, et peksad neid, kes sulle meelehärmi põhjustasid.Tuleb tunnistada, et paljudel inimestel on suhtlemisprobleemid, mille eest virtuaalmaailma põgenetakse. Kuid see ei too lahendust , vaid ainult raiskab aega. Aega tuleks hoolikamalt kasutada, sest inimene on ikkagi surelik, hoolimata sellest, et arvutimängus sa võid lõpmatult joosta ronida, tapelda ja tapetud saada.

ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUSE TUMEDAM POOL

Muidugi on arvutimängud lõbusad ja toredad ajaviitmiseks, kuid liigne mängimine võib tuua mitmeid tervise probleemi või isegi ekstreemseid psühholooigilisi juhtumeid. Arvutisõltlane ei viitsi korralikult toituda. Poest ostetakse kaasa kiirtoitu või tehakse lihtsalt võileibu. On üsna loogiline, et lõpuks hakkab ebaterve toitumine tervisele. Pärast pikaajalist arvuti kasutamist on tunda silmade väsimist. Igapäevane arvutikasutamine võib kahjustada silmi. Kindlaks on tehtud, et tihe arvuti kasutamine soodustab silmade kahjustusi, mille tulemusena peab kandma prille . Kui liialt kaua arvuti taga istuda, siis inimese silmavalged omandavad punaka alatooni. Põhjuseks on väikeste veresoont lõhkemine silmas, mis tuleneb silma kuivamisest. Pikemaajalise arvuti taga viibimise korral silmanägemine enam ei taastu. Samuti tekivad aastatega vale asendi tõttu selgroolülides deformatsioonid , mis hakkavad põhjustama valusid. Teiseks annab arvutit kasutades tunda kael . Masina taga ei istuta pead sirgelt hoides . Umbes 4,5-kilose pea viltu hoidmine on muidu nii tugevale kaelale kurnav. Tekivad valud kaelas ja seljas .
Rasketel juhtudel võivad arvutist põhjustatud tajuhäired mõjutada inimese käitumist. Esimesena tekib inimesel sõnavara ahenemine. Rääkida on raske, sõnad ei tule meelde.Mõnikord kaob arvutisõltlastel reaalsustaju üldse ja inimene võib reaalkeskkonda sattudes hakata käituma nagu mängus, kasvõi kaaperdades sõidukit või tulistades suvalisi inimesi. Niimoodi saab küll kuulsaks, kuid see kuulsus on negatiivne ja kinnipidamisasutusse sulgev.Kõige hullemini tekitavad sõltuvust suureneva skooriga lõpmatud mängud. Stsenaariumiga mängud nii hullud pole, sest igal stsenaariumil on ka lõpp ja teist korda sama mängu mängida on häirivalt lihtne.
Arvutimängusõltlastega on juhtnud mitmeid ekstreemseid juhtumeid. Toon näiteks Postimhest artikli: „Norra massimõrvar Anders Behring Breivik on mänginud nii palju arvutimänge, et psühhiaatrite sõnul on ta mängusõltlane. Breiviki ülekuulamisel on paljastunud, et aastatel 2006–2010 oli Breivik arvutis mängimas 8700 tundi ehk ligi ühe aasta, kirjutab Aftenposten.Ainuüksi 2010. aasta novembrist kuni 2011. aasta veebruarini mängis Breivik populaarset mängu World of Warcraft 500 tundi. Breivik ise on öelnud, et mängimise asemel kavandas ta hoopis rünnakuid. Breiviki teised lemmik arvutimängud on Modern Warfare , Elder Scrolls, Dragon Age ja Warhammer. Norra politsei püüab kindlaks teha, kas Brevikil oli mängukaaslasi või palkas ta kellegi enda eest neid mänge mängima.”
Samas ei saa olle kindel, et arvutimängud olid süüdi tema vaimse seisundi pärast. Küll aga on veel juhtumeid kus on arvuti kindlasti süüdi. Eesti Päevalehes on artikkel poisist kes viidi sundravile. „Arvutimängusõltuvusse sattunud rootsi nooruk sai oma kodukoha kohtus haruldase karistuse: 17-aastane gümnasist määrati sundravile. Aastaid kestnud pideva arvutimängude mängimise tagajärjel on poiss ümbritsevast keskkonnast pea täielikult isoleerunud, ütlesid tema lähedased ajalehele Hallands Nyheter antud intervjuus. Viimasel ajal peamiselt populaarset võrgumängu World of Warcraft mängiv nooruk ei lahkuvat kodust, ei käivat koolis ega suhtlevat eakaaslastega. Ka muutuvat ta agressiivseks või apaatseks, kui püüda tal arvutiga mängimist piirata.Varem on Rootsis arvutimängusõltlasi sundravile määratud vaid kolmel korral.„
Probleeme on ka eestlastel. Internetis uurides leiab mitmeid naisi kes otsivad abi, et pästa oma meest arvutisõltuvusest. Ajakirjas Psühholoogia Sinule on artikkel naisest, kes mängib igal võimalikul momendil arvutis. Oma perega suhtlemise asemel ta istub arvutis, kus ta kaotab täielikult ajataju . Ta kirjutab, kuidas tema tööd on tegemata ja tekivad konfliktid perega ja sõpradega.
Uus ajuskaneeringu põhjal tehtud uurimus näitab, et internetisõltuvus võib põhjustada ajus samalaadseid muutusi, nagu on täheldatud narkosõltlastel ja alkohoolikute puhul. Muutused näitasid interneti kasutajatel katkevaid radu seoses emotsioonide, otsustetegemise ja enesekontrolliga. Ajuskaneeringul leiti ebanormaalse valge mateeria mustreid , nagu on alkoholisõltlastel. Samasuguseid valge mateeria mustreid leiti ka videomängusõltlastel. Ajalehe The Independent andmetel pole umbes 5-10% internetikasutajatest võimelised kontrollima oma interntikasutust ja neid peetakse seega sõltlasteks.

KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ?

Kuigi arvutis mängimisega kaasnevad mitmed tervise hädad on võimalik neid parandada või aeglustada. Näiteks kuidas hoide silmi ? Silmanägemise säilitamiseks arvuti taga on mitmeid nippe. Esiteks on soovitav silmi aegajalt pilgutada. Silmade pilgutamine aitab niisutada silma võrkkesta pisaravedelikuga. Hoopis kavalam tegevus on vahetevahel arvuti taga istudes korrata muistset budamunkade poolt pühaks kuulutatud silpi "om", venitades m-häälikut iseäranes pikalt. Mingit hiromantiat ega salateadust siinkohal ei esine. Nimelt m-tähe hääldamine tekitab suuõõnes vibratsiooni, mis kandub edasi ka pisaranäärmeteni, stimuleerides nende tööd. Samasugune häälitsemine aitab ka kinnise nina korral, kuna vibratsioon mõjub ka ninakanalitele. Võid ju osta silma tilgutatavaid ravivedelikke, kuid paraku võib nende pruukimise korral omakorda ravimisõltuvusse jääda. Parem on saada hakkama ikka loomuliku pisaraerituse abil.
Tervisekahjustuste vältimiseks tasub piirata arvutikasutamise aega. Arstide sõnul on päevase arvutikasutamise mõistlik aeg 5,5 tundi. Seda ei tasu masina taga veeta järjest, vaid lühemate tsüklitena. Vahepeal on mõistlik võtta aeg maha, ringutada, võimelda, käia õues.
Sõltlastele tehakse mitmeid teraapiaid ja antakse nõuandeid. Mitmed asutused on Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas, kus on võimalik ennast ravida. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse spetisalistid tegelevad hasartmängusõltuvuse, arvuti-ja internetisõltuvuse hindamise, nõustamise ja psühhoteraapiaga.
Arvutis mängimise vastu annab ka võidelda. Kõige lihtsam on kustutada oma masinast sinna salvestatud või operatsioonisüsteemiga kaasa tulnud mängud. CD- plaate arvutimängudega saab ka lihtsalt pooleks murda, kui tunned , et enam koos mängudega elada ei saa.Veebipõhiste mängudega on raskem. Võib keelustada oma arvutis veebilehe aadressi, kuid samas oled ju ise teadlik, kuidas seda blokeeringut lahti teha.Facebooki mänge saab edukalt blokeerida näiteks vabavarana allalaaditava reklaamieemaldaja Ad-block abil. Muu Facebook jääb töötama. Kuid ka sel juhul jääb sulle võimalus Ad-block arvutist kustutada ja taas mängima asuda.Üldiselt on mängurlus inimese enda peas kinni. Kui leida endale huvitavamat tegevust, siis enam mängida ei tahagi.Aitab ka süsteem, kus saad iseennast premeerida arvutimängimisega. Näiteks mõne veninud, ebameeldiva koduse töö tegemise eest lubad endale ühe virtuaalse piljardi .

ARVUTIMÄNGUD EI OLE AINULT HALB MEELELAHUTUS

Arvutimänge ei saa otseselt ainult halvaks meelelahutuseks pidada. Mitmed mängud arendavad loogilist mõtlemist js reaktsioonikiirust. Tekstipõhised arvutimängud arendavad võõrkeeleoskust, kuid see oskus piirdub pahatihti mängupõhise sõnavaraga, mis on piiratud. Mõningaid teadmisi võib omandada mängides ka ajaloost, kuid siinkohal tasub olla väga skeptiline . Mängude loojad üritavad mänge muuta visuaalselt kütkestavateks, kuid selle juures kannatab ajalooline teadmine.Mängimine võib inimesele anda ka õnnetunnet. Raske missiooni lahendamine toob naeratuse näole. Kuid kas reaalne elu ei paku meile samasuguseid võimalusi?
Teadlased on uurinud, et inimesed, kes mängivad arvuti mänge suudavad paremini kontrollida oma unenägusid ning seal paremini võidelda kallaletungijatega.

KOKKUVÕTE

Kuigi on arvutisõltuvusega kaasnevad mitmed tervisehädad, on võimalik neid vältida. Iga lapsevanem peaks kontrollima, kui kaua on tema laps arvutis, et ära hoida liigset arvuti taga istumist. Arvutis võib küll teha tööd ja mängida mänge, kuid tervise hoiu mõttes ei tohiks sellega liiale minna.

KASUTATUD ALLIKAD

Ajakiri Psühholoogia sinule
Ajaleht Eesti Päevaleht
Ajaleht Postimees
Delfi foorum
Internetilehekülg www. Bioneer .ee