93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool. Mannteuffel (1786-1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763-1832) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 "Villem Naadi karskusteemaline teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks. 1684
Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama. Forceliuse õppeviis eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpperaamat. Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise. Tarvitati gooti tähestiku kõiki tähti ning saksa keeles esinevaid täheühendusi.Tähtede õppimisel jäid eriti raskelt meelde suured tähed, sepärast alustas ta väikeste tähtede õpetamisest ja kui tähestik oli selge, õpiti koos teksti lugemisega ka ettetulevad suured tähed. Lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi uue aabitsa järgi õpetama ka Tallinnamaal. Forceliuse aabits ilmus hiljemalt 1684. aastal. Koolid rajati kõigepealt kihelkonna keskustesse
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
40-leheküljeline raamat "Vaa kaazgõt" (Vadja muinasjutud, enamikus Paul Ariste kogutud). Lisaks Muslimovi käsikirjalisele õpikule koostas Vitali Tsernjavski 2007. aastal raamatu "Vaa tseeli (Izeõpõttaja)", mida saab internetist. Kui varem on vadja rahvusliikumine toiminud omaalgatuslikult, siis viimasel ajal on hakatud vadja asja vastu huvi tundma ka riiklikul tasandil. Sõktõvkaris töötav Venemaa soome-ugri keskus on näiteks lülitanud järgmise aasta tegevuskavva vadja aabitsa väljaandmise, peetakse plaani luua vadja ja isuri kultuurikeskus. Äsja tuli Venemaalt teade, et vadjalased on arvatud väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Kui akadeemik Paul Ariste 40-ndate aastate lõpus liivlased oma õpilaste hoolde jättis ja vadjalastele pühendus, siis oli ta eesmärgiks päästa nii palju vadja keelt ja kultuuri kui võimalik. Usun, et ka selleks, et tulevikus oleks võimalik keelt ja kultuuri taastada. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis:
Nii anti täielik võim talupoegade üle mõisnikele 2. Iseloomusta Rootsiaegset vaimuelu, too näiteid (sündmusi et põhjenda oma seisukohti). Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse ees jalgade pakkupanemine. Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent. Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski
Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni. Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara. Johan Hornung-1893
5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud Tootmis-
Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Õppima asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius ise. Koolis õpiti: 1. Soravat lugemist 2. Usupõetust ja kirikulaulu 3. Raamatuköitmist 4. Arvutamist e rehkendamist 5. Saksa keelt 1686 kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi õpetada, kuna õpikuid ei olnud. Ta hakkas kasutama ka uut lugemismeetodi- tähti hääldati valjusti, üks õpilastest luges ette, teised jälgisid teksti. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 1. Haridus pani mässama 2. Talupojad on orjadeks loodud 1686 pöördus Forselius kuninga poole, et leida toetust oma tegutsemisele. Kaasa võttis ta 2 oma andekamat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri
õppeasutus on mõeldud kõigi siinsete rahvaste jaoks. Kaudselt mõjus ülikooliga kaasnenud haridussõbralik õhkkond aga rahvahariduse arendamisele küll. b) Talurahva haridus (B. G. Forselius) 1630. aastail püüti sisse seada korda, et iga koguduse juures oleks kösterkooliõpetaja. Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus talurahvakool Põhja-Liivimaal. 1680. aastail võib rääkida koolivõrgu algmete loomisest. Pöördeliseks sai rahvakoolide õpetajate seminar, mis asutati 1684. aastal Tartu lähedale Papimõisa ja oli esimene seesugune Rootsi riigis. Seda juhtis rootsi päritoluga Bengt Gottfried Forselius, kes oli töötanud varem kooliõpetajana Ristil
Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisos kus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate. Luteri kiriku olukord sõja ajal: · Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud · Enamik kogudusi jäänud õpetajata · Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks Bengt Gottfried Forselius 1684. a
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama
paavsti saadikAntonio Possevino. · 1583. Aastal asutati Tartus jesuiitude gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. · Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate kohaliku rahva hulgast. Luteri kirik Rootsi aja algul · Joachim Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. · Hermann Samsonist sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. · 1626. Aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. · 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus. · 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all
