Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rootsi aeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle huve teenis?
  • Mille poolest säilis keskaegne korraldus?
  • Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat?
  • Miks ja millal viis läbi?
  • Kuidas mõjutas talupoegi?
  • Millega on seletatav R vägede esialgne edu?
  • Miks nad kaotasid initsiatiivi ja sõja?
  • Mida tähendas sõjategevus talupoegadele?
  • Millal ja milliste tulemustega sõda lõppes?
Ajalugu §20-25
  • vana hea Rootsi aeg”
    „ vana hea Rootsi aeg” (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud.
  • valitsemine
    Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine.
    Halduskorraldus :

    a) kindralkuberner ( sillad , ehitus jms - juhib)
    Rüütelkonnad:
    • Eestimaa
    • Liivimaa
    • Saaremaa
    • maapäev
    • maanõunikud (ametis pidevalt)

    Kohtuvõim:
    • adrakohus (E)
    • sillakohus (Liivimaal)
    • maakohtud
    • meeskohus (E, Saaremaal)
    • Eestimaa Ülemaakohus
    • Liivimaa Õuekohus

  • Rootsi ja teised riigid
    Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud .
  • maariik . Kelle huve teenis?
    Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus .
  • majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus?
    Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait , kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid , mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur.
  • Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks
    Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva. Vähenes Venemaale ja Venemaalt tuleva kauba vahendamine . Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi.
  • Talupoegade olukord
    Suurtalud kaovad, on täistalud ja pooltalud. Uued talud e uudismaad haritakse juurde.
    Põlluharimine(talu eksisteerimine):
    • Tööjõud
    • Veoloomad
    • Kariloomad  sõnnik (väetiseks)
    • Palgaline tööjõud mõisasse (ise hariti enda põldu)
    • Täistaludes on kohustused suuremad kui poolmõisates
    • kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada
    • Mõisnik koormisi tõsta ei saa
    • Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga

  • vana hea Rootsi aeg” majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele
    Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei saanud mõisnik tõsta, aga kui ta seda tegi võis talupoeg ta kohtusse kaevata.
  • Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat?
    Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium , vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele . Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel.
     
  • loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest
    Eestis ei teadnud suurem osa inimestest midagi kümnest käsust ega armulaual käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades rituaale korraldanud, mis olid segunenud katoliikluse ja loodususundi joontega. Tänapäeval nim neid rahvakalendri tähtpäevadeks.
  • haridus
    Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid
    kõrgemale(ametnikud, pastorid oskasid lugeda). Jõuti tõdemuseni, et ka talupoegadele on vaja hakata lugemist õpetama. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles.
    Teaduskondi oli neli:
    · Filosoofia- algteadmised
    · Usuteaduskond
    · Arstiteaduskond
    · Õigusteaduskond
  • reduktsioon , miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike?
    Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Kuna aadli võim oli kasvanud nii suureks, et raskendas valitsemist ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu – maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda.(pidid makse maksma) Mõisnikud osutasid vastupanu, sest nad ei tahtnud oma maast ilma jääda. Nad keeldusid kuninglikke korraldusi täitmast ja mässasid. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast. Talupoegade elu reduktsioon eriti ei muutnud, küll aga mõisnike oma. Pärisorjuse lõpp seisis ukse ees. Mõisnik ei olnud enam talupoja omanik.
  • rahvastik
    Rahvastik kahanes iga aastaga. Halva ilmastiku tõttu oli suur ikaldus, sest vili ei valminud. Palju vähendas rahvahulka ka nälg ja haigused. 1695.-97. Aastal tabanud nn. Suur nälg kahandas rahvaarvu kriitilise piirini .
  • Suure nälja põhjused ja tagajärjed
    Põhjused: suvi otsa sadas lakkamatult külma vihma, ei olnud võimalik õigeaegselt talivilja külvata, vihmased suved kordusid, polnud võimalik loomadele küllalt heina teha, külm talv, nakkushaigused levisid, (nälgijad proovisid süüa õlgi, puukoort, isegi inimest).
    • Ebasoodne aeg (ilmastik)/ hinnad kõrged
    • Rootsi võim nõuab makse/ hoolimatus
    • Veeti vilja välja

    Tagajärjed: suri ligikaudu 70 000 inimest.
  • Põhjasõja puhkemise põhjused
    17.saj.lõpuaastatel hakkas Rootsi riigi kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased- Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Kõik sündiva liidu osapooled leidsid ,et Rootsi on neile liiga teinud ja et temalt tuleb tagasi võtta teatavaid maa-alasid. Põhiline oli ülemvõim Läänemeres.
  • sõdivad riigid+ valitsejad
    Taani- Frederik IV ; Venemaa -Peeter I ; Poola: August II (August Tugev); Rootsi-Karl XII; Saksi riik (August Tugev)
  • Millega on seletatav R vägede esialgne edu? Miks nad kaotasid initsiatiivi ja sõja?
    Nende sõjavägi oli kenasti õpetatud ja nad oskasid koostada ühtse meeskonnana. Nende väljaõpe oli parem ja moraal kõrgem ning rootslasi jutis KARL XII isiklikult, rootslasi soosisid mitmeti ka ilmastikutingimused. Rootsi oli oma tähelepanu pööranud hoopis mujal sõdimisele kui eestis.
  • Mida tähendas sõjategevus talupoegadele? Kuidas aitas kaasa Põhjasõda „vana hea R aja” kujunemisele?
    Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi – maamiilits . Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist – põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. Hilisem Vene aeg oli veelgi hullem ja tekitaski arvamuse, et Rootsi aeg oli hea aeg. Talupoegadel kadus igasugune lootus vabaneda pärisorjusest. Neid koheldi veel halvemini kui Rootsi ajal ja nad kaotasid kogu oma vabaduse. Nad igatsesid vana head Rootsi aega, sest siis oli neil suur lootus vabaneda mõisniku võimu alt.
  • tähtsamad lahingud ja tulemused
    1700-Põhjasõja algus; saksilased ründasid Riiat
    1701 – Erastvere lahing (Venemaa ja Rootsi kokkupõrge, kus Rootsi sai lüüa)
    1703 – Ida- ja Põhja-Eestit tabab põhjalik rüüsteretk
    1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga.
    1708- andis Peeter käsu Tartu linn hävitada ja taanduda; Vinni lahing( venelased võitsid)
    1709-Poltaava lahing. Rootsi kaotas ja venelased nõudsid nende alad
    1710-Tallinna piiramine.
    1721-Põhjasõja lõpp.
    1721.aastal Uusikaupunki rahuga
  • millal ja milliste tulemustega sõda lõppes?Miks?
    Sõda lõppes 1721.aastal Uusikaupunki rahuga, millega seadustati ametlikult Eesti kuulumist Vene riigile. Venemaa sai ka pool Lätit ja Ingerimaa . Rootsi sai tagasi Soome. Tähtsaim tulemus aga Eestile oli see, et tühistati reduktsioon. Mõisnikud said tagasi oma mõisad. Säilitati luteri usk. Hulk eestlasi langes sõjas ja rahvaarv vähenes tunduvalt.
  • mõisted
    maariik- Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus
    läänistamine- läänide kasutada andmine vasallidele, ta võis seda ka pärandada kuid vasall seda päris ei oma
    reduktsioon- riigimaade tagasi võtmine; taasriigistamine
    manufaktuur- tehaste ja vabrikute eelkäija
    kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada
    barokk - 17.saj Eestisse jõudnud toretsev moevool
    konsistoorium- kirikuvalitsus
    piiskop-
    rootsistamine- valitsemise ja elu-ole seadmine samadele alustele , mis Rootsis
    sunnismaisus -talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata
    maamiilits- maakaitsevägi
    bastion - kaitsetornid
    kapitulatsioon- alistumine
  • isikud
    Gustav II Adolf- Rootsi riigi valitseja
    Kristiina- Gustav II Adolfi tütar, pärast teda troonil
    Clas Tott - Liivimaa kindralkuberner
    Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur
    Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja
    Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor
    Bengt Gottfried Forselius - õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari
    Pakri Hansu Jüri- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast
    Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast
    Andreas Virginius Kambja pastor , tõlkis „Vastse Taestamendi”
    Henrich Stahl- avaldas eesti keele grammatika
    Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust
    Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672.
    Peeter I- Vene tsaar
    Karl XII- Rootsi valitseja; sai troonile 15-aastaselt
  • sündmus
    1671- kinnitati c.Totti maaseadustik, mida on loetud pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks .
    1684- B.G.Forselius avab õpetajate seminari
    1686- annab Forselius välja aabitsa ; „Vastne Testament ” Adam ja Adrian Virginiused
    1680- kiitis Rootsi riigipäev nn suure reduktsiooni heaks
    1695-97- suur nälg (um 70 000 in)
    1700- Põhjasõja algus
    1704- alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist
    1709- piirati Venemaa poolt sisse Riia
    1710- piirati sisse Tallinn; Põhjasõja lõpp Eestis
    1721- Uusikaupunki rahu
  • Rootsi aeg #1 Rootsi aeg #2 Rootsi aeg #3 Rootsi aeg #4 Rootsi aeg #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor millav Õppematerjali autor
    talupojad, kaubandus, aasta arvud, vana hea rootsi aeg

    Sarnased õppematerjalid

    Rootsi aeg
    7
    doc

    Rootsi aeg

    1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi

    Ajalugu
    Rootsi aeg
    2
    doc

    Rootsi aeg

    1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 ­ Rootsi-Vene sõja algus 1656 ­ Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 ­ Katk 1657 ­ Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 ­ Vallisaare vaherahu 1660 ­ Karl XI sai troonile 1660 ­ Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 ­ Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 ­ Karl XI alustas iseseisvat valitsemist

    Ajalugu
    Rootsi aeg
    16
    docx

    Rootsi aeg

    Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide

    Ajalugu
    Rootsiaeg
    19
    doc

    Rootsiaeg

    ................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................

    Ajalugu
    Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte
    7
    odt

    Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

    Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel

    Eesti ajalugu
    Varauusaeg Eestis
    6
    doc

    Varauusaeg Eestis

    POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi

    Ajalugu
    17-sajand Rootsi aeg
    17
    pdf

    17. sajand Rootsi aeg

    17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. Põhja­Eesti neli maakonda (Lääne­, Harju­, Järva­ ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna­Eestist ning Põhja­Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu­ ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo

    Ajalugu
    Eesti ajalugu II-faktid
    3
    docx

    Eesti ajalugu II, faktid

    DAATUMID 1582 ­ sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 ­ sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 ­sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 ­asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 ­ Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 ­ sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 ­ Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun