Eesti Kirjandus kordamine (0)

EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks
Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika ; Balthasar Russowi kroonika).
Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne . Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda ", kus kordub südame söömise motiiv . Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla.
Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315 -1348 ( Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega.
Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577 . Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti.
Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann
Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis).
Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes.
Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil.
18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine . II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema.
XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel
Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg . 1803 taasavati Tartu Ülikool.
Mannteuffel ( 1786 -1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763- 1832 ) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 " Villem Naadi karskusteemaline teos" ( karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka " Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku).
Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika
Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile.
Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt
Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt. Hurt nägi rahva järjeparandamist haridusega (pigem balitsakslus). Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele.
Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool. Tema hilisemad järgijad olid Villem Reiman ja J. Tõnisson " Postimees ". Pages Peterubri. - aatemehed .
Jakobson: Eesti Põllumeeste Selts. Ajaleht "Sakala" 1878. Tabas äkiline surm. Tema hilisem järgija oli ning Päts " Teataja ".
Ärkamisaeg muutus järsult 80-ndatel. Hurt oli pagenud, Jakobson surnud, samuti sureb 1886 Koidula. Venemaal tehti atentaat Sass II-le ning võimule tulnud Sass IV polnud enam nii vabameelne -> 80-90 toimus venestamine . Hääbus rahvuslik ärkamine, kuid oli tekkinud põlvkond, kes oli rahvuslikult meelestatud (eesti haridus ).
Villem Reiman
Reiman (1861-1917) jõudis oma õpingutega Tartu Ülikooli (1882) venestamise alguses. Koos mõttekaaslastega loodi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 õnnistati sisse nende lipp - sini-must-valge. Pärast ülikooli lõpetamist (1887) asus Hurda juurde prooviaastale Peterburi. Peterburist kutsuti Kolga-Jaani kirikuõpetajaks, sai ametlikuks. 1896 ostis talupoegadega ära "Postimehe", mille peatoimetajaks sai Tõnisson. 1907 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, kuid sattus noorpõlvkonnaga konflikti (noored toetasid euroopa modernismi laadi ).
Eduard Vilde
Vilde (1865-1933) kirjanikukarjäär sai alguse Virulase toimetusees, kuhu Jaak Järv ta kutsus kui oli lugenud ka põnevusjuttu "Kurjal teel". Vilde tõi toimetusse pöörde, kus hakkas domineerima algupärane tekst mitte tõlgitud. Ta kirjutas põnevalt ja naljakalt, oskas lugejaid kohe haakida looga ning sai omalajal populaarseks. Esimene krimka 1885 "Musta mantliga mees)
Noor-Eesti. J. Randvere „ Ruth “;
Noor-Eesti eelkäija oli Gustav Suitsu loodud kirjandussõprade ring Tartu poeg- ja tütarlaste gümnaasiumis. Noor-Eesti marginaalsus seisnes põlvkonnana liikumises, palju liikmed olid maalt. Nende hüüdlause "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" tähendab euroopa modernse stiili ülistamist, kuna eestis valitses veel külajuttude aeg. 1909 otsustaski Noor-Eesti väljaanda oma III-da albumi kursiga modernismile. Skandaalne juhus .
Randvere "Ruth" oli modernismi jälgedes kirjutatud teos, mis visioniseeris ideaalsest naisest ning mõjus oma avatusega šokeerivalt.
Jaan Oks
Jaan Oks oli koolmeister, samal ajal hakkas ka kirjutama ning saatis oma teoseid Noor Eesti toimetusse, oli tihedas kirjavahetuses Tuglasega. Tolle aja lugeja ei suutnud ega osanud tema luulet vastu võtta kuna ta oli subjektiivse loomelaadiga kirjanik. Tema pealkirjad olid praktiliselt mitte midagi ütlevad ("Küla", "Heinamaa"), kuid sisu paljuütlevad. Ta kirjutas külainimeste elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt.
„Siuru“ rühmitus
Siuru liikmed olid: August Gaililt , Marie Under, Johannes Semper , Friedebert Tuglas , Artur Adson , Hendrik Visnapuu. Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha.
Marie Under oli Siuru printsess , kes avaldas raamatu " Sonetid " (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst , kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas " Pierrot ". Gailit "Saatan karussell ", " Isade maa".
Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad).
Ekspressionism ja rühmitus „ Tarapita “
"Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus . Barbaruse luule "Inimene ja Sfinks ", anti välja ka samanimelist ajakirja.
August Gailit
Enne " Saatana karusselli" polnud Gailit veel enda käekirja avastanud. 1918 ilmus romaan "Muinasmaa". 1919 ilmus novell "August Gailiti surm", kus eäägib (fiktiivsest) sõjast. Erinevad nimed: Siki- Miki , Toomas Nipernaadi , Peetrus Kupelpää.
Tuglase novellid
Betti Alver ja Heiti Talvik
Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse . Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse.
Alverit on kutsutud "Eesti kirjanduse elavaks etteheiteks", kuna ei kirjutanud režiimi ülistavaid teoseid vaid parem vaikis.
Ilmar Laaban
Luuletaja Laaban sündis 20-ndatel. Ta pääses '43 Rootsi, kuhu kogunes vägagi kosmopoliitne seltskond . Olemuselt oli Laaban varaandekas - oskas kunsti, õppis muusikat, luuletas jne.
Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi." Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi, sõnamänge.
Juhan Smuuli „ Poeem Stalinile“ -
Paneküüriline luule ehk ülistav luule. Kirjutatud stalinliku režiimi jaoks, eelkõige kirjutati hirmust.
Arvo Valtoni novellid 1960. aastatel
"Rohelise seljakotiga mees" - nõukogude süsteemi ironiseeriv novell . "Kaheksa jaapanlannat".
Viivi Luik
Gorbatšovi võimule tuleku ajal ilmus Luigelt "Seitsmes rahukevad ". Ta oli 20 aastat kirjutanud luulet, kuid see teos 1985 sai debüüdiks. See oli metafooriline romaan Stalini ajast, mis mõjus ausalt.
Kaasaegne eesti kirjandus: Andrus Kivirähk , Mihkel Mutt , Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev , Armin Kõomägi , Urmas Vadi , Mart Kivastik jt
1990 - vabanemine , raamatute tiraažid vähenevad. Peeter Sauteri " Indigo " oli midagi täiesti uut, kirjutati seda, mida sülg suhu toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne.
90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk . Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid , millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik.
Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik , kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff.
Õpik: Ants Järv, Luule Epner , Ele Süvalep, Epp Annus , Sirje Olesk , Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu “, Tallinn: Koolibri 2001.
Lugeda eksamiks:
Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed “, „Maailma lõpus“, „ Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“
Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas “
Betti Alveri luule
August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“
Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“
Arvo Valtoni lühiromaan „Õndsusesse kulgev päev“. Kogumikust „Üksildased ajas I“
Mart Kivastiku novell „ Peegel “ (Novellikogus „Kurb raamat“ Tartu, 2008)
Üks kaasaegne luulekogu vabal valikul