Linnuse tüübid: · mägilinnused · neemiklinnused · Kalevipoja säng · ringvall-linnus · linnus-asula Pilet nr.11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Rootsi ajal: Liivisõda oli viinud kirikuhooned haletsusväärsesse seisundisse. Kirikud oli purustatud, kogudused olid ilma õpetajata. Soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joackim Jhering töötas välja esimese eestikeelse aabitsa. Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem Vene ajal: Veneriigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikkus lõppes kohe kui omavahel hakkas konkureerima luteri kirik ja õigeusu kirik. Kirikuõpetajate hulgas hakkas levima pietism. Pietistidest õpetajad aitasid kirikut madalseisust üle saada peale Põhjasõda. 2. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolsemate Soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille
-Hakatakse talurahvakoole rajama -Ülikool. Sealt tulevad haritud kirikuõpetajad. Emakeelsed jutlused -Leeritamist sai teha kodus, kodus õppida -Forselius lasi veerida aabitsast. Esimene aabits Forseliuselt 24) MILLEGA JÄID EESTI AJALUKKU: - Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner, temast saab ülikooli asutaja. - Andreas Virginius – 17.sajandi lõpu poole tõlgib uue testamendi Lõuna-Eesti keelde. - B.G.Forselius – Õpetab välja terve lennu koolmeistreid. Kirjutas esimese aabitsa. Vanakirjanduse looja. - H.Stahl – Esimene eesti keele grammatika. Esimest korda eesti keeles usuõpetus. On andnud välja käsi ja kodu raamatu. 25) NIMETA 2 TÄHTSAMAT SÜNDMUST ROOTSI AJAL JÄRGMISTES KULTUURIVALDKONDADES: A) haridus: Tartu Ülikooli asutamine 1632, õpetajate seminar, gümnaasiumid B) eestikeelne kirjasõna: Uus Testament, aabits, kodu ja käsi raamat 26) NIMETA 3 MUUDATUST EESTIS ROOTSI AJA TALUPOJAKULTUURIS. MILLISE
- vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis). - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel. - võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik
kasvava mitte-eesti kogukonna liikmete jaoks. 195455 lülitatakse õppeplaani tööõpetus, 1955 kehtestatakse ühtne kohustuslik koolivorm, 1956 asutatakse esimesed internaatkoolid ja pikapäevarühmad. 195963 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks. Kuid võib-olla suurim uuendus on L. Alttoa ja H. Raigna 1958.a. aabits (illustreerinud S.Väljal). Aabits jätkab Johannes Käisi vahepeal keelatud töökooli lähenemise suunda. Aabitsa illustratsioonid näitavad last ümbritseva elukeskkonna muutumist sula ajal. Ideoloogilise surve tugevnemine mõjutab ka üldhariduskooli. Süveneb vene keel ja kirjanduse osakaal õppeprogrammis. 1951. a. asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille, saades selmel aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema ...
päevitamas ja besseinis suplemas. Üks kord aga jalutas ta aias ning nägi kaamelipoega. Nüüd hakkas ta iga päev teda vaatamas käima. Ühel päeval aga nägi Irmel esimest korda Omari poega, kes oli jäänud tema esimeselt naiselt. Esimesest silmapilgust hakkas laps naisele meeldima, kuna ta ise töötas lasteaias ning talle meeldis töö lastega. Hiljem sai ta ka lubaduse veeta paar tundi päevas väikese Aliga. Irmel tegi ise lapsele aabitsa, eestikeelse, kuna naine ei tundnud araabia tähestikku. Iga tähe juurde joonistas ta ka pildi, et oleks huvitavam ja lihtsam õppida. Samuti kirjutas ta poisile muinasjutte. Ali oli Irmelist nii sisse võetud, et ei tahtnud olla lapsehoidjaga. Nii Irmel tegeleski Omari lapsega. Ja sellepärast ei tundunud kummalisena ka see, et esimene keel, mida laps rääkima hakkas oli eesti keel. Nüüd said Irmel ja Ali omavahel vabalt rääkida. Vahepeal tekkis Irmelil suur koduigatsus ning ta hakkas
Eesel tervitas hobust - iii! Küsimused: Kes kohtusid? Mida ütles eesel hobusele? Järgneb i-hääliku kordav hääldamine. 2. I-häälik tuntakse ära kuulmise teel: Nimetatakse häälikute rida, õpilaste ülesandeks on reageerida, kui nad kuulevad i b. Lausete kordamine: kasutatakse lauseid, kus õpitav häälik esineb sõnades rohkel määral (Jaan sai aabitsa. Jaan sai sügisel aabitsa. Jaan sai sügisel uue aabitsa.). Oluline on nimetatud töövõte ärakirja, etteütluste ja iseseisva kirjutamise eeltööna. Laps peab lause kirjutamiseks selle endale meelde jätma! Alustatakse kahe sõna või kahesõnalise lause kordamisest. Õp ütleb sõnad/lause, õpilane kordab; raskuse korral korratakse koos õpetajaga, seejärel jälle üksikult.
Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade ...
Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. [2] Loomingust leiab näiteid 6. Lisast. Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste (Tungla sulest on sündinud üle 900 lauluteksti), koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ja „Samet ja saepuru“, mis on adresseeritud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lauluvõistlusel ’’Eurolaul’’ 1993 võitis Janika Sillamaa esituses laul "Muretut meelt ja südametuld", 1994. a
väljaõpetamiseks. Õpiaeg kestis 2 aastat. • Mõisnikele eestlaste harimise mõte ei meeldinud ja nad üritasid Forseliuse tööd igati takistada. Vastuseisu murdmiseks viis Forselius 1686 kaks oma kõige andekamat õpilast – Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri Stockholmi Rootsi kuninga ette, kus nad näitasid oma oskusi. • Forselius õpetas toona uudsete pedagoogiliste meetoditega, ning oma eluajal andis ta välja ka aabitsa, mis ei ole küll säilinud. Ta üritas juurutada ka uut kirjutamisviisi, mida eestlastel oleks lihtsam lugeda. • 1688. aastal hukkus Forselius Stockholm-Tallinna reisil. Tänu Forseliusele oli Eestis aga 160 õpetajaharidusega eesti noormeest. Need rajasid koole kõikjale üle Eesti- ja Liivimaa. Õige peatselt hakkasid kõik eestlased saama kooliharidust. • Aastal 1687 otsustati, et igasse Eesti kihelkonda peab ehitatama kool, kus õpetatakse eestlasi lugema ja kirjutama.
Piiblikonverentsid - kokkutulek piibli eestikeelseks muutmiseks Tartu ülikooli asutamine: 1632.a asutati Tartu Ülikool kindralkuberner J.Skytte poolt. Põhjuseks kõrghariduse vajadus Eestis. Teaduskonnad: filosoofia- , usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Õppekeeleks saksa keel. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes kiitis ülikooli heaks. B.G.Forselius: 1684.a organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ettevalmistada tulevasi õpetajaid. Samuti andis välja aabitsa Tulemused: hariduse levik Eestimaal 5. Põhjasõda ja Balti erikord Toimumisaeg - 1700-1721 Eeldused: 1) Venemaa ja poola suhete paranemine 2) Venemaa vaherahu Türgiga 3) Suur näljahäda Rootsis 4) Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks 3) Taani soov laiendada maad Osapooled: Rootsi kuningas Karl XII Vene tsaar Peeter I
3. Ideoloogiline surve õpikute näol Õpikut on läbi aegade käsitletud kui määratletud infoallikat ja rahvusliku kultuuri kandjat. Peale selle on õpikul tähtis osa õpilase maailmapildi kujundamises. Olenemata õppeainest, kannavad kõik õpikud endas vastavat sõnumit, mis toob suurepäraselt välja parasjagu kehtivate olude ja ühiskonnakorralduse eripärad. 8 Käesolevas peatükis on autor võtnud vaatluse alla aabitsa kui alles haridusteed alustava õpilase esimese õpiku, mis tõepoolest kandis (ja kannab ka praegu) endas teatavat poliitilis- ideoloogilist sõnumit, mille abil oli võimalik kujundada nö "puhta lehena" alustavaid lapsi ning kohandada nende mõttemaailm sobivaks hetkel kehtivale süsteemile. Peale aabitsa on käsitlemisel ka algklassidele mõeldud ajaloo- ja matemaatikaõpikud. Võib tekkida küsimus, et miks just matemaatikaõpikud, kuna
tuntud plekk magu. 14. Eesti Hobuse kasvatajate Selts korraldas Toris tõu hobuste sõidu ja veo katsed. 15. Sõja jalal töö kaaslased on paha tihti närve sööva töö ohvriks langenud. 3. Parandage kokku- ja lahkukirjutamisvead. Eksiti kala püügi seaduse vastu. Võru lähedases külas kõneldi ehtsat murde keelt. Aidaskäimine võttis paar kümmend minutit kallist heina aega. Pole enam aega aabitsa tõdede üle kordamiseks. Värvitud teadete tahvlil tilpnesid paar kümmend käsitsikirjutatud teadet. Üks pildi raamatu lehtedest oli trüki kojas kannatadasaanud. Kooli füüsika õpetaja käis suve puhkuse ajal Balkani maades. Tohutusuur huvi oli kunstipäraste naiste käekottide vastu. Tööta tööline rääkis puhast lääne murret. Kohtasime rõõmsa näolist farmi juhatajat. Viinivorste ranna kohvikust ei ostetud. Põhja poolsetes mägedes oli rumeenia ungari sega asustust. Sep-
kohalike hulgast. Miks katkes vastureformatsioon Eestis? 1625. vallutasid rootslased Tartu, mis lõpetas jesuiitide tegevuse ja ka kogu katoliku ajastu Eestis. Preestrid valiti haridustaseme järgi, roll ka välimusel. Räägiti kohalikus keeles. Ordu rajas Ignatius Loyola, hispaanlane, aadel. Luteri kirik Rootsi ajal Mis rolli etendasid luterluse juurutamisel.... ...Joachim Jhering? luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitaja, andis välja esimese eestikeelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks? Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne. Mis usku oli eestlane 18.saj?
Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud ,,Luggemisse lehhed" ja ,,Arvamise-Ramat". Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. ,,Marahwa Näddala-Leht" sisaldas rohkesti õpetlikke karjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt.
○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) ● 1684. a asutati Tartu lähedale Forseliuse seminar eesti koolmeisrite ja köstrite ettevalmistamiseks Bengt Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt. ○ Õpetati: lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. ○ Kooli lõpetas u. 160 poissi ● Forselius koostas ise ka aabitsa ● Läks 2 parima õpilasega Stockholmi kuninga juurde - selle tulemusena sai loa asutada eestis koole. ● Forselius pani aluse õpetajate väljaõpetamisele Arhitektuur. ● Iseloomulik barokkstiil - ümarad tornikiivrid, vouudid (teokarbikujulised kaunistused), ümarad aknad ● Uut tüüpi kaitseehitised bastionid - 5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused ● Kalmistutel kivist rõngasristid.
lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren, Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati
keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf . Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis . Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948.aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõi...
7 9 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 22-28 Aasta hiljem võtab ta oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti. Seminaris oli ta ise koolmeistriks, välisteks asjade ajajaks ja kooliraamatute soetajaks. Edukamaks õpetamiseks andis Forselius 1684 välja uue aabitsa parandatud eesti keeles, mis palju pahameelt ja vastuolu tekitas. Forseliuse seminarist läks rahva sekka 160 noormeest, kes siinmail omakorda lugemist edendama hakkasid. Aastail 16861688 loodi eestikeelseid rahvakoole Forseliuse eestvedamisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades. Lugemisoskusega rahvana said eestlased rohkem osa seltsi- ja kultuurielust, võimaluse
kirikuõpetajana Harjumaal, oli juba varem talurahva lapsi õpetanud. Seminar tegutses 4 aastat, kuni 1688. Eeskätt tuli sinna õppima poisse Tartu lähedastest piirkondadest. Õppetöö kestis 2 aastat. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, mõnevõrra ka saksa keelt, samuti raamatuköitmist. Kirjutamist kõigile ei õpetatud, ainult kõige andekamatele. Kirjaoskus 19.saj keskpaigani tähendaski suuresti lugemisoskust. Paremini lugema õppimiseks koostas Forselius 1686.a oma aabitsa. Tema oli see, kes tuli välja nn foneetilise kirjaviisiga lugeda tuleks nii, nagu on kirja pandud (mitte saksapärasused). Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et mehed sinna seminari läksid, aga kirikuõpetajatele meeldis. 1680?.a käis Forselius oma kahe õpilasega ka Rootsis Karl XI juures, need olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Olid demonstreerinud oma lugemisoskust (poh et eesti keeles), kuningas oli mõlemale kinkinud kuldmündi
-Isa oli kirikuõpetaja Harjumaal -Oli juba enne talurahva lapsi õpetanud *Seminar tegutses 1684 1688 -Eeskätt õppisid seal poisid Tartu lähistelt -Õppetöö kestis kaks aastat -Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, veidi saksa keelt, raamatute köitmist -Kirjutamist kõigile ei õpetatud, see oli andekamatele Kirjaoskus kuni 19. sajand oli eeskätt vaid lugemine Forselius koostas 1686 uue aabitsa -Forseliuse aabits -Foneetiline kirjaviis: lugeda nii, nagu on kirjas, ei ole saksapärasust -Mitte tähenimed, vaid häälikute hääldamine -Palju tõhusam õpetamine Mõisnikud pidid talupoegi seminari saatma, neile ei meeldinud -Kirikuõpetajatele oluline -Et saada kuninga toetust, käis Forselius kahe õpilasega Rootsis Karl XI juures -Õpilased olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püs...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Tähtis oli: a) sorav lugemine b) usuõpetus ja kirikulaul c)õpiti ka raamatukõitmist d)arvutamist ehk rehkendamist e)saksa keelt 1686. kirjutas Foreselius ise aabitsa kuna õpperaamatuid veel ei olnud 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid Forselius hakkas kasutama ka ,,uut lugemisoskust", kooris lugemise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille
Algatuskiri Aadressi kujundamine ümbrikul Hr Tiit Tubli 15. mai 2008 nr 1-10/313 OÜ Kool Eesti Posti standard masinaga sorteeritavate kirisaadetiste ja Aabitsa 67 otseposti ümbrikutele (väljavõte) 12345 TALLINN .............. Kinnitatud 29.04.2008 käskkirjaga nr 59 2) ... Saaja aadressandmete erinevad osad tuleb paigutada üksteise Koolituse tellimine Sisse tulnud
Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte ettevõtmisel. Rootsi kuninga Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamise. 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused: Bengt Gottfried Forselius rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli rajada, kuningas võttis nende soove kuulda. 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg: 1700-1721 2) eeldused: Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis
mõisas. Talupojad said õiguse mõisniku peale kaevata kasvõi kuningale endale, kui seda lepet rikuti. Hariduselu Esialgu pandi lootusi maalaste lugemaõpetamisel köstritele. Neid aga oli vähe ja nende haridus puudulik. Bengt Gottfried Forselius asutas 1684a seminari koolmeistrite ettevalmistamiseks. Õpetajaks oligi tema ise. Õpiaeg kestis 2 aastat, põhirõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel, ent veidi õpiti ka kõike muud. Forselius koostas aastaks 1686 ka omaenda aabitsa. 1687 otsustas Liivi maapäev, et mõisnikud peavad ehitama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus eestlaste hulgas märkimisväärselt kõrge. Luteri usu leviku jaoks oli oluline Piibli tõlkimine emakeeltesse. Aastal 1637 koostas Heirich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis küll seisnes eesti keele kohandamises saksa reeglistikuga, kasutades ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel
Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast
käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks ise tahtmine õppida. Laps ei pea koolist saama niivõrd tarkust kui tundeid ja õigeid emotsioone. Avaldas ka aabitsa. 8. Tolstoi varasem looming- üldine iseloom, konkreetsed näited teostest oma kirjanikukarjääri alustas ta proosaga. *1852 ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" ta esimene kirjanduslik teos, jutustus ,,Lapsepõlv", sellele järgnesid ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"-debüütteosed, nendes palju autobiograafilist materjali, nendes üritas kujutada konflikti ühiskonna ja inimese vahel. *1850ndatel oli loomingus valdav sõjateema. Ta suhtus sõjasse tollal vastuoluliselt
Hans), oli ise selles koolis õpetajaks. (Oma õppetöös kasutas Forselius erilist uut õppeviisi, mis oli arvatavasti sarnane soome rahvakooli rajaja Gezeliuse meetodiga, kus tähti õpiti neid valjult hääldades, sõna aga silpide kaupa kokku veerides). Nende töö maarahva laste lugema ja kirjutama õpetamisel, koolivõrgu väljakujundamisel Lõuna-Eestis, koduõpetuse süsteemi rajamisel on olnud väga tähendusrikas. Forselius koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1694; säilinud selle arvatavad uustrükid, põhjaeestikeelne 1694. ja lõunaeestikeelne 1698. aastast) ning väga oluline on tema osa kirjaviisi normeerimiselt (jättis kõrvale võõrtähed, h pikendusmärgina, ainsuse partiivi ja eitava kõne rahvakeelne tarvitamine, nimede mõõdukas eestipärastamine jm). Aabits oli rajatud tema õppemeetodile, kasutatud uut, ühtlustatud ortograafiat. Forseliusele on omistatud ka Lundis leiduv põhja-eesti-
Vöörmünder maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forselius õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar asutati 1684. Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele. Ignatsi Jaak Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendad eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale. Pakri Hansu Jüri - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
