Charles Darwin ja tema evolutsiooniteooria (0)

Tallinna Arte Gümnaasium
CHARLES DARWIN JA TEMA EVOLUTSIOONITEOORIA
Referaat
Autor: Sofia Kruusalu
11B
2016

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. CHARLES DARWIN 4
1.1. Üldiselt Charles Darwinist 4
1.2. Lapsepõlv 5
1.3. Auavaldused 5
2. MEREREIS BEAGLE ’IL 7
3. EVOLUTSIOONI- JA LOODUSVALIKUTEOORIA 9
3.1. Näidiste analüüsimine 9
3.2. Loodusliku valiku teooria 10
3.3. Darwini evolutsiooniteooria lõppkokkuvõttes 10
4. TEOORIA AVALDAMISE JÄRGSED REAKTSIOONID 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUS ALLIKAD 14
LISAD 15
Lisa 1. Illustratsioonid 15

SISSEJUHATUS

Antud referaat on teemal Charles Darwin ja tema evolutsiooniteooria. Antud teema on valitud, sest, kuigi autor on kuulnud Charles Darwinist ja tema evolutsiooniteooriast, tahtis autor selle teema kohta rohkem teada saada. Samuti tahtis autor teada saada, kust tuli Darwinile mõte teha teooria evolutsiooni ja loodusliku valiku kohta.
Antud referaadi eesmärgiks on leida võimalikult palju informatsiooni Charles Darwinist ja Darwini evolutsiooniteooriast ning teha sellest lühiülevaade referaadina.
Referaadi algusosas antakse ülevaade Charles Darwinist, tema lapsepõlvest, auavaldustest ning tema merereisist purjelaeval Beagle’il. Referaadi teises osas antakse ülevaade Darwini evolutsiooniteooriast. Selles peatükist kirjeldatakse, kuidas Charles Darwin analüüsis oma näidiseid, mida tema kogus oma merereisil Beagle’il. Lisaks kirjeldatakse, Darwini loodusliku valiku teooria loomist. Referaadi lõpuosas kirjeldatakse lühidalt, kuidas kogu maailma inimesed reageerisid Charles Darwini avastustele ja tema uuele teooriale evolutsiooni ja loodusliku valiku kohta.

1. CHARLES DARWIN

1.1. Üldiselt Charles Darwinist

Charles Robert Darwin oli inglise loodusuurija ja geoloog . Ta pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Ta sündis 12. veebruaril 1809 ja suri 19. aprillil 1882. Tal oli tolle aja kohta väga pikk elu. Ta elas 73-aastaseni. Palju andmeid ja inspiratsiooni oma teooriate jaoks sai ta laevaga Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. (Charles...)
Alustades uurimistööd liikide muutumisest hakkas Darwin tasapisi töösse uppuma. Tööst tulenevad pinged avaldasid toimet ka Darwini tervisele. 20. septembril tundis ta "südame pekslemist", mille tõttu Darwini arst sundis teda tööst välja lülituma ja mõned nädalad maal veetma. Ta puhkas kuu aega ja siis jätkas oma tööga. Väsimusest Darwini tervis nõrgenes taas ning seekord endisest pahemini. Peavalu, südameprobleemide ja kõhuvalude tõttu ta veetis suvel mitmeid päevi haigevoodis. Siit alates Darwinit vaevasid kogu elu ajal üha uuesti ja uuesti korduvad valud, aeg-ajalt põhjustades tema töövõimetust. Haigestumist tuli ette eriti stressiolukordades, näiteks kui ta hiljem oma elus oli sunnitud kaitsma oma teooriaid . Darwini poolt põetavale haigusele ei osatud kunagi lõplikku diagnoosi panna, ja ükski katse seda ravida polnud kuigi edukas. Hiljem on seda haigust proovitud diagnoosida, kandidaatideks on olnud Chagasini taud, mis võiks olla pärit Lõuna-Ameerika perioodilt, ja Ménièreni taud. Pakutud on ka psüühikahaigusi. (Charles...)
Darwin oli abielus oma emapoolse nõoga Emma Wedgewoodiga. Ühel päeval, kui ta naasis puhkuselt Shrewburysse, kirjutades üles igapäevaseid märkmeid, ta kritseldas paberile ideid tulevikuplaanidest. Ta võttis esile kaks paberit, kuhu ta kirjutas pealkirjaks " Abielluda " ja "Mitte abielluda". Abielu pooldavatena eelistena Darwin nägi, et oleks "jätkuv seltskond ja kaaslane vanadusepäevadeks … mis on igal juhul parem kui koera seltskond". Abielu tülikaks pooleks oli, et "raha raamatutele jääb vähem", ja et abielu kujutab endast "hirmsat ajaraiskamist". (Charles...)
Darwini perekonda sündis kümme last, kellest kolm suri varases eas. Darwini lastest poeg George tegutses astronoomiateadlasena, Francis botaanikuna ja Horace insenerina. Neist tuli samas Royal Society liikmed. Leonard tegi karjääri sõjaväes, poliitikuna ja majandusteadlasena. Teda tuntakse samuti eugeenika pooldajana ja evolutsioonibioloogi Ronald Fisheri juhendajana, mentorina. (Charles...)

1.2. Lapsepõlv

Darwin sündis  Shrewsbury linnas Shropshire'i krahvkonnas Suurbritannias. Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini (neiupõlvenimega Wedgwood) viies laps kuuest. Darwinil oli üks vanem vend Erasmus, kolm vanemat õde Marianne, Caroline ja Susanne ja üks noorem õde Catherine . (Charles...)
Darwin oli isa poolt Erasmus Darwini ja ema poolt Josiah Wedgwoodi lapselaps. Mõlemad perekonnad olid oma religioossetelt veendumustelt suuresti unitaarid ( usuliikumine , mille pooldajad tõstavad esile Kristuse jumaliku olemuse ja Jumala ühtsuse), kuid osa Wedgwoode olid anglikaanid. Charles kasvatati koos õdede-vendadega unitaarideks, jumalateenistusel käisid nad unitaarses kirikus. (Charles...)
1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli, mille eesotsas oli pastorihärra G. Case ., seal õppis ta ühe aasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema, keda ta hilisemas elus palju ei mäletanud. Darwin imestab oma eluloos "Autobiograafia", et ei mäleta emast muud kui tema surivoodit, musta sametkleiti ja kummalise ehitusega töölauda. Isa Robert pani pojad dr Samuel Butleri juhitavasse Shrewsbury algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaastani. (Charles...)

1.3. Auavaldused

Darwini nimi anti juba tema eluajal paljudele geograafilistele paikkondadele ja organismidele. Näiteks Beagle'i kanali läheduses olevale veekogule andis Robert FitzRoy nimeks “Darwin Sound ” ja Andide mäestikku kuuluv Darwini mägi sai nime Darwinilt tema 25. sünnipäeva auks. Austraalias Palmerstone linna lähedal on looduslik sadam, mille nimi on “Port Darwin”.  Linn sai ametlikult Darwini nime aastal 1911, sellest tuli Austraalia Põhjaterritooriumi pealinn ning sinna asutati Charles Darwini ülikool ja Charles Darwini rahvuspark. Cambridge’i ülikooli kraadiõppe kolledžist sai Darwini järgi Darwin College aastal 1964. See oli suur auavaldus kogu Darwini suguvõsale, kuigi teisest küljest, osa territooriumist kuulus Darwini teisele pojale George Darwinile . (Charles...)
Bioloogilistest liikide rühmadest kõige tuntuim Darwini järgi nime saanud on Darwinivindid, kelle esindajaid Darwin kohtas Galápagose saartel. Inglise Keskpank Bank of England vahetas 2000. aastal kümnenaelase (£10) paberraha illustratsioonina olnud Charles Dickensi portree Darwini omaga . (Charles...)
Londonis asuv Royal Society jagab Darwini medaleid. Selle medaliga tunnustatakse inimesi, kes on teinud silmapaistvat tööd bioloogia valdkondades, kus Darwin töötas, seal hulgas evolutsioon , organismide bioloogia ja bioloogiline mitmekesisus . (Charles...)

2. MEREREIS BEAGLE’IL

Reis Beagle'il algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat (27. detsember 1831 – 2. oktoober 1836). Kaks kolmandikku ajast veetis Darwin kuival maal sooritades geoloogilisi uuringuid ja botaanilist kollektsioneerimist. Ta pööras tähelepanu geoloogiliste ladestiste, fossiilide ja elusorganismide mitmekesisusele ning kogus seejuures suure hulga elusorganismide, kellest mitmed olid teadusele enne tundmatud, näidiskollektsiooni. Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...)
Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku "The Voyage of the Beagle". Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest. (Charles...)
Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks. Nii märkas ta näiteks Patagoonia tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning Tšiilis avastas austrite kodasid loodetest kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid puude kivistisi, mis olid varem kasvanud ranniku läheduses. Seda tõestasid fossiilide lähedal leitud teokarbid. Darwin järeldas, et korallidest atollide moodustumine oli üks etapp vulkaanilisesaare arengus. Oma teooriale õnnestus tal tõestust saada Kookossaartel randudes. (Charles...)
Lõuna-Ameerikas kaevas C. Darwin maapinnast , kus esines palju kaasaegseid karpide kodasid, esile hiiglaslikke imetajate fossiile . See viitas sellele, et ”hiljaaegu” oli aset leidnud väljasuremine looduslikel põhjustel, mis oli tõenäoliselt põhjustatud kas kliimamuutusest, toidupuudusest, haigustest või vaenlaste arvukuse kasvust. (Charles...)
Seilates 1835. aasta septembris-oktoobris Galápagose saartel kohtas Darwin eri saartel elavaid pilalindlasi. Hiljem, reisilt koju naastes, arvas ta märkavat eri saartel elavate pilalindlaste nokkades erinevusi, kuigi nende ülejäänud välimus sarnanes mandril elavate pilalindlaste omaga. (Charles...)
Galápagose saartel uuris ta muu hulgas eri saarte kilpkonnaliikide kilpide kuju; ühel saarel elavatel kilpkonnadel oli kilp täiesti ümmargune, aga teisel saarel elavatel oli kilbil kaela kohal kõrge ora, mis võimaldas kaela kõrgemale välja venitada. Neist vaatlustest hämmeldununa tuli Darwinile mõttele liikide muutumisest pika ajaperioodi jooksul. Austraalias kohtas Darwin kukkurloomi: rottkänguruid sugukonnast Potoroidae ja nokkloomi. Austraalias elavad loomad erinesid mujal maailmas elavatest loomadest sedavõrd palju, et Darwinile tundus justkui oleks elusorganismid Maal loodud kahe eri Looja poolt. (Charles...)
Tagasiteel koju oma üleskirjutistele korrektuuri tehes kirjutas Darwin, et juhul kui kahtlused pilalindlaste ja kilpkonnadest peavad paika, siis ”kõigutab see käsitust liikide muutumatusest (stabiilsusest)” (Charles...).

3. EVOLUTSIOONI- JA LOODUSVALIKUTEOORIA

3.1. Näidiste analüüsimine

1836. aasta detsembri keskel kolis Darwin Cambridge’sse, kus ta hakkas oma kollektsiooni süstematiseerima ja oma reisist reisipäevikut kirjutama. Siin kirjutas ta oma esimese teadusliku artikli, Lõuna-Ameerika maapinna aeglasest tõusmisest. (Charles...)
4. jaanuaril 1837 esitles ta oma imetajate ja linnukollektsioone Londoni Zooloogia Seltsile. Darwini Galápagose saartelt kogutud linnunäidised uurinud ornitoloog John Gould teatas 1837. aasta märtsis oma tähelepanekutest, et Darwini poolt musträstasteks, käbilindudeks ja vintideks arvatud linnud olid Darwini vintide 12 eri liiki. Gould märkas, et suurim liikidevahelise erinevus on noka kujus. Darwin oli linnud puudulikult kirja pannud; ta ei osanud arvatagi, et vintide liikide pesitsemispaikadel oleks mingit tähtsust. (Charles...)
Londonis hakkas Darwin kahtlema selleaegses arusaamises elu loomisprotsessist. Need mõtted said lisahoogu Aafrikast leitud ahvifossiilidest. Mai alguses ta esimest korda tuli mõttele, et inimene olekski arenenud ahvisugusest esiisast. Ta ei söandanud teatatada sellest leiutisest kellelegi, sest sellised mõtted oleksid nimetatud ketserluseks. (Charles...)
1837. aasta märtsi keskel Darwin veendus, et Galápagose saartele saabunud elusolendid olid hakanud mingil põhjusel arenema omaette liikideks. Ta uuris seda muundumist üha lähedamalt. Darwin tuli mõttele, et liigid võivad muutuda. (Charles...)
Juuli keskel 1837 hakkas Darwin liikide muutumise kohta kirjutama salajast "B-vihikut". Selles vihikus mõtiskles ta nelja küsimuse üle:

• Milliseid tõendeid on organismide muutumise kohta?
  
• Mil viisil uued organismid lõimuvad uude ümbruskonda?
  
• Kuidas uued liigid moodustuvad?
  
• Kuidas võiks selgitada liikide identsust? (Charles...)
  

Vihiku kulminatsiooniks on 36. leheküljele Darwini kirjutatud "I think" ('minu meelest; ma arvan et'), mille alla ta joonistas evolutsioonipuu kavandi. Joonistus kirjeldab kõikide liikide põlvnemist samast ürgvormist, millest nad on arenenud. 1837. aasta suve veetis Darwin mõtiskledes liikide muutumise üle, samuti selle üle, kuidas looma- ja taimeliigid levivad mandrilt lähematele saartele. (Charles...)

3.2. Loodusliku valiku teooria

Darwin oli loonud teooria loodusliku valiku kohta, mida ta uuris alates 1838. aastast "peamise harrastusena" (Charles...).
1842. aastaks oli Darwinil kirjutatud tema loodusliku valiku teooria kohta väga palju. Samas elas ta mõnes mõttes ebakindlat elu. Ühelt poolt, ta oli kirjutanud 35 lehekülje pikkuse visandi loodusliku valiku ja evolutsiooniteooriast, aga teiselt poolt, ta oli koostanud kuuest punktist koosneva loetelu põhjustest, miks ei kannataks seda avaldada. Samuti põdes Darwin haigust, mida ei osatud diagnoosida ja ravida. (Charles...)
Darwin jätkas oma teooria väljakirjutamisega seni, kuni tema tütar Annie 1851. aastal haigestus ja suri. Seetõttu jättis ta oma teooria pooleli . Loodusliku valiku teooria juurde naases ta alles 1854. aastal. (Charles...)
Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määravad (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad . Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt adaptiivsed, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. (Looduslik...)
Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel erinevad ja need ei ole tulnud seaduspäraselt. (Looduslik...)

3.3. Darwini evolutsiooniteooria lõppkokkuvõttes

Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on Ernst Mayr kokku võtnud nii:

• Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab.
  
• Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega.
  
• Kolmandaks , toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus . (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.)
  
• Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur.
  
• Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.) (Charles...)
  

Need soodsad tunnused pärivad järgmised põlvkonnad ning aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. Neid tähelepanekuid on bioloogias laialdaselt tõestatud, ja isegi fossiilid näitavad nende tõesust. (Charles...)
Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. (Charles...)

4. TEOORIA AVALDAMISE JÄRGSED REAKTSIOONID

Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. Darwini näidiseid uurinud Richard Owen asetus Darwini teooria vastaste poolele , mille tõttu ta sai oma osaks näiteks Huxleylt kriitikat. Kirik vastas raevukalt. Inglismaa anglikaani kiriku teaduslike institutsioonide esindajad asetusid Darwini teooria vastaste poolele, kui samas loodusteadlaste noorem põlvkond suhtus sellesse vastuvõtlikumalt. Plancki hüpoteesi kohane olukord oli pääsnud vallale. (Charles...)
Kõige kuulsam diskussioon darvinismist toimus Oxfordis 1860. aastal. Diskussioon algas sellega, et Joseph Dalton Hooker ründas Wilberforce vastu väites, et Wilberforce ei ole kunagi isegi lugenud Darwini "Liikide tekkimist" ja tema teadmiste tase botaanikast on täiesti olematu. Hookeri toeks tõusis püsti Thomas Huxley, kellel oli "Darwini buldogi" reputatsioon. Diskussiooni arenedes kumbki osapool ei õieti näidanud saavat ülekaalu. Koosolekul paljud said kõneõiguse ning seetõttu see venis neljatunniliseks. Õhkkond oli nii pingeline , et üks naine oli teatavasti minestanud keset koosolekut. Vaidlus arenes kuulsa sõnavõtuni, kus Wilberforce küsis Huxleylt: "Kas härra Huxley on ahvi sugulane rohkem oma vanaisa või vanaema poolt?" Selle sama loo kohaselt Huxley pomises just nagu endamisi: " Issand andis ta minu kätte", ja vastas, et ta "põlvneks parema meelega ahvist kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses". Koosoleku lõppedes mõlemad osapooled väitsid väljatulevat võitjana. (Charles...)
Ahvi ja inimese põlvnemine teineteisest võeti proletariaadi hulgas hästi vastu. Darwini teooria äratas iseäranis usklike ringkondade vastuseisu nii Britannias kui mujal maailmas. Näiteks Soomes sellel teemal arutleti juba 1861. aastal. Evolutsiooni- ehk loodusliku valiku teooriat ei ole aktsepteeritud veel tänapäevalgi mitte kõikides usklikes ringkondades, aga näiteks katoliku kiriku endine paavst Johannes Paulus II teatas 1996. aastal, et üldjoontes evolutsiooniteooriat võib pidada tõlgendavana seletusena Maal elu tekkimisele. (Charles...)

KOKKUVÕTE

Antud referaadi tegemise tulemusena sai autor teada väga palju Charles Darwini kohta. Näiteks, et ta abiellus oma emapoolse nõoga. Samuti sai autor teada, millest räägib Charles Darwini evolutsiooniteooria. Võttes arvesse,et Charles Darwin on bioloog, tundus autorile kummaline, miks ta otsustas abielluda enda nõoga ning saada veel ka kümme last.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Darwini loodusliku valiku teooria on autori arvates õigustatud. Autor aga ei arva , et inimeste ja kiriku negatiivne reaktsioon on õigustatud, sest kui ühed kirikud aksepteerivad teisi, siis miks nad ei saa aksepteerida minigit nende jaoks tühist teooriat, mis neid kuidagi ei mõjuta. Sellega saab öelda, et autor on nõus Charles Darwiniga ja tema evolutsiooniteooriaga.

KASUTATUS ALLIKAD

Charles Darwin. https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin (27.04.2016).
Looduslik valik. https://et.wikipedia.org/wiki/Looduslik_valik (27.04.2016)

LISAD

Lisa 1. Illustratsioonid

Illustratsioon 6. Tüüpiline satiirne karikatuur Darwinist, kus teda esitati ahvina. 
Illustratsioon 4. Charles Darwini naine Emma Wedgwood
Illustratsioon 2. Charles Darwin 72-aastasena
Illustratsioon 5. Charles Darwin oma poja Erasmusega
Illustratsioon 3. Charles Darwin 7-aastasena
Illustratsioon 1. Charles Darwin 45-aastasena
Illustratsioon 7. Merereis Beagle’il
Illustratsioon 8. Darwini puu