Alaska referaat (2)

Sisukord

Sisukord 1
SISSEJUHATUS 2
1. ALASKA OSARIIK 3
2.ALASKA KULLAPALAVIK 6
3.ALASKA OSTMINE 8
4. ALASKA MALAMUUT 10
5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST 11
Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis , teine Nome ’i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome’i linna lahutas päästvast arstimist mitmesajakilomeetrine jää ja lume alla mattunud radadeta kõnnumaa. Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini kannatavale linnale . Inimesed olid päästetud. 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
LISAD 14
Lisa 1. Alaska kaart 14

SISSEJUHATUS

Alaska asub Alaska poolsaarel Põhja-Ameerikas. Alaska on üks USA 50-st osariigist. Ta on kõige põhjapoolsem ja kõige suurem osariik USAs, kuna ta hõlmab ka Aleuutide ja Aleksandri saarestikke.
Valisin Alaska sellepärast et see tundus mulle kõige huvitavam osariik. Ma olen paljudes loodussaadetes näinud, kui ilus loodus seal on. Olen kuulnud ka Alaska huvitava ajaloo kohta. Selles referaadis on juttu Alaska osariigist ja ka Alaskaga seonduvast.

ALASKA OSