Romantism (0)

Romantism
Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire ’i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau ’ teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud “Ühiskondlik leping” ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/ helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine , Byron, Scott .
Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt “romantikutena” käsitletavad heliloojad olid aga peaaegu eranditult sündinud pärast aastat 1800. Vastupidiselt klassikalistele heliloojatele, keda muusikamaailma-välised sündmused enamasti ei puudutanud, leidsid romantikud ainet loominguks kirjandusest, kunstist ning igapäevaelust. Muusika oli programmiline. Annab meile edasi kindlaid subjektiivseid kujutluspilte. Kui 18.saj oli muusikute jaoks enesestmõistetav raskuspunkt Viin, siis 1830. aastateks kandus keskus Pariisi. Heliloojate seas tekkis lõhenemine. Tekkisid uus saksa koolkond ( Liszt , Wagner ) ja traditsioonilisem grupp heliloojaid (Schubert, Schumann , Brahms, Verdi )
Romantikud hakkasid rahvakunsti koguma, uurima ja loominguliselt kasutama, sest nad pidasid väga oluliseks nn. kohalikku koloriiti. ( legendid , muistendid , eeposed , saagad)
Vaba tundeväljenduse nimel hülgasid romantikud klassitsismiaegsed ranged vormiskeemid ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile. Paljudes romantilistes muusikateostes on loogiliselt arenev sündmustik. Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega “põgenemine, rändamine”.
Romantismiajastu heliloojad võtavad žanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikžanrideks olid soololaul , sümfooniline poeem , sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper (ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett .
Edvard Grieg (1843-1907)
Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud , eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale-impressionismile.
Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit .12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja- virtuoos (tuntud Euroopas ja Ameerikas, „Põhjamaade Paganini ”), komponist. Propageeris kõikjal norra muusikat. Kasutas spetsiaalselt valmistatud poognat, mis oli tavalisest pikem ja raksem.) kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15-aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Grieg oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist , dirigent, pedagoog . Nii suutis ta palju korda saata Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks. Koos oma naise, tunnustatud lauljatari Nina Hagerupiga propageeris Grieg Norra muusikat kogu Euroopas.
Grieg oli patrioot ja veendunud demokraat . Võtmata küll otseselt osa poliitilisest võitlusest, käitus ta kunstnikuna alati kodanikueetikat arvestades. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusikaakadeemia liikmeks.
Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter , südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid.
Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a - moll ), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale " Peer Gynt."
Pjotr Tsaikovski .(1840 - 1893)
Kõige kuulsam ja populaarsem 19. saj. vene helilooja. Tshaikovski oli üks Peterburi konservatooriumi esimestest lõpetajatest ja Moskva konservatooriumi üks esimesi õppejõude. Peale kümmet pedagoogiaastat pühendus ta täielikult komponeerimisele. Lahedat äraelamist ja palju reise võimaldas talle rikka metseeni Nadezda Von Mecki olemasolu. Selle naisega, kes Tshaikovski loomingut sügavalt austas, sidus teda 13 a. kirjavahetust. Nadezda von Meck oli Tshaikovskile tihti ka hingetohtriks aidates tal üle saada teda aeg ajalt tabavatest kriisidest. Tšaikovski hingeelu oli arvatavasti sassis tema homoseksuaalsete kalduvuste tõttu, mida ta ise häbenes ja tollal oli see ju üsna taunitav nähtus. 80- ndate keskel jättis Tsaikovski rändamise ja asus elama ühte väikelinna Klin'i.(u. 90.km. Moskvast) Aeg ajalt tegi ta siiski ka mõne kontsertturnee Euroopa linnadesse. Tšaikovski surma asjaolud on segased – kahtlustatakse enesetappu oletatava suhte ilmsikstuleku pärast ühe vene tuntud aadlimehega. Seda väidet pole aga tõestatud.
Tshaikovski looming on psühholoogilise sisuga, kirjeldades inimese hingelisi elamusi. Tshaikovski teostes kõlavad lüürilised, tundeküllased ja voolavalt laulvad meloodiad. Tshaikovski seisis oma kaasaegsete vene romantikute rahvuslusest eemal, kuuludes pigem euroopalikku põhivoolu. Tshaikovski teostes väljendub vahetult tema kirglik ja tihtipeale melanhoolne loomus. Ta kirjutas suurepäraseid teoseid peaaegu kõikides muusikazanrides. Tema kuulsus põhineb peamiselt orkestriteostel ja ooperitel. Neist tuntumad: 4.5.6. sümfoonia, klaverikontsert nr.1, viiulikontsert, ooperid " Jevgeni Onegin " ja "Padaemand". Väga tuntud on ka tema kolm balletti " Luikede järv", "Pähklipureja" ja " Uinuv kaunitar".
Ferenc (Franz) Liszt (1811- 1886 )
Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli väga sündmusterohke ja dramaatiline. Liszti populaarsust võib võrrelda tänaste popstaaride omaga. Liszt hakkas esimesena andma soolokontserte klaveriga. Need kontserdid kulmineerusid klaverivirtuoosi hingevapustava akrobaatikaga instrumendi klaviatuuril. Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma -katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg.
Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest on programmpealkirjad. (klaveripalade tsükkel “Rännuaastad”, “Fausti sümfoonia”, “ Dante sümfoonia”) On ka kodumaale pühendatud teoseid nagu sümf. poeem “Ungari”, “Ungari rapsoodiad”)
Frederyk Chopin (1810-1849)
Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad .
Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures guvernandiks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided , toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees , mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka .
Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol.
1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi. Ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini. Paganini kontsertide elamuste põhjal kirjutas Chopin klaveripala "Mälestusi Paganinist". Samal aastal võttis helilooja ette reisi Viini. Kontsertide suur menu veenis Chopini veelgi rohkem isa ja õpetaja õigsuses, kes rääkisid, et ta võib oma kunstiga kodumaale kasulikuks saada vaid siis, kui ta täiendab end välismaal- Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal. Kuid oli asju, mis hoidsid teda kodumaal kinni. Asendamatud olid talle tema õed ja vennad ning ka kiindumus andekasse lauljannasse Cladkovskajasse. Vaatamata raskustele tuli kõik need sidemed siiski katki rebida. Seda nõudis tulevik, kunst , kodumaa. 1830. aasta novembri varahommikul viis postitõld ta Viini. Veel sama aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus. Ka Chopin oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid , luuletajad ja kirjanikud . Paljudes leidis ta endale sõpru. Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Chopini ellu ja loomingusse jättis sügavaima jälje heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand . Kes teab, kas Sand tajus seda või mitte, kuid tema läheduses sündisid Chopinil kõige väärtuslikumad kunstiaarded, paljud poloneesid, masurkad, valsid, nokturnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Šotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus.
Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha.
Helilooja kutsumuseks oli aga klaver . Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tšellole.
Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit . Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid , millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka.
Giuseppe Verdi
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi süvdis 10. oktoobril 1813 . Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku.
Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju palu kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu ei võetud ja ometi nimetati hilisemal ajal just see konservatoorium Verdi järgi. Verdi ise aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures, keda ta hämmastas oma suurte edusammudega. Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent.
1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi " Oberto , krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Sündis Verdi kolmas ooper " Nabucco ". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit. Verdi loominguliselt küpseim periood jõuab kätte 1850.-tel aastatel, mil ta kirjutab kuus ooperit. Esimesed kolm neist on kuulsaimad : Rigoletto 1851 .a., Trubaduur 1853 .a. ja Traviata 1853.a. 1850-1860.-tel aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega : saadikutöö parlamendis võttis nii palju aega, et loominguks jäi vähe aega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater . Egiptuse asekuningas Ismail Pasha otsustas sel puhul tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Ooper pidi tulema Egiptuse-teemadel ning esialgu pakuti välja kolm komponisti: Richard Wagner Saksamaalt, Charles Gounod Prantsusmaalt ja Giuseppe Verdi Itaaliast . Lõpuks langes valik Verdile. Ooperi “Aida” esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu.
Kaheksakümne-aastase Verdi " Othello "ei jäänud ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare 'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga.
Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata muusikute vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust.
Richard Wagner 1813-1883
Saksa helilooja Richard Wagnerit tuntakse muusikaajaloos:
a)heliloojana,ooperireformaatorina;
b) dirigendina ;
c) muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna.
Kõigil kolmel alal on ta jätnud Euroopa muusikakultuuri arengusse silmapaistvad jäljed. Tema peamiseks loominguzanriks oli ooper. Kokku on ta neid kirjutanud 13. On veel kirjutanud ühe sümfoonia, kaheksa avamängu ning mõned marsid sümfooniaorkestrile, soolo - ja koorilaule jm.
Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. Nooruses oli ta tujukas ja isemeelne, kellele olid vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. Ta unistas suurtest tegudest, monumentaalsetest loomingulistest kontseptsioonidest. Elu keskperioodil käisid tal käsikäes vaimustuspuhangud, aineline puudus ja võlad. Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. Kui ta 1875. aasta sügisel Viinis dirigeeris ooperit " Lohengrin ", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!"
Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.
1813-1833
Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814 . aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv.
Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks.
1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks . Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit " Haldjas ". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel.
Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837 . aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust.
Riia perioodi (1837-1839) tähtsamaks saavutuseks oli Suure ooperi eeskujudest lähtuva "Rienzi" loomiseks idee leidmine. Lõplikult valmis ooper alles 1840. aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast . Teda jäi taga leinama hulk võlausaldajaid.
Wagner Pariisis 1839-1842
Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm . Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja madruste suust kuuldud legend lendavast Hollandlasest, millega helilooja oli varem juba tutvunud H. Heine kirjandusteoste kaudu, avaldasid Wagnerile sügavat muljet. Siit sai alguse uue ooperi "Lendava Hollandlase" loomise idee.
Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Elatusvahendeid tuli hankida nootide ümberkirjutamise, artiklite kirjutamise ja tunniandmistega. Agaralt lõi ta ka muusikat.
Eraldi väärib tähelepanu Wagneri kirjanduslik tegevus Pariisis. Ajavahemikul 1840-1842 ilmus talt 24 kriitilist artiklit , millistest osa ilmusid Pariisi, osa Dresdeni ajalehtedes. Ta kirjutise toon oli terav ja väljakutsuv nagu alati.
Dirigendina Drestenis 1842-1849
Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja " Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade . Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu.
Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale.
Pagulasaastad 1849-1864
"Tristan ja Isolde " kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld " (1854) ja "Valküürid" ( 1856 ) valmimine ning töö ooperite " Siegfried " ja "Jumalate hukk " kallal. Kõik neli ooperit ühendas Wagner hiljem ühtse pealkirja "Nibelungide sõrmus" alla.
Taas kodumaal ja Sveitsis 1864-1883
Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli äsja troonile asunud Baieri noor kuningas Ludvig II. Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks vajaduseks . Ta lasi Wagneri üles otsida ja enda juurde tuua.
Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis. Valitseja määras suuri summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi Wagner 1865. aastal lavale oma ooperi "Tristan ja Isolde".
Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. Kuningat süüdistati riigi raha tuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma . Taas asus ta elama Sveitsi . Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad , oli Bayreuth. Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks.
1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed. Erakorraliselt suur oli orkester .
Milles seisnes siis Wagneri ooperireform?
1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav.
2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav.
3. Orkester paigutati orkestriauku.
4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse
jälgimist.
5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel.