UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA (0)

Risti Põhikool
Andri Meister
UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU
JA ELULOO KOHTA
Loovtöö
Juhendaja : Marina Laurits
KAITSMISELE LUBATUD
Juhendaja: Marina Laurits

17.03. 2017
Risti 2017
Sisukord
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
L. Tungla pere 5
Abikaasa surm ja leseks jäämine 5
Looming 6
Loetud kirjandus 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Lisad 12
Lisa 1. Leelo Tungla nooruspõlve pilt 12
Lisa 2. Leelo Tungla pere 13
Lisa 3. Ruila kool ja hümn 14
Lisa 5. Praegu on Leelo Tungal ajakirja Hea Laps peatoimetaja 16

Sissejuhatus

Minu uurimistöö sisuks on tuntud eesti kirjaniku Leelo Tungla elukäik ja tema looming. Enda arvates olen keskmisest suurem kirjandushuviline. Enamasti huvitab mind seikluskirjandus, paeluvad ka põnevikud, kuid suur luulehuviline pole ma olnud. Lähim kokkupuude luulega on pärit kirjandustundidest. Ka olen osalenud etluskonkurssidel ja esinenud luuletustega erinevatel aktustel. Üheksa kooliaasta jooksul oleme tutvunud paljude kirjanike ja nende loominguga, on tulnud pähe õppida mitmeidki luuletusi. Meeldejäävamad neist olid Juhan Liivi ’’ Helin ’’, Ernst Enno ’’Kured tulevad’’ ja teisigi.
Leelo Tungla loominguga olen aga kokku puutunud üpris vähe ning rohkem algklassides. Kuid tean, et tema looming on väga mahukas ja rahva (laste) seas väga populaarne. Kirjaniku luulet on palju viisistatud ning tänapäeva tuntumad lauljad on valinud neid laule oma repertuaari. See pani ka mind huvi tundma tema loomingu vastu ning otsustasingi süüvida sellesse pisut põhjalikumalt. Kuna Leelo Tunglal on just väga palju lastele kirjutatud luuletusi, siis arvan, et minu uurimistöö on kasulik ka teistele kooliõpilastele.
Kavas on koostada algklassidele esitlus, kus tutvustatakse Leelo Tungalt ja tema loomingut.

Elulugu

Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre . Leelo ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmend viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelot kasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksena meeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1. septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-kl. kooli esimesse klassi. [1]
Leelo Tungla lapsepõlve pildi leiab 1. Lisast.
Saatuse tahtel vabastati Helmes Tungal varem ja ta pääses kodumaale siis, kui Leelo oli teise klassi laps. Sel ajal kirjutas Leelo Tungal juba ka oma esimesed luuletused. Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil , kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''.
Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1]
Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast.
1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1]
Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1]
Aastatel 1965 - 1966 töötas Leelo Tungal Ruila 8.-kl koolis eesti keele õpetajana.
Jällegi tema enda meenutus: ’’Mina oleksin ja arvan, et olin ka, mitte see kõige rangem. Ikka ootasin kirjandi tähtaegadega nii kaua, kui poleks tohtinud. Arvan, et olen oma isa moodi. Tema mässas ka lastega. Ehitas ise koolistaadioni ja kellel polnud suuski või dresse, need said kasutada minu omi. Mind rajooni võistlustele ei saadetud , küll aga käisid seal minu dressid.’’[1]
1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. keskkoolis eesti keele õpetajana.
Tore seik on minu arvates see, et samal ajal Leelo Tunglaga õppis Tartu Ülikoolis ka Ivo Linna, kellele noor luuletajanna kirjutas esimese lauluteksti ''Tühi päev''.
’’See oli ülikooli ajal. Ivo oli siis päris noor ja alles hakkas... See saigi talle saatuslikuks, sest ta oli ikka eesti filoloog . Kui kuulata tema intervjuusid, siis saab ikka aru, et tal on poolteist aastat Tartu Ülikooli seljataga. Ja ta, jah, tellis ... kas meil oli kassett ... ei, ta laulis ette..., isegi nooti ei olnud, oi-oi, kui ammu see oli.’’ Nõnda meenutas poetess seda sündmust. [1]
Leelo Tungal on töötanud korrektorina filmilaenutuskontoris, perioodiliste väljaannete “Tallinna Polütehniline Instituut”, “Meie Repertuaar ”, “Pioneer” ja “Täheke” toimetuses. Aastatel 1981 – 1984 töötas Tungal Nukuteatri kirjandusala juhatajana. Sealtmaalt kuni 1990. aastani oli Tungal vabakutseline kirjanik. Ta on olnud ka ajalehe “Eesti maa” kultuuritoimetaja. 1994 – 1995 oli Leelo Tungal lasteajakirja “Hea laps” peatoimetaja ning alates 1996. aastast – pärast väikest vaheaega – taas “Hea lapse” peatoimetaja. 1995. aastal oli ta Lastekaitseliidu toetajaliige, MTÜ Hea Laps esimees 1997. Praegu on ta ajakirja Hea Laps peatoimetaja (alates 1994. aastast). [1,2]
Leelo Tungla ajakirja Hea Laps pildi leiab 5. Lisast.

L. Tungla pere

Leelo Tungal oli abielus Raimo Kangroga. Leelo ja Raimo tütred Kirke , Maarja ja Magdaleena kasvasid lustlikus ja pisut boheemlikus keskkonnas. Nagu isa ja emagi, on ka tütardest kasvanud tuntud vaimuinimesed. Maarja kõnnib ema jälgedes, temastki on saanud kirjanik. [1]
Leelo Tungla perest leiab pildi 2. Lisast.

Abikaasa surm ja leseks jäämine

“Minu jaoks oli võib-olla natuke liiga vara sellist kontserti korraldada, ma ise poleks selle peale veel tulnud,” tunnistas helilooja Raimo Kangro lesk, kirjanik Leelo Tungal murduval häälel Kangro mäletuskontserdil Mustpeade Majas , “aga edasi elada ometi tuleb ning peab ju midagi ilusat siin elus tegema. Ma olen nii paljudele tänu võlgu.’’ See kurb sündmus leidis aset 4. veebruaril 2001. a. [1]

Looming

Leelo Tungal on kirjutanud nii luulet kui ka proosat väga erinevas eas inimestele, väikelastest kuni täiskasvanuteni välja. Leelo Tungalt iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Ta on kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte („Barbara-diloogia“, „Kollitame! Kummitame!”, „Anna ja Aadama lood”), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele („Väike ranits ”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel . Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. [2]
Loomingust leiab näiteid 6. Lisast.
Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste (Tungla sulest on sündinud üle 900 lauluteksti), koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „ Seltsimees laps ja suured inimesed“ ja „ Samet ja saepuru “, mis on adresseeritud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lauluvõistlusel ’’Eurolaul’’ 1993 võitis Janika Sillamaa esituses laul "Muretut meelt ja südametuld", 1994. a. Silvi Vraidi esituses "Nagu merelaine". Mõlema loo sõnad on pärit
L.Tungla sulest. Tema on ka mitme ’’Eurovisiooni’’ võidulaulu eestikeelsete sõnade autor
(’’Heroes’’, eestikeelne pealkiri ’’Sangarid’’). [3]
L.Tungal on tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Ta on tõlkinud ka Marina Tsvetajeva, Bella
Ahmadulina, Gevork Emini, Leena Laulajaineni, Pia Perkiö ja paljude teiste poeetide loomingut. Tungla lasteraamatuid on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia , inglise, soome ja vene keelde. [4]
Keeleoskused:
vene keel ( valdab vabalt)
soome keel (valdab vabalt)
inglise keel (kõne- ja kirjakeel )
itaalia keel (kõne- ja kirjakeel)
saksa keel (tõlgib sõnastiku abil)
Tunnustused
Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja Harju maakonna kultuuripreemia Harjumaa Kultuuripärl (2008). Aastal 2010 kanti Tungal teose eest „Seltsimees laps ja suured inimesed“ eest IBBY lastekirjanduse aunimekirja ja 2014 anti talle lasteombudsmani tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ elutöö preemia. 2005. aastal anti
L.Tunglale Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2015. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind. [5,6]
Praegusest Leelo Tunglast leiab pildi 4. Lisast

Loetud kirjandus

Raamat ’’Varesele valu’’ on tänapäevane noortejutustus viieteistkümneaastasest tüdrukust
Isadorast, kes kaotab isa, kelle ema töötab välismaal ning kes seetõttu peab varakult hakkama saama iseseisva elu muredega. Probleeme täis ellu toob sära Iisi ja Roberti tärkav suhe. Lugu lõppeb suve saabumise ja Iisi ema kojutulekuga.
’’Iisi tundis äkki kadedust selle väikese jonnipurika vastu, kes lohmaka kapuutsi alt oma emmele vihaseid grimasse tegi. Talle näis, et kõigil, isegi varestel seal sinises taevas, oli keegi, kes nende eest hoolt kandis ja neile nõu andis. Kõigil peale tema. Iisi oli enda meelest täiesti tavaline tüdruk, imelapseks ta just sündinud polnud, aga ka mitte hädavareseks, miks siis just tema juurest kõik ära põgenesid? Ema välismaale, isa mulla alla... ’’ [7]
Teos on huvitav, kindlasti eriti huvitav puberteedieas tütarlastele . Lugu on nagu elust enesest. Küllap on paljudel noortel samasuguseid muresid, mis peategelasel Isadoral. Kuid usun, et raamatu positiivne lõpp annab jõudu neile, kellel elus sarnaseid probleeme.
Leelo Tungla luulekogus '' Kama üks ja kama kaks'' on 45 humoorikat luuletust, mis pakuvad lugemislusti nii koolieelikutele kui ka esimese klassi lastele.
12 luuletusele neist on Priit Pajusaar loonud viisid.
Mulle enim meeldinud luuletus ’’Kalakool’’:
Kalaema pisaraid ei vala,
kui ei võeta kooli väikest kala -
eks ta ise kalapoega hari
juba siis, kui see on kalamari !
Haridus ei ole kala ala:
kilust ei saa näiteks valaskala,
kui just kool tal kaksteist aastat kestaks,
end ta läbi häda pressiks lestaks... [8]
 
221-leheküljeline luuleraamat ’’ Lepatriinu faksiga ’’ on samuti suunatud nii koolieelikutele kui ka algklassijuntsudele.
Väga tore luuletus oli ’’ Tigu reisib’’
Tigu võttis ette reisi,
matkimata matkal teisi.
Teol ju pole koibi-reisi –
üle maantee minek sestap
temal seitse tundi kestab.
’’Peamine on,’’ ütleb tigu,
’’et ei tuleks ette vigu.
Tasa sõites väldin neid,
kuna pelgan politseid.’’[9]
Luuleraamat ’’Täisminevik’’ on suunatud vanematele inimestele ja luuletustest arusaamiseks pidin ma väga süvenenult lugema ja mõtlema. See 369-leheküljeline raamat oli täis luuletusi, mis minu arvates võiks huvi pakkuda täiskasvanud lugejale.
Huvitavaim luuletus oli ’’Kübaraga’’
Kas tõsimeeli väidad, et
ka mul on selline skelett?
Et sama hallis koljuluus
on kinni mälu, mõtted, juus,
et haraline lõuaots
on tegelikult kondiklots,
et üle kummis ribidest
mu kalli käsi libises,
et naeru lõkerdav näolapp
on vaid piraadilaeva vapp ,
ja jalad – kumbki säärekaar –
on hallist kondist kargupaar?
Luud -kondid, lülisammas pikk
ja igi-irvel hammastik…
Kui annad kätt, siis mõtled, et
su peos on kontidest bukett ?
Ja ütledki, et meelepett
on muu – jääb kindlaks vaid skelett?
Las ma siis petan oma meelt
luukerena, kes peksab keelt,
kes naerab , nutab, värvib suud
ja mähib siidi oma luud
ning üle koljumügara
veab valgest pitsist kübara. [10]

Kokkuvõte

Oma loovtöös uurisin ja analüüsisin kirjanik Leelo Tungla elu ja loomingut. Selleks otsisin internetist tema kohta erinevaid tekste ja uurisin teatmeteoseid. Artikleid luuletaja kohta leidsin ka ajalehtedest ja ajakirjadest.
Kavatsetud esitlus jäi kahjuks tegemata, kuid see eest on võimalik koostada loovtööst kerge vaevaga esitlusi, kõnesid ja tutvustusi Leelo Tungla kohta kõigile vanuseastmetele. Esitlus jäi koostamata, kuna materjali valik on lai ja sõltub vanuseastmest.
Sain teada palju uut L.Tungla lapsepõlve, vanemate ning tema enda perekonna ja elukäigu kohta, sedagi, et ta meile nii lähedal elab.
Ei teadnudki varem, et tema looming on nii mahukas. Arvasin, et ta on üksnes lastekirjanik, kuid selgub, et ta on kirjutanud igale vanuseastmele, ka täiskasvanuile, ning eestindanud mitmeid teiste rahvaste teoseid. Veel sain teada, et ta on lausa polüglott .
Oma elus pole mul olnud au tuntud kirjanikku kohata, kuid vaadates tema fotosid, tundub ta olevat särav ja positiivne inimene. Vaatamata tuntusele kuidagi lihtne, soe ja armsalt vanaemalik. Ning üldse mitte nina püsti ajav.
Otsides luuletaja kohta materjali, jäi pilk pidama lõigul, mis kinnitab minu muljet: ’’Leelo Tungal särab ning temast lausa kiirgab heatahtlikkust ning positiivsust. Räägitakse, et suurepärase suhtlemisvõime ja suure sõprusringkonna tõttu jääb Leelo Tungal pidevalt hiljaks. Tänaval mõnd tuttavat kohates uurib ta ikka, kuidas tollel läheb. Leelo Tungla nooruslikkuse üheks põhjuseks on kindlasti pidev püüd tundma õppida laste ja noorte maailma.’’ Luuletajanna ise on öelnud nii: ’’Olen õppinud lapsi tundma ja tean, mida laps soovib kuulda ja lugeda.’’ [1]
Sel aastal 22. juunil saab armastatud kirjanik 70-aastaseks.
Võtsin julguse kokku ja saatsin lugupeetud kirjanikule meili , kus küsisin luba, kas võin esitada temale isiklikult mõned küsimused mind huvitavatel teemadel . Tunnistan, et jäin sellega pisut hiljapeale, kuid ei tahtnud ka loobuda . Positiivse vastuse korral sooviksin lisada küsimused-vastused hiljem oma tööle. Kindlasti soovin veel läbi lugeda Leelo Tungla memuaarid „Seltsimees laps ja suured inimesed’’ ning ’’Samet ja saepuru.’’
Leelo Tungal on nii viljakas kirjanik, et tema teoste puhul jääb avastamisrõõmu küllaga nii mulle kui teistelegi.

Kasutatud kirjandus

Uhtjärv, Siim http://tungal.weebly.com/elulugu.html 17.03.2017

Eesti Lastekirjanduse Keskus. Leelo Tungal http://www.elk.ee/?profile=leelo-tungal 16.03.2017

Loide , Kertu. Ernits , Ruut. 26.05.2015 http://menu.err.ee/285240/kuula-kuidas-kolab-eurovisiooni-voidulugu-eesti-keeles 29.03.2017

Score . https://luuletused.score.ee/Leelo%20tungal 21.03.2017

Eesti Rahvuskultuuri Fond. Leelo Tungal http://www.erkf.ee/meist/noukogu/leelo-tungal 20.03.2017

Leelo Tungla elulugu ja looming https://sorimistore.wordpress.com/kirjanikud-2/kirjanikud/leelo-tungal/ 22.03.2017

Tungal. Jutustus. Avita. Tallinn ’’Varesele valu’’ 2002

Tungal. Luulekogu. Ilo. Tallinn ’’Lepatriinu faksiga’’ 2004

Tungal. Luulekogu. Menu . Tallinn ’’Kama üks ja kama kaks’’ 2009

Tungal. Luulekogu. Tänapäev. Tallinn ’’Täisminevik’’ 2007

Lisad

Lisa 1. Leelo Tungla nooruspõlve pilt

Foto 1. Leelo Tungal nooruspõlves [1]

Lisa 2. Leelo Tungla pere

Foto 2. Leelo Tungla pere [1]

Lisa 3. Ruila kool ja hümn

Foto 3. Ruila kool ja hümn [1]
Jõe kaldal koolimaja
suurte pärnapuude all.
Siin on ikka rõõmukaja
päeval, õhtul, hommikul .
Kõrge, kahekordne maja
seitse korstnat katusel.
Õpilasi üle saja
klassi ruttab kui on kell.
Kooli juures keldrimägi,
see on laste lustikoht.
Sellel mäel on imevägi
vahel varitseb ka oht.
Talvel alla lasta tore
kelkudega keldrimäest.
Olgu ilm kas soe või kare,
võidusõit käib kõigest väest.
Lõbus on küll mäng ja nali,
aga tähtsam õppetöö.
Hinded olgu viis ja neli,
ikka rõõmsalt laulu löö.
Meie armsat koolimaja
ikka meeles kanname,
kogu pika eluaja
talle austust anname.

Lisa 4. Leelo Tungal praegu

Foto 4. Leelo Tungal praegu [4]

Lisa 5. Praegu on Leelo Tungal ajakirja Hea Laps peatoimetaja

Foto 5. Leelo Tungla ajakiri Hea laps [6]

Lisa 6. Näiteid raamatutest