Alaska referaat

Sepp, Ethel Heidi

Alaska referaat (2)

5 VÄGA HEA

Sisukord

Sisukord 1
SISSEJUHATUS 2
1. ALASKA OSARIIK 3
2.ALASKA KULLAPALAVIK 6
3.ALASKA OSTMINE 8
4. ALASKA MALAMUUT 10
5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST 11
Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis , teine Nome ’i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome’i linna lahutas päästvast arstimist mitmesajakilomeetrine jää ja lume alla mattunud radadeta kõnnumaa. Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini kannatavale linnale . Inimesed olid päästetud. 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
LISAD 14
Lisa 1. Alaska kaart 14

SISSEJUHATUS

Alaska asub Alaska poolsaarel Põhja-Ameerikas. Alaska on üks USA 50-st osariigist. Ta on kõige põhjapoolsem ja kõige suurem osariik USAs, kuna ta hõlmab ka Aleuutide ja Aleksandri saarestikke.
Valisin Alaska sellepärast et see tundus mulle kõige huvitavam osariik. Ma olen paljudes loodussaadetes näinud, kui ilus loodus seal on. Olen kuulnud ka Alaska huvitava ajaloo kohta. Selles referaadis on juttu Alaska osariigist ja ka Alaskaga seonduvast.

ALASKA OSARIIK

Ajalugu: Alaska avastasid 1732. aastal Vene meresõitjad. Aleksei Tširikov ja Vitus Bering purjetasid Alaska randa 1741 .a. Esimene Vene asula rajati Kodiaki saarele ( 1784 ) ja viisteist aastat hiljem läks kogu piirkond Vene-Ameerika Kompanii kontrolli alla. Kaupmees Aleksandr Baranovi ( 1746 -1819) rajatud Sitka sai kompanii peakorteri asupaigaks. 1829-1835 oli Alaskal Vene koloonia ülem ja 1840-1849 Vene-Ameerika Kompanii direktor Ferdinand von Wrangel . Alaska ehk Vene Ameerika ostsid 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest ameeriklased ja seda müüki on Venemaa kibedasti kahetsenud. Venelased kasutasid Alaska nime ainult Alaska poolsaare kohta, USA võttis esialgu kasutusele nime Alaska territoorium . 1880. aastal leiti Juneau’ lähedalt, seejärel 1886 ka Forty Mile Rivers ja 1893 Circle’is kulda. Pärast seda kui 1896. aasatl oli leitud kulda ka Kanada alal Klondike’i lähedal Yukon Valleys, jõudsid kullarikkusest kuuldused üle kogu USA ja alanud kullapalavik ahvatles tuhandeid inimesi alaska jäistele aladele . Paljud neist leidsid õnne, kuid ei sugugi vähem ka surma. 1912. aastal sai Alaska USA territooriumi saatuse . Alaska põliselanikud on aleuudid ja eskimod, lõunaosas oli ka üksikuid indiaani hõime: haida, tlingiti jt.

Nimi: Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaaxsxaq (alakshak) , mis tähendab ‘mannermaa’ või ‘suur maa’.

Rahvussümboolika: Laul: “Alaska’s Flag” (“Alaska lipp ”; 1995). Lipp: Suure Vankri ja Põhjanaela kaheksa kuldset tähte sinisel kangal. Puu: sitka kuusk ( Picea sitichensis; 1962). Pitsat ( vapp ): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA ‘Alaska osariigi pitsat’. Lind: rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal : kuld (1968) . Kalliskivi : nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto : North to the future ‘Põhja poole tulevikku’.

Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik).

Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood : Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik , mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim. Suuremad järved: Iliamna, Becharof, Tustumena.

Rahvastik : Rahvaarv: 619 500 (1999, 48. koht) . Rahvastiku tihedus: 1,1 inimest ruutmiili kohta (1999). Etniline koosseis: 72,5 % valgenahalisi (4,0% ladinaameerika päritolu), 16,4% indiaanlasi, aleuute, eskimoid, 4,5% asiaate (1999).

Linnad: Pealinn: Juneau. Suuremad linnad: Anchorage, Fairbanks, Juneau, Palmer .

Majandus: Haldusjaotus : 27 piirkonda. Majandusharud : Peamised majandusharud on kalapüük ja –töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom , kuld, plaatina , antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km pikkune Prudhoe Bayst kuni Vaikse ookeani rannikule Valdezi sadamasse ulatuv Transalaska naftajuhe.

Huviväärsused: Alaska osariigis on 37 muuseumi. Esinduslikumas on Juneau’s asuv Alaska osariigi muuseum ja Ketchikanis paiknev Totem Heritage Center . Looduskaitse all on Mount McKeinley rahvuspark . Alaska ajalugu kajastab Sitka National Historical Park. Turistide üks meelispaiku on Glacies Bay jäliustik, aga ka paljud teised (Portage Glacier, Mendenhal Glacier). Pribõlovi saartel võib külastada ainulaadseid linnulaatasid. Anchorage’is asub Alaska loomaaed.

Pühad: uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, A. Lincolni sünnipäev – 12. veebruar, G. Washingtoni sünnipäev – veebruari kolmas esmaspäev, W. Sewardi päev – märtsis viimane esmaspäev, mälestuspäev – mai viimane esmaspäev, iseseisvuspäev, tööpüha; Alaska päev – 18.oktoober, veteranide päev; tänupüha, jõulupüha.

Aeg: 12 GTM = 3 AST (Alaska standartaeg) ja 12 GTM = 2 H-AST ( Havai -Aleuudi standardaeg) . 11 ja 12 tundi Eest ajast järel.

Tuntuid inimesi: William H. Sewardi (1801-1872) peetakse Alaska isaks, kuigi mees ise ei käinud kunagi põhjaterritooriumil. Presbüteri misjonäri Sheldon Jacksoni (1834-1909) meenutatakse kui meest, kes asutas Sitkasse Alaska esimese kolledži. Rahvuskangelased on ka rajaleidja ja kütt Carl Ben Eilson (1897-1929) ning Chignikis sündinud Benny Benson (1913-1972) , kes 13-aastaselt kujundas Alaska osariigi lipu.

Osariigi hüüdnimed: Alaska ostmine, mille korraldas 1867. aastal tollane riigisekretär William Seward, andis Alaskale kaks esimest hüüdnime Seward’s Folly ‘Sewardi meeletus’ ja Seward’s Ice Box ‘Sewardi jääkast’. Alaska ostmine, mida algul peeti sulaselgeks investeeringuks. 1868.a. avastati Alaskas tänapäeva kulda - naftat. Alaska kohta on sageli kasutatud ka nimetusi Land on Midnight Sun ‘kesköise päikese maa’ ja America’s Last Forntier ‘Ameeria viimane piir’.

ALASKA KULLAPALAVIK

Sajad tuhanded inimesed lasksid end 19. sajandi keskel selle sõna maagiast kaasa kiskuda ja rändasid Alaskale. Nad loobusid oma senisest eluviisist, et leida seiklusi, rikkust ja õnne. Enamik neist ei jõudnud eduni ja märkimisväärne hulk neist hukkus külma, haiguse ja kuritegevuse läbi. Juba rännak kullaleiupaikadesse võttis enamasti kuid. Ohtlik ja tormine aurikusõit üle ookeani, seejärel rongireis, mida katkestasid laviinid, rongiröövid ja maalihked , jalgsirännak üle talviste mäekurude, suveperioodil metsatulekahjud ja sääseparved, paadisõit kärestikulistel jõgedel – paljude jaoks meedia seiklus juba enne kohalejõudmist. Paremini kui enamik kullaotsijaid suutsid uues keskkonnas tihti läbi lüüa pesupesijad, töörõivaste õmblejad, käsitöölised, prostituudid, kõrtsipidajad jt, kes katsid järjest uute õnneotsijate igapäevaseid vajadusi. Nende sissetulek oli pidev, kullaotsijatel aga enamasti juhuslik, samuti oli viimastel suurem risk leitust röövlite käe läbi jälle ilma jääda. Kuritegevus oli igapäevane nähe – olid ju ka mitmed kullaotsijatena väljarännanud ühtlasi seadusesilma eest pagejad . Näiteks sai just Nome linn tuntuks oma metsiku reputatsiooni poolest, mille najalt kujunes ütlus: “Igaks hommikusöögiks üks laip .” Siin arenesid välja Metsiku Lääne stereotüübid, mida on hiljem meedias ekspluateeritud mängufilmides. Samas kohtab tolleaegsetel fotodel vaid harva kaadreid Alaska pärismaalastest, kuna ka fotograafide põhitähelepanu köitis kullaotsimisega seonduv, kohalikud aga – pärast mõningaid hoiatavaid kogemusi – pigem vältisid kokkupuudet sisserännanutega; kirjalikes allikates mainitakse neid samuti vaid vilksamisi kui kullaotsijate liha või kalaga varustajaid ja vahel ka elupäästjaid.
Info liikumine oli piiratud, ajalehed ja kirjad jõudsid kohale mitmenädalase hilinemisega ja olid ihaldatud kaup. Olulise infoallikana toimisid kirjaliku meedia puudumisel kuulujutud. Nii puhkes ikka ja jälle palavikuline sagimine, kui levisid “uudised” kohtadest , kus on leitud nii palju kulda, et see lebab lausa kamakatena maas. Lünklikud olid ka teated kaugelt kodumaalt , näiteks sõja, tööolude ja muude sündmuste kohta. Tuleb imeks panna, et sellises stiihiliselt kujunenud ühiskonnas säilisid kõigele vaatamata teatud üldaktsepteeritud reeglid ja moraal . Toimis algeline kohtupidamine, kuigi pahatihti omakohtu vormis ja olulisemaks motiiviks kui õigluse jaluleseadmine võis mõnikord olla kättemaks või võimuhuvid.
Vaid mõnikümmend aastat kestnud kullapalaviku ajastu lõppu märkis suurte koppade kasutuselevõtt ja kaevamistegevuse koondumine suurte ühingute kätte. Romantilistest indiaani lugudest ajendatuna käiakse siiani otsimas tõelist Metsikut Läänt ja õilsat ning oma esivanemate tarkusega harmoonias elavat pärismaalast või siis põgenetakse unistustes või reaalselt Ameerikasse kui loodetavale lõputute võimaluste maale.

ALASKA OSTMINE

Ühendriikide avalikkus pidas Alaska ostmist suurimaks lolluseks, kuni poolsaarelt avastati kulda ja suured naftavarud . Alaska kuulumist Venemaale tunnustati rahvusvaheliselt alles 18. sajandi keskpaiku. Pärast seda, kui tsaar Peeter I ülesandel Vaikse ookeani põhjaosa uurides sattus 1741. aastal Alaskale Taani maadeuurija Vitus Bering. Bering ja suur osa tema kaaskonnast surid sel hädaohtlikul reisil skorbuuti. Ellujäänute jutustused meresaarmatest, kelle nahk oli tol ajal kõrges hinnas , muutsid poolsaare Venemaale huvipakkuvaks . 18. sajandi lõpuks asustas Venemaa osa maa-alast ja karusnahaäri õitses. Sellel territooriumil elanud etniliste rühmade, eskimote , aleuutide, tlingitite ja athabaskade, käsi ei käinud Venemaa alluvuses just hästi. Osa neist suri välja taudide tõttu. Mõned rühmad, näiteks tlingiti indiaanlased, olid venelastega pidevalt sõjajalal. Venemaa huvi Alaska vastu kadus 19. sajandi keskpaiku. Karusnahaäri kiratses ja Krimmi sõda vähendas Venemaa võimalusi kaugeid territooriume kontrollida. Venemaa pakkus Alaskat müügiks Ameerika Ühendriikidele, kuid läbirääkimised jäid toppama. Alanud kodusõda suunas USA valitsuse tähelepanu kõrvale. USA presidendi Abraham Lincolni riigisekretäri William H. Sewardi meelest oli Alaska ostmine aga strateegilise tähtsusega. Kuna Lincoln rahvusvaheliste küsimuste vastu erilist huvi ei tundnud , sai Sewardist Alaska ostmise võtmetegelane. Seward lähtus nn ettenägelikkuse doktriinist. Ta arvas , et USA peaks kontrollima temaga piirnevaid maa-alasid niipalju kui võimalik ja et riigi turvalisuse saavutamiseks on parim viis territooriumi laiendamine. Atentaadikatses Lincolnile sai Seward tõsiselt haavata , kuid ta paranes ja jätkas Valges Majas teenistust president Andrew Johnsoni riigisekretärina. Kui Venemaa 1867. aastal Alaskat uuesti müügiks pakkus, haaras Seward võimalusest kinni. Läbirääkimised tehingu tingimuste üle kestsid vaid mõne tunni. Territooriumi hind oli 7,2 miljonit dollarit – ainult kaks senti aakri kohta. Alaska territoorium moodustab aga ühe viiendiku Mandri- Ameerikast . Senat polnud ostust sugugi nii innustatud ja ratifitseeris selle vaid ühe hääle enamusega. Kuna Alaskast eriti midagi ei teatud, nimetati ostu rahva hulgas “Sewardi äparduseks”. USA valitsus ei kiirustanud Alaska territooriumi asustamisega ega isegi mitte selle uurimisega. Suhtumine muutus alles 19. sajandi lõpus, kui Alaskalt avastati kulda. 1960. aastatel leitud suured naftavarud tegid Alaskast maavarade poolest USA rikkaima osariigi. Seoses USA mõjujõu suurenemisega rahvusvahelisel tasandil teenis Sewardi “ettenägelikkuse doktriin” riiki hästi. Raske oleks ette kujutada Venemaa kohalolekut tänapäeva Põhja-Ameerikas, seal, kus asub praegune Alaska osariik.

4. ALASKA MALAMUUT

Ameerikas, Alaskal elas kunagi eskimo hõim. Seda hõimu kutsuti malamuutideks. Neil olid suurepärased ja äärmiselt taibukad veokoerad, kes äratasid huvi Alaskal korraldatud veokoerte võistlustel. Neid koeri hakati järjest rohkem kasutama võistlustel, sest nad olid väga vastupidavad pikkadel distantsidel. 1926 aastal tunnustati malamuut-tõugu USA-s. Praegu kasvatatakse seda tõugu koera maailma eripaigus ja ta on väga asjatundlik veokoer. Samuti on malamuudid teeninud ära ka suurepärase perekoera tiitli. Tänapäeval, kui kelgusport mõnedes piirkondades võimatu, harrastatakse malamuutidega ka muid koeraspordi alasid. Malamuut on taibukas ning kergesti õpetatav koer. Alaska malamuuti võib iseloomustada kui tasakaaluka närvisüsteemiga väga sõbralikku koera.

LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST

Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome’i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome’i linna lahutas päästvast arstimist mitmesajakilomeetrine jää ja lume alla mattunud radadeta kõnnumaa. Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini kannatavale linnale. Inimesed olid päästetud.

KOKKUVÕTE

See referaadi valmistamine pakkus mulle rohkelt uusi teadmisi ja avardas mu silmaringi. Alaska on minuarust üks ilusamaid osariike USA-s. Seal on väga palju huvitavat, näiteks mäed ja jõed, palju vaatamisväärsusi. Alaskal on ka eriline ajalugu, eriti seoses sealse kullapalavikuga ja Alaska ostmisega. Tänu sellel referaadile sain ma teada rohkem Alaska ajaloost, et Alaska pole koguaeg olnud USA osariik, vaid USA ostis selle Venemaalt leivapätsi hinnaga. Kunagi sooviksin ka mina sinna minna, sest seal on ilus loodust, kelgukoerad ja rohkelt lund.