Fred Jüssi - Referaat (0)

Fred Jüssi-
Õnnelik, kes on vahel õnnetu
„ Loodus on , inimene mõtestab .
On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi .
Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks
ja teevad sullegi ruumi .
Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . „
Töö koostas
2009
Sisukord
1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4
2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8
3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9
4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12
6 . „ Väike vahtrapuu „ Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Elulugu
Sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog -zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). 
Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf .
Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis .
Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia.
Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948.aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus noormees eelkõige metsadest ja rabadest. Nimetab ennast üksiküritajaks, kelle huvi on olnud enamasti suunatud elamustele.
Aastal 1997 . aastal sai Eesti Taassünni auhinna .
3
"Olen oma kuulmise pöördumatult ära rikkunud, et ajasin hea helitehnikaga taga loodushäälte peensusi," ütleb Fred Jüssi , kes üksvahe oli peaaegu igale eestlasele üks tuntud ja armastatud loodushääli . Tema raadiosaated loodusest , eriti loodushäältest , olid nii populaarsed , et sundisid kuulajaid oma tegemisi Jüssi eetriajaga sobitama , nii nagu praegu sobitavad paljud televaatajad oma aega mõne teleseriaali ajaga .Mööda Eestit käis Jüssi ringi , salvestades seda , kuidas linnud , konnad , imetajad üksteisega helilainete abil suhtlevad . „ Kuulmine on kõige vanem meel ,“ ütleb ta , „ kõige emotsionaalsem meel . Ma olin kolmkümmend aastat mööda metsi hulkunud , enne kui hakkasin looduses lindistama , ja ometi avastasin just siis enda jaoks uue maailma . “ Fred Jüssi on esineja , kelle jutt paneb kuulama kõige hajameelsemad subjektid ja kõige rahutumad isendid . Kui Jüssi oma slaide näitab või muidu loodusest ja maailma asjadest räägib , siis teeb ta seda sellise läbitunnestatud sugestiivsusega , et tundub , justkui oleksid ise need mõtted välja mõtelnud , justkui oleksid ise juba ammu kõike seda teadnud .
Jüssit on valmis kuulama needki , kes Eesti elust , loodusest , olust mitte kui midagi ei tea . Näiteks jaapanlased . Kord Hokkaidõ saarel Kushiros pidas ta kahetunnilise loengu Eesti loodusest ja maast . Jüssi mängis neile ette suupillil , milliseid laule meie lapsed lauluavad , ning loeng ei tahtnud lõppeda .
Fred Jüssi ise on töötanud ennast Eesti loodusfotograafia tippmeheks , kes on oma eeskujuga koolitanud välja õige mitu looduspildistajate põlvkonda . Ning andnud otse või kaudu õpetust loodusest kirjutajatele ja rääkijatele .
Oma raamatutes on Jüssi keskendunud foto ja sõna napile , kuid täpsele koostööle . Paaris oma raamatus on ta rääkinud rebasest . “Rebane ja hunt on väga peened , ettearvamatu käitumisega , „ ütleb ta, „ nad nagu polekski loomad . “
Fred Jüssi sõnul on tema element ikkagi mets . „ Mets on midagi niisugust , mis minule hingesooja annab . Mõni mets on soojem , mõni mets on rohkem kasukas kui teine mets . “
Nii mets kui raba on aegade jooksul muutunud .
„ Mäletan , kuidas kõlas üks raba , Kakerdaja raba Kõrvemaal , kui läksin sinna viieaastaselt , “ meenutab Jüssi , „ ja tean , kuidas kõlab see nüüd . Maailm on vaesunud . “
Jüssi rõhutab , kui oluline on , et mingi suhe kestaks pikka aega . Ja võrdleb munaga . „ Kui sul jätkub kannatlikust oodata , kunas poeg välja hautakse , siis saad teada , milline abitu olend maailma tuli . Ja kui sul jätkub veel kannatlikust vaadata , kuidas tal hakkavad suled selga kasvama , saad teada , missuguseks see olend kujuneb . Kui ootad kaks aastat , saad teada , kuidas ta õpib laulma . Siis saadki teada munast , kui sul jätkub kannatlikust . Saad munast teada nii palju . Sama asi on armastusega . “
„ Võib tulla hetk , kus sa tunned ära maailma enda ümber , mis tegelikult sinu sees on olemas . Kaks poolust saab kokku ja tekib tervik . “
4
Intervjuu Fred Jüssiga
„ Olen konnakontserditel käija “
“Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud , kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid , Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse , selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt . „ Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis , kui ta sai Eesti Taassünni auhinna . Fred Jüssi nime ja raadiost tuntud hääle taga peitub karismaatiline isiksus , kellega suhtlemine võib olla raske , aga võib olla ka väga kerge . Ent kindlasti on see huvitav ja rikastav inimesele , kes temaga kokku puutub , sest Fred Jüssil on , mida jagada .
Kui tihti looduses käite ? Vaimus elan seal kogu aeg , sest muidu ma ei kujuta oma elu üldse ette .
Kas metsas käite enamasti üksinda ? Oleneb oludest . Mõnikord eelistan üksi käia , teinekord tahaks minna toreda kaaslasega . Aga kaaslaste puhul on tingimuseks kõigepealt see , et saan nad ise valida . Mitte nii , et keegi otsustab minuga kaasa tulla ja ongi siis minu kaaslane .
Kas olete üksi metsas hirmu ka tundnud ? Mille ees ?
Mõne metslooma , näiteks karuga kohtudes ? Oi , kuidas ma olen seda oodanud ! Olen ükskord juhuslikult metsas karu näinud , paar korda olen näinud ilvest… Need on väga ilusad mälestused. Hunte , keda rohkem kardetakse , olen rohkem näinud. Ma ei ole kunagi metsas üksi kartnud , ei öösel ega päeval . Mets on turvaline koht . Õhtul või öösel linnas olen tundnud ennast ebamugavalt , aga see on hoopis teine asi .
Kas olete kokku arvutanud kui palju pilte teil on ? Tohutult palju ?
Ei . Neid pole tohutult palju . Hiljuti sain BBCi pildipangalt ettepaneku saata neile oma pilte . Nad kirjutasid , et saatku ma prooviks 200 slaidi ja siis nad otsustavad , kas teeme lepingu . Mulle tuletab see meelde , kuidas Soome Saima kalurid otsisid turgu oma teedetele ja jõudsid otsingutega Ameerikasse . Ameerikast tuli vastus : saatke meile prooviks üks miljon karpi konserve , siis otsustame , kas teeme teiega lepingu . Mõõtkavad on teised .
Kui panen ennast „ National Geographicu „ fotograafi kõrvale , siis minu produktsioon on kübe . Ma pole hulka oluliseks pidanud .
5
Kas ka lindude hulgas leidub andekaid ja vähemandekaid ?
Vaieldamatult . Kui kuulate ühe liigi isaste laulu , siis ühe puhul on tegemist täieliku diletandiga , kel pole lihtsalt eeldusi , teine on jälle tõeline meister . Mäletan , kui lindistasin Matsalu lahel heliplaadi jaoks : oli nii tore minna öösel paadiga mööda jõge alla , mikrofonid kaasas , ja varsti tundsin laulu järgi kõiki üksikuid isendeid . Sain isegi teada , missugune on ühe või teise linnu meeleolu – kas tal on täna laulutuju või mitte . Minule on see huvitav .
Rein Maran filmis sipelgaid ja ütles , et hakkas lõpuks üksikuid sipelgaid eristama selle järgi , kuidas ta okka võtab ja seda kannab . Igaüks teeb seda isemoodi . See on kordumatu . Sellest peaks lähtuma inimene , pidades pühaks seda , mis teda ümbritseb .
Teil ei ole kunagi olnud autot . Miks ? Mul ei ole selle vastu huvi . Mulle on öeldud , et igaüks võib autojuhtimise ära õppida , aga ma pole tundnud tarvidust . Huvi pole ka enda teha . Kui mul pole autot , lähtun võimalustest , mis on inimesel, kellel ei ole autot .
Teie olite üks Eesti Taassünni auhinna saajaid . Auhinna asustas Jakob von Uexküll ning tänavu anti see välja viiendat ja viimast korda . Mida kavatsete auhinnarahaga ette võtta ?
Auhinnaraha on 33 333 krooni . Tahan minna Fääri saartele . Olen seal küll juba korra käinud , aga mul jäi veel palju küsimusi vastuseta . Sobivaim aeg minekuks on juuli lõpp , sest siis tulevad noored lunnid koobastest välja .
Ka tahaksin näha Fääri rahvuspüha pidustusi , mida on mul olnud võimalus Oslos jälgida .Mind huvitab , millise tee on fäärlased edasiminekuks valinud . Probleemid on samad mis eestlastel , aga teed on erinevad , ja tahan näha , kuidas neil läheb .
Saartel on teie elus vist eriline koht . Ikka ja jälle on teilt küsitud Aruba saare kohta Väikestes Antillides , kus olete sündinud . Kas sealt on jäänud mälestusi ?
Olin kolmeaastane , kui sealt ära tulime , aga mälupilte on jäänud . Mul on detailimälu , mäletan üksikasju varasest lapsepõlvest . Hilisemast ajast jäävad meelde üksikasjad , millel on minule mingi tähendus – ilma et ma seda ise teaksin -, mis selgub hiljem .
6
Kas Arubal olete hiljem käinud ?
Ma ei ole seal käinud ja olen otsustanud mitte minna . Sellepärast , et mul pole selle vastu nii palju huvi . Pean oluliseks huvi , mitte uudishimu . Uudishimust võiksin minna , aga nii kallist reisi lihtsalt uudishimust ette võtta . . . Lugesin hiljuti ühest väiksest turismibroshüürist , et Arubal on oma valitsus , eestlane saab sinna minna viisata ja seal on omamoodi paradiis – suured sinise veega täidetud basseinid , palmid , liivarannad…Mõned kohad tulid isegi tuttavad ette : laguun , kus sai ujumas käia .
Ent see maailm oma juveelipoodide ja luksushotellidega on minule võõras . Need on toredad inimestele , kes selles peavad , aga mulle sellised asjad ei sobi . Kaotasin igasuguse huvi Aruba vastu , kui olin broshüüri lõpuni lehitsenud .
Käisin reisibüroos uurimas , kui palju maksab pilet Arubale . See oli umbes 1300 dollarit . Küsisin sellepärast , et vastata arvude keele inimestele , kes pärivad , miks ma oma sünnisaart vaatama ei lähe .
Kui tähtis on inimesele koht , kus ta elab ? See on ka isikuomane , ma arvan . Ühele on see väga oluline , teisele mitte . On inimesi , kes lähevad Ameerikasse , ja ei kinnita seal kusagile kanda . Ja tulevad Eestit vaatama võibolla isegi teatud võõristusega . Teine inimene jälle ei saa võõrsil elada , võõristus on nii suur …
Öeldakse , et loom läheb tagasi sinna , kus ta sündis või kus ta sünnitas oma esimesed pojad . Minu arust läheb inimene tagasi sinna , kus ta vaimselt kujunes . Sinna , kus ta veetis isiksuse kujunemise kriitilise ea , mil tekib side mingi paigaga .
Olete öelnud , et meri on teile võõras , mets päris oma . Miks ? Usaldan metsa . Kui mul on tikutoos ja nuga taskus , ei karda ma metsas midagi , aga seda ei saa ma ütelda merel olles . Meri on hoopis teine , meri nõuab teistsugust inimest . Ma ei taha loodust trotsida ega oma jõudu proovile panna . Pooldan Exuperyd , kes ütles , et temale meeldib elada , mitte eluga riskida . See on üks põhjus , aga teine põhjus on kindlasti see , et ajal kui mina hakkasin ringi hulkuma , oli meri suletud . Me ei saanud mere äärde , seal oli piirivalve oma koerte ja püssidega . Seepärast ei tunne ma hästi ka merelinde ja meri on mulle võõraks jäänud . Eks ma siis pööranud otsa metsa poole , seal keegi ei hirmutanud .
Kuid teie pojad Mart ja Ivar on oma töökeskkonnaks valinud mere .
Nende erialavaliku ja tee on määranud arvatavasti asjaolu , et nemad purjetasid . Sattusid merele , purjetasid jahtidel , kogesid midagi ja see tegi nad ära . Saan aru , miks neil kujunes soov siduda oma elukutse merega . Nad mõlemad on merebioloogid , olgugi , et üks on botaanikuks diplomeeritud .
7
Kas võib öelda , et pojad on läinud isa jälgedes ?
Vaat ei tea . Ega lindu pea õpetama – paned kuldnoka puuri ja talle ei pea tekste ette lugema ega meloodiaid vilistama . Ta haarab õhust selle , mida kuuleb . Kas need on isa jäljed … võib-olla siis on , võib-olla on see olnud ahvatlev . Olin vahendaja –see ,kes sokutas , võttis kaasa . Puhkuse ajal käisime ikka perega koos Hiiumaa laidudel . Mis siis veel , kui niisugune keskkond inimest ei mõjuta? Ka mu tütar on valinud keskkonnakaitse .
Kas planeerite oma tuleviku tegemisi ette ? Mida tahaksite veel teha ? Mul ei ole eesmärke . Nõustun Nanseninga , kes ütles , et pole nii oluline , kus inimene asub , vaid missuguses suunas ta liigub . Eesmärk selgub , kui sa lähed . Sa tunned ära need paigad , kuhu oled teel , ning kui ükskord pärale hakkad jõudma , siis ka tead , miks sinna teel olid . Ma ei oska teile öelda , mida tahaksin teha . Tahaksin ikka elada võimalikult terve , oma jalgadel käia ja ennast eakohaselt nautida maailmas, kus elan .
8
Fred Jüssi mõttekilde
Kui ei saa muuta olusid , tuleb muuta suhtumist .
Mineviku unustamine on elukogemuste aknast välja viskamine .
Ma olen öelnud , et kui keegi kuuleb kelleltki , kes on mind kuulnud lahkumisel ütlemas “ Okei ! Tšau ! “ , siis olen ära müünud ennast ja oma maa ja emakeele .
Kui palju on neid inimesi , kes on endalt küsinud , mida tähendab jääda eestlaseks , olla eestlane . Kui ma näen, mismoodi eestlane oma väärtusi kohtleb-väärtusi , mida ta ise pole suuteline looma-suuri puid näiteks-siis ma näen , kui palju tal on arusaamist sellest , mida tähendab olla ja jääda eestlaseks .
Kui tahad näha , mis juhtub inimese hingega , vaata kuidas metsi koheldakse , seegi on näide , kuidas inimene trambib üle muruplatsi Kadriorus . Asi pole selles , mis juhtub murulapikesega , vaid mis on juhtunud inimese hingega . Inimene ei näe muru . Tal ei ole ajus rohelist värvi .
Võib tulla hetk , kus sa tunned ära maailma enda ümber , mis tegelikult sinu sees on olemas . Kaks poolust saab kokku ja tekib tervik .
Kohati tundub , et inimesed tahaksid põgeneda looduse eest , kust nad tulevad . Et olla moodsad ja mitte olla mingid metslased . Nii tundub , vaadates , millise juhmi kalkusega raiub uuslinlane oma maja eest maha puu , mis varjab tema vaadet Linnale .
Inimesi on sageli võrreldud lilledega . On tüdrukuid , kes meenutavad piibelehti ja on mürkputketaolisi eitesid . Meie ajastu sünnitab naisi , kelle olemuses on midagi plastmassist roosi meenutavat . Just nimelt olemuses , välimusest ei maksa rääkidagi
9
Fred Jüssi mõtteid taimedest
Nurmenukk - Nii nagu inimestel on lilledelgi oma olemus ja kui püüad sellesse tungida , leiad end ekslemas oma mõttemaailma tundmatutel tagamaadel , sest sinna kuskile on ta peidetud , see lillede olemus , milleni tahad jõuda . Pean appi võtma kõik oma elukogemused , välja kraamima kõik nurmenukuelamused ja , maksku miks maksab , lõhkuma maha nähtamatu vaheseina
Valge vesiroos - Kas leidub veel mõni lill , mis suudaks oma ümbrust hingestada nii , nagu hingestab õitsev vesiroos vaikset jõekääru või metsajärve tumedat pinda ? Ei vist . Ja mitte ükski teine lill ei tekita hinges nii sügavat mõttetuse ning lootusetuse tunnet , kui veest välja rebitud ja kaldale vedelema jäetud vesiroosiõis . Ent kõige kummalisem on siinjuures see , et pole vist ka ühtki teist lille , mis ennast nõnda noppima ahvatleks kui vesiroos .
Vaher – Ühel päeval leidsin vahtra juurest esimesed värvilised niidid : mõned lehed puu ladvas olid muutunud kollakaks . Sealtpeale hakkas puna nõrguma allapoole . Nüüd on vaher peaaegu üleni punases rüüs , ainult alumistel okstel on ükskuid kollaseid lehti , Tuulevaiksetel päevadel , kui lehed ei liigu , näivad värvid sügavamad . Punane on metsavaikuse värv . Milline on hingevaikuse värv ?
Härjasilmad – See on väikene välu , täis õitsvaid härjasilmi , ümberringi mets . Kui tuleks keegi kaugelt ja paluks mul rääkida meie suvest , siis tooksin ta siia ja ütleksin „ Näe , niisugune ongi mu kodunurga suvi “
Harakkuljus- Osanuks mulle keegi ennustada , et mu loodustunnetuse sümboliks lillede riigis saab roosade õitega ja magusa lõhnaga kaunitar , oleksin ta välja naernud . Midagi roosat ja lõhnavat – ei , see pole minu jaoks ! Ja siis ühel päeval tutvustati mulle harakkuljust – harilikku harakkuljust . Kõik hariliku on määratlenud harilikud inimesed harilike inimeste tarvis . See , kes läheb kohtumisele laane varjus kasvava armsa lillega , ei ole enam harilik inimene ,
10
Fred Jüssi raamatud ja plaadid
„ Räägi mulle rebasest “ Fred Jüssi
Öeldakse, et uus on unustatud vana. Mõnikord ongi nii.
«Räägi mulle rebasest» ilmus 1987. aastal.
Nüüd on see raamat jälle lugeja käes, ainult et uues kuues – eelmisest pisem ja uute piltidega. Tegelased ikka needsamad, kes varemalt.
Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku, mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma.
Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja – ilvese, hundi, rebase , saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire – osa meie looduses.
Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile.
„ Rebasetund „ Fred Jüssi
Üleliidulise populaarteadusliku kirjanduse konkursil tunnustust leidnud raamatu kordustrükk.
Selles on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt Eestimaa metsadesse.
Raamat on mõeldud eeskätt noortele.
„Linnuaabits“ Fred Jüssi On eestikeelne linnuraamat – aabits, mitte määraja või muu teatmeteos . Raamatus tutvustab bioloog Fred Jüssi 38 Eestis elavat linnuliiki, mille äratundmist hõlbustavad bioloog Terje Volke joonistatud pildid.
Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused.
11
„ Eestimaa looduse hääled „ CD Fred Jüssi
Looduseuurija Fred Jüssi koostas ja juhtis 1970ndatel Eesti Raadios saatesarja Looduse Aabits, mille tarvis ta ise salvestas Eestimaa eri paigus looduse hääli. Plaadil on valik siinsete metsade lindude laulunäiteid ning mitme konnaliigi öiseid kontserte. "Looduse muusika on ainulaadne juba sellepärast, et ta lätted on ürgsed ning rütmid ja viisid vanemad kõige vanemastki rahvalaulust. Looduse muusika on loomulik ja puudutab loomulikku meie sügavaimas olemuses." (Fred Jüssi)
„ Eesti laululinde „ CD Fred Jüssi
Sellel heliplaadil leidub valik Eesti laulinde – metsadest, niitudelt, roostikest ja kultuurmaastikelt. Laulikuid on kokku 31. Terviku koostamisel on silmas peetud mõtteselgust ja ilu: laululinnud on tüüpilised, ja seal kus oli valida andekate ja vähemandekate vahel, on eelistatud andekaid, vaheldusrikkama lauluga isendeid.
„ Konnalaulud „ CD Fred Jüssi
Salvestised on tehtud Eesti Raadio tarvis aastatel 1980-1985, enamasti öösiti, sest siis vaikib tuul ja pole segamas lindude koori. Öö lisab konnalaulule kõlavärvi ja ilu.
12
„Väike vahtrapuu „
Fred Jüssi
Mu akna all on väike vahtrapuu . Parajasti nii kaugel , et lõunatunnil mitme maja varju jääda , ja parajasti nii lagedal , et õhtupäike ulatub veel üle metsa ta värvilisi lehti puudutama .
Mäletan , kuidas kevadel pakatasid vahtra pungad . Õisi ei olnud näha-vaher on vist veel liiga noor . Võib-olla ta ka õitses , aga siis pidi see toimuma salaja nii , nagu mõnikord puhkeb õide lapse hing , ilma et täiskasvanud ta ümber seda aimatagi teaksid .
Mai lõpul tuli sõge lumi maha ja mul hakkas vahtra pärast hirm . Märg lumi painutas noore puu peaaegu maani ja külm krimpsutas teda ,aga päike aitas puu jälle jalule . Nüüd näen , kuidas sügis vahtra lehti värvib .
Algas kõik nii , et ühel päeval leidsin vahtra juustest esimesed värvilised niidid : mõned lehed puu ladvas olid muutunud kollakaks . Sealtpeale hakkas puna nõrguma allapoole . Nüüd on vaher peaaegu üleni punases rüüs , ainult alumistel okstel on ükskuid kollaseid lehti , Tuulevaiksetel päevadel , kui lehed ei liigu , näivad värvid sügavamad . Punane on metsavaikuse värv . Milline on hingevaikuse värv ?
Varsti , tean seda , võtab sügis mu puu riidest lahti . Algul vabastab kaela ja õlad, aga ühel päeval variseb punane rüü kahinal rohtu ning vaher jääb alasti . Päeval näen ma alastust , õhtul , kui hämardub , mõtestan . Ja sellesse ühtaegu siivsasse ja siivutusse alastusse sugeneb siis midagi tuttavliku ja igatsusi äratavat.
Täna tahtsin vahtralt murda vaasi ühe oksa . Ei leidnud ainsatki ülearust , mis oleks mulle sobinud . Tulin tuppa tagasi ja asetasin vaasi aknalauale nii , et vaher jäi otse vaasi taha . Nüüd võisin aknast välja vaadates näha vaasi vahtraga. Algul tundus see huvitav , aga kui tuulehoog tuli , tekkis rohmaka savivaasi ja lehtede õhkõrna sosina vahel ebakõla . Võtsin vaasi aknalaualt ära – milleks siia see vaas ?
13