MGH juurutatud tähtsamad seisukohad teaduslikus allikapublikatsioonis: · Publitseerimisel peab säilitama dokumendi terviklikkuse · Publitseerimisel tuleb tugineda kogu olemasolevale käsikirjalisele pärandile (originaali puudumisel ja ka olemasolul arvestada kõiki koopiaid) · Publikatsiooni lahutamatuks osaks on kommentaarid ja viited Baltisaksa väljaanded 19.sajandil: · Monumentae Livoniae Antiquae (Napiersky, Paucker); 5 köidet, vanemad kroonikad; 1835 47 · Scriptorus Rerum Livonicarum (Napiersky); balti ajaloo allikad; Hendriku kroonika tõlge saksa keelde; 1848 53 · Archiv für die Gaschichte (Napiersky, Paucker, Bunge) · Est- und Livländische Brieflade (Bunge, Pabst, R. von Toll); palju mõisnike erakogudest; 1856 85 · Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914
Lühiuurimus Argentiina Koostasid: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................lk.1 2. Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2 3. Lühiajalugu.......................................................lk.3 4. Haridus..............................................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on...
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus.................................................
2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7.- "Manas" (kirgiisi) 6. sajandil e.m.a. "Nibelungide laul" (saksa) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Rolandi laul" (prantsuse) "Aeneis" (Vana-Rooma; Vergilius) "Laul minu Cidist" (hispaania) u. 1140 "Vanem Edda" (skandinaavia) 13. "Kalevala" (soome) 1835 sajandil "Kalevipoeg" (eesti) ilmus 1862 "Beowulf" (anglosaksi) u. 8. saj Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste.
olid pidevalt kahevahel – kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas mongolite pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15.–17. sajandit iseloomustavad aga sagedased kokkupõrked Ottomani impeeriumiga. 1835 Horvaadi rahvuslik ärkamine. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mis suruti küll maha, kuid selle tagajärjel kaotati orjus. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. 5 Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. 1995
Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal, 1826. aastal oli Tartu (sellel ajal Dorpati) kogukonnas 70 meessoost ja 754 naissoost kogukonnaliiget, 1833. aastal vastavalt 67 ja 90 liiget, 1846. aastal juba 296 liiget. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita.Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj..Vanausu taassünd algas 1995.a. algul. Taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Ralf Mikk REFERAAT kontrolltöö NOOREM IT-SPETSIALIST IT-18E Juhendaja: K. Nõlvak Tallinn 2018 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Infotehnoloogia....................................................................................................................3 Valdkonna määratlus............................................................................................................4 Ajalugu.................................................................................................................................5 Mehaaniline ajastu (14501840)..................................................................................
Tuba mirum pidi inglite käes kõlama sel päeval, kui maailm lõpeb. Kindlakskujunenud kirikliku leinateksti põhjal tekkis muusikaline vorm - Requiem. Selle üks osa on Tuba mirum. Niisiis on Vana-Rooma tuuba pill, mis on andnud nime ka muusikalise vormi ühele osale. Kaasaegse tuuba esivanemaks olid mitmesugused madalakõlalised sarved. Möödunud sajandi algul, mil suure vaimustusega paigaldati pasunatele ja sarvedele ventiile ja pumpasid, sündis ka kaasaegne tuuba. 1835. aastal ehitasid Berliini pillimeistrid W. Weiprecht ja J. G. Moritz esimese basstuuba, millest kujunes peagi see instrument, mis oma uhke ja võimsa kõlaga kaasajalgi muusikasõpra köidab. Tuuba pillitoru on väga suur ja jäme. Sirgena oleks tuuba umbes 16 -17 meetrit pikk. Tuuba kõlalehtrisse mahuks aga kenasti võrkpall. Tuubal on huulik ja kolm või neli ventiili. 8 HUULIKUD HUULIK
Rahvusromantikud olid kirjanikud ja humanistid. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli
Kõik see pani Liszti avalikust elus tagasi tõmbuma. Alles 1830. aastal, kui Pariisi haaras revolutsioonilaine, paranes noor kunstnik. Pärast revolutsioonitormi vaibumist sukeldus Liszt taas pulbitsevasse ellu. Neist aastaist on tähelepanuvääriv tema artiklite sari pealkirja all "Kunstnike olukorrast ja nende eksisteerimise tingimustest ühiskonnas." Seal näitas ta ära kuivõrd allasurutud olukorras oli kaasajal tegelikult nii muusika kui ka muusikud. 1835 asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise. Siin asus ta enese täiendamisele. Taas luges ta ahnelt kirjandust, kirjutas artikleid, harjutas, peale selle jalutuskäigud maalilistesse mägipaikadesse. Genfis visandas ta klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ja kui aasta hiljem Liszt taas Pariisis esines, märkasid kõik, missuguseid suuri edusamme oli ta teinud. See oli Paganini eeskuju ja
Sisukord Sisukord.........................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................... 2 1.ALASKA OSARIIK...............................................................................3 2.ALASKA KULLAPALAVIK................................................................ 6 3.ALASKA OSTMINE..............................................................................8 4. ALASKA MALAMUUT.....................................................................10 5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST........................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast ...
Frisch. Kunsti mõjutas väga palju 16. saj protestantism. 18. saj tõusis esile akvarellist Samuel Hieronymus Grimm. Rahvusvaheliselt tuntumaks said sveitsi kunstnikud uuemal ajal. 20. saj esimesel kümnendil sai Sveitsist alguse ka Dada liikumine. Muusika Sveitsi ei peeta väga muusikaliseks riigiks. Ometi tulid sealt 20. saj sellised heliloojad nagu Arthur Honegger, Othmar Schoeck ja Frank Martin. Esimene konservatoorium rajati Genfis juba 1835. 11 Religioon Kristlus on Sveitsi peamine usund. See omakorda jaotub Rooma-Katoliku kirikuks (41.82% rahvastikust 2000. aasta andmetel) ja Sveitsi reformikirikuks (33.04% rahvastikust). Immigrandid on toonud ka islami (4.26% rahvastikust) ja vene õigeusu (1.8% rahvastikust.) 12 Majandus Kaubandus Peale tööstuse on kaubandusel alati olnud tähtis roll Sveitsi majanduses. Riik impordib
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
Koolide kaudu tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide kasutamist, milleks olid eeskätt kooliorelid ning harmooniumid, kuid ka viiulid. Instrumentaalmuusika jõudis Eesti maaühiskonda siis, kui hakkasid tekkima väikese põhikoosseisuga puhkpilliorkestrid. 1830. aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas 1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis.
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
Arts & Crafts movement Vastukaaluks anonüümsete ja näotute vabrikutoodete tulvale tekkis Inglismaal 19.sajandi II poolel kunsti ja käsitöö liikumine (Arts&Crafts Movement). "Arts and Crafts" liikumise esteetika tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest. Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses. · Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses ,,kommertslikus ja kasuahnes" süsteemis. · Morris rõhutas, et ta tahab kunsti pa...
Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. Pilt 3. Glinka muusikat kirjutamas 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperisüzee otsinguid peatus Glinka Zukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussanini st. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. Glinka käis sageli välismaal, täiendas end Berliinis S. W. Dehni juures (vt pilt 4.) Pilt 4. Joonistus Glinkast 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburgi. (vt. pilt 5)
Varstu Keskkool Michael Faraday Referaat 2008 SISUKORD: 1. Noorus.............................................. lk 3 2. Tõusu algus...................................... lk 4 3. Geniaalne uurija............................... lk 6 4. Tööpäev jõuab lõpule....................... lk 7 Kokkuvõte......................................... lk 9 Kasutatud kirjandus.......................... lk 10 2 1. Noorus Londoni äärepoolses osas sündis 22.09.1791 James ja Margaret Faraday'l poeg, kes oli oma vanematel kolmas laps ja sai nimeks Michael. Vanemad olid alles hiljuti Londonisse kolinud väikesest Claphami külast Yorkshire's. Isa oli sepp, kes põdurast tervisest ja kehvusest hoolimata püüdis oma lapsi kasvatada tööarmastajaiks ja jumalakartlikeks. Ema oli väiketaluniku tütar. Michaeli sündimise jä...
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9. Park 10 10.Glehni lossi saatus 11 11.Veel pilte 12 12.Kasutatud kirjandus 13 ...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist 1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri, ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Raad asus majja 1839. aastal, ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks. 1877
Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna selle kartuli mugulaskond on suurem, lühema kasvuajaga ja paremate maitseomadustega. Peruust pärit kartuli pesakond on umbes 61 g, pealsete kõrgus kuni 260 cm ja nad on pika kasvuajaga. Paljundatakse teda seemnetega ja kasvatatakse peamiselt iluaianduses ning ravimtaimena. Eestisse jõudis kartul 18. Sajandi esimesel poolel Venemaalt. Algselt kasvatati teda vaid üksikutes mõisates ilutaimena. 1835. aastal, kui avastati mugulate söödavus, suurenes kartuli kasvatamine märgatavalt. 1840-ndatel hakati kartulist tootma ka piiritust. 20. sajandi alguses tõrjus kartul välja seni Eesti talude põhitoiduse naeri. Kartuli tähtsus Majanduslik tähtsus: 1. Toit - nii loomadele kui ka inimestele; 2. Tärklis - tähtis tooraine tärklisetööstusele; 3. Söödaks loomadele; 4. Piiritus - tooraineks piirituse tööstusele. Koostis: 1
skulptor, graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
Oma teooriale õnnestus tal tõestust saada Kookossaartel randudes. (Charles...) Lõuna-Ameerikas kaevas C. Darwin maapinnast, kus esines palju kaasaegseid karpide kodasid, esile hiiglaslikke imetajate fossiile. See viitas sellele, et ”hiljaaegu” oli aset leidnud väljasuremine looduslikel põhjustel, mis oli tõenäoliselt põhjustatud kas kliimamuutusest, toidupuudusest, haigustest või vaenlaste arvukuse kasvust. (Charles...) Seilates 1835. aasta septembris-oktoobris Galápagose saartel kohtas Darwin eri saartel elavaid pilalindlasi. Hiljem, reisilt koju naastes, arvas ta märkavat eri saartel elavate pilalindlaste nokkades erinevusi, kuigi nende ülejäänud välimus sarnanes mandril elavate pilalindlaste omaga. (Charles...) 7 Galápagose saartel uuris ta muu hulgas eri saarte kilpkonnaliikide kilpide kuju; ühel
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
Nende eesmärk oli soome keele arendamine. 1831 loodi esimene Soome kirjanduse selts, mille esimeseks esimeheks sai Cettmann. Selle eesmärk oli kokku koguda ülikooli ringkonnast soome keele oskajad, kes usuvad soome keele ja kultuuri tulevikku. Nad hakkasid kohe rahvaluulet koguma. Idee oli juba Portànil olemas. ,,Keel on rahvuse alus"- oli põhikirja esimene lause. Nad lõid Soome kirjandusseltsi toimetuse, mis tegutseb siiamaani. Esimene välja antav teos oli Kalevala 1835 ja lõplikul kujul 1849. Rahvaluule kogumise kaudu jäädvustati kultuuri ja arendati sõnavara. Ka sõna ,,kirjandus" ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida
jagada kahte etappi. Esimestes katsetes uuris ta voolu toimel juhis eraldunud soojushulga sõltuvust juhi takistusest, hiljem aga juhis eraldunud soojushulga sõltuvust voolutugevusest. Joule avaldas oma uurimistöö kokkuvõtte 1843. aastal. 11 Friedrich Emil Lenz vene akadeemik, kes oma töödega kuulub elektriõpetuse rajajate hulka. Ta avastas 1833. aastal reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks. 1835. aastal avastas Lenz seaduspärasuse, kuidas juhi takistus sõltub temperatuurist, ning 1844. aastal voolu soojusliku seaduse. Tema ja Joule'i teineteisest sõltumatut avastust nimetatakse voolu soojusliku toime ehk Joule'i Lenzi seaduseks. Hans Christian Oersted taani füüsik, kes avastas 1820. aastal elektri- ja magnetnähtuste seose. On teada, et avastus tehti juhuslikult. Oma füüsika loengus näitas ta katset juhi soojenemisest voolu toimel
sajandil olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Põhja-Eesti tanud olid kurrutatud ülaosaga. ERMis on kolm Ambla tanu. Tanu 11069 on teinud Leenu Leesmann Karuse külast. Sellised tanud hakkasid 1865. aasta paiku moest minema. Tanu 11170 on pärit Lepsillalt. 1913. aastal, mil see koguti, oli tanu vanus 90 aastat ja viimati oli seda kantud 60 aasta eest. Tanu 13116 tegi Lisette Einbaul Ambla Alaperes umbes 1835. aastalMuuseumitanude laius on 24 cm - kahekordseks kokkumurtuna 48 cm (kogulaius), kõrgus 22 cm. Tanu valmistamisel on vaja lõigata sobivate mõõtudega ristkülikukujuline riidetükk (mitte unustada õmblusvaru). Ette serva peale õmmelda 2-3 cm laiune punane pael, selle peale kinnitada kardpits. Tanule tikkida siidlõngadega lillkiri. Tanu sopp kurrutada 1 cm sügavustesse kurdudesse. Kurrud pressida sisse kuni tikandini. Tanu tipus õmmelda kurdude otsad kinni
tulemusel. Staatori magnet tekitab alati ühesuguse magnetvälja. Rootoris tekitatakse magnetväli korraga ühes mähisepaaris. See magnetväli paikneb staatori magnetvälja sees ja püüab ennast selle välja järgi korrigeerida. Pöörab rootorit mingi nurga võrra, selle pööramise tulemusena satub voolu alla järgmine mähisepaar ja pöördemoment kordub. ELEKTRI TOOTMINE 1832 Hipolyte Pixii (prantslane) elektrigeneraator 1835 Joshep Henry (prantslane) relee 1869 Aristide Berger (prantslane) veejõul töötav generaator (hüdroelektrijaam) 1872 Zenobe Gramme (belglane) tööstuslik generaator 1966 Rance (prantslane) loodete elektrijaam (toodab elektrit tõusu ja mõõna energiast) 2000 Islay saare (sotlane) lainete elektrijaam ELEKTRIVOOLU ÜLEKANNE Madal (toodetakse)- kõrgepinge(trantspordidakse)- malapinge(kasutatakse) [muidu läheb kaotsi elektrit]
· 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. · 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena ning esimesed sellesuunalised värsikatsetused. Faehlmanni nägemuses pidi kangelaslugu koosnema seitsmest või kaheteistkümnest laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest: Kalevi surmast,
Tuba mirum pidi inglite käes kõlama sel päeval, kui maailm lõpeb. Kindlakskujunenud kirikliku leinateksti põhjal tekkis muusikaline vorm - Requiem. Selle üks osa on Tuba mirum. Niisiis on Vana-Rooma tuuba pill, mis on andnud nime ka muusikalise vormi ühele osale. Kaasaegse tuuba esivanemaks olid mitmesugused madalakõlalised sarved. Möödunud sajandi algul, mil suure vaimustusega paigaldati pasunatele ja sarvedele ventiile ja pumpasid, sündis ka kaasaegne tuuba. 1835. aastal ehitasid Berliini pillimeistrid W. Weiprecht ja J. G. Moritz esimese basstuuba, millest kujunes peagi see instrument, mis oma uhke ja võimsa kõlaga kaasajalgi muusikasõpra köidab. Tuuba pillitoru on väga suur ja jäme. Sirgena oleks tuuba umbes 16 -17 meetrit pikk. Tuuba kõlalehtrisse mahuks aga kenasti võrkpall. Tuubal on huulik ja kolm või neli ventiili. Tuuba Löökpillid
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
185 1 12627 8373 16 523 654 186 7 21000 9000 20 450 563 188 7 30000 10700 10 1070 1337 189 7 40700 12300 25 492 615 192 2 53000 6 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 1774 1802 1816 1824 1835 1851 1867 1887 1897 1922 Joonis 1 Tartu elanike arvu kasvamise kõver 1774-1922. Tabel ja joonis näitavad, et linnaelanike kasv on käsikäes käinud linnasüdame progressiga. Langeb ju elanike juurdekasvu maksimum 1887.-1897. aastal, 1070 keskmine juurdekasv täiesti neisse aastakümnetesse, mil Tartu saavutas kaugemaulatuslikud raudteeühendused. Raudteede ehitamisega algas ühtlasi töö- ja elamispaiga eraldumine teisalt
trükised ja joonistused. 4. Egiptuse muuseum (Kairo) Egiptuse muuseum, mida nimetatakse ka Kairo muuseumiks, on Egiptuse muinsusesemete peahoidla ja ainus kunstiajalooline kogu maailmas, kus kõige nooremate eksponaatide vanus on umbes 2 tuhat aastat. Muuseum, mis avati 1863. aastal, tutvustab muistse Egiptuse ajalugu alates III aastatuhandest e.Kr kuni koloniseerimiseni Rooma impeeriumi poolt. Egiptuse valitsuse poolt rajatud Kairo muuseum on ehitatud 1835. aastal Ezbekeyah Aedade lähedale. Muuseum koliti Boulaqi 1858. aastal, sest originaalehitis jäi ajapikku eksponaatidele väikseks. 5. Metropolitani muuseum (New York) Metropolitani muuseum on kunstimuuseum New Yorgis Ameerika Ühendriikides
siirast tundeküllust, kuid mõjusid tihti seejuures lausa härdameelselt ja verevaeselt. Esimesena tõi Eestisse sellise romantilise kunsti Friedrich Ludvig von Maydell )1795 1846). Romantikute keskajaihaluse ajal tegi ta joonistused vaselõigete sarjale "50 pilti Liivimaa ajaloost", mis esitleb sakslasi kui kultuuritoojaid barbarite maale. Samal ajal on ta esimesi, kes lõi teoseid eesti mütoloogia ainetel. Ta maalis altaripildid mitmele kirikule ja asutas 1835 Tartu puugravüüri töökoja, kus valmis hulgaliselt illustratsioone ja reproduktsioone. Tallinna kunstnikest on romantismiga enim seotud Ernst Hermann Schlichting (1812 1890), kes on maalinud põneva heletumedusega linnavaateid, aga ka stseene talurahva elust. Paljud baltisaksa kunstnikud viljelesid varajast nn. biidermeierlikku realismi. Ida Preisimaalt tuli Georg Friedrich Schlater, kes asutas 1832. aastal Tartus litograafiatöökoja
Need olid noorte meeste seltsis kirjutatud luuletused. Lermontovi eeskujuks oli Byron ja mitte einult luuletajana. Ta paistis silma oma väljakutsuva käitumisega. See oli väljakutse puritaanlikule ühiskonnale. Ühelt poolt tahtis ta siis olla aadlikultuuri esindaja ja teisalt tahtis ta olla rebel , kolmandaks oli tal väga pingeline siseelu, kuhu ta ei lasknud kedagi. Tema enda elu oli luule. Ta ei kirjutanud ainult väljakutsuvaid luuletusi, vaid ka väga palju lüürikat. Piiriks oli 1835. Enne seda oli varajane looming. Neid tekste võttis ta kui mustandeid. Ta kasutas neid katkendeid oma uues perioodis. Ta ei mõelnud luule avaldamisest kuni 35 36. aastani. 1835. aastal ilmus ajakirjas katkend tema ,,Kaukaasia poeemist". Lermontov oli Kaukaasia loodusest ja rahvastest väga vaimustunud, ta käis seal lapsena sanatooriumides. Tema sõber ja sugulane avaldas selle katkendi salaja, kuna Lermontov ei mõelnud üldse avaldamisele. Ta oli kirjutanud selleks ajaks
suuremaid stseene. Psühholoogilised nüansid kajastuvad esmajoones vokaalmeloodikas, orkester eelkõige saatefunktsioonis (väljend "orkester nagu suur kitarr" on siiski liialdus, kuula näit. "Uneskõndija"). Vincenzo Bellini (1801-1835). Tegutses Napolis, alates 1833 Pariisis. 1831 melodramma semiserio "Uneskõndija" (La Sonnambula) ja melodramma serio "Norma" (mõlemad Milanole kirjutatud), 1835 viimane ooper "Puritaanid" (ainestik ajalooline). Erakordselt peen meloodiameister. Kirjutas koloratuurid välja (see muutus 19. sajandil tavaks alates Rossinist). Gaetano Donizetti (1797-1848) tegutses Itaalias, alates 1838 Pariisis ja 1842 Viinis, 1844 vaimuhaige. Üle 70 ooperi. 1831 opera buffa "Armujook", 1835 melodramma tragico "Lucia di Lammermoor" (Walter Scotti romaani alusel), 1840
Riigikeel: hispaania Pindala: 256 370 km Iseseisvus: 1830.a Majanduse tugevad küljed: Tähtis naftaeksportija Maailma suurima banaanitootja Kalatööstus on arenenud Majanduse nõrgad küljed: Põllumaa on suhteliselt vähetootlik Banaanikasvatus sõltub Euroopa Liidu uutest impordikorraldustest Ajalugu I aastatuhande lõpus hakkasid tekkima indiaani hõimude liidud. 15. sajandil vallutasid maa inkad. 1830 kuulutati riik iseseisvaks Ecuadori nimi on riigil aastast 1835 Kultuur: Panama müts on Ecuadori rahvusmüts Mereandide toidud on väga populaarsed eriti rannikul, samuti ka sealiha ja kanaroad Aguardientepopulaarne alkohol, mis tähendab tõlkes põlevat vett Loodus Vaikse ookeani rannikul on 60100 km laiune madalik, keskosas paiknevad kaks Andide ahelikku. Kõrgeim tipp on Chimboraza 6310m vulkaan. Maa idaossa ulatub Amazonase madalik. Riigile kuuluvad Vaikses ookeanis asuvad vulkaanilised Galapagose saared.
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa. Lühidalt – organism arenes vatavalt tingimustele, mida ta tahtis arendada. Antud mõte siiski ei toimi kuna tema arust tegutseb iga olevus mõistuspäraselt aga taimedel pole mõistust ja juhus jäetakse seega välja. Lamarcki eksimuse leidis Darwin 1835 oma uurimuste käigus. Galapagose saartel leidis ta et üht ja sama liiki leidub seal eri vormides (vampiir-maasirk). Värvid, noka suurus jne. Ühel ja samal saarel võis olla erinevaid liike ja ikkagi otsustas seal see kes ellu jäi (võis ka juhtuda, et mitu vormi jäi ellu). Seega purustas Lamarcki idee ja seletas looduse mitmekesisuse juhusega. Mitte ükski olend ei ole spetsiaalselt disainitud ja kõigil on võrdsed võimalused. Nt. siniste silmadega
talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks. Mõisade juurde moodustati mõisavallad, mis võisid mõisavalitsuse järelvalve all otsustada lihtsamaid talupoegade ühiseluküsimusi. Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletaud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. Talupoeg sai isiklikult vabaks. Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata. Talupoeg võis
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käs...
kahe üliõpilase kulul". Teose analüüs:Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseid "Isa Goriot" valmis alles elukogenuma ja laiema maailma-vaatega inimesena, viisteist aastat enne tema elu lõppu. Niisiis, valmis raamat 1835. aastal ja kujutabki Pariisi elu nii ülem-kui alamkihi inimeste seas eelmise sajandi algul. Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse.
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE...............................................
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL JACQUES LOUIS DAVID Referaat Juhendaja: Anu-Ormisson Lahe Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.J.L. DAVIDI ELU....................................................................................................................3 1.1. DAVIDI NOORUS...............................................................................................................3 1.2.ROOMA PREEMIA.............................................................................................................4 1.3.TAGASITULEK PARIISI.......................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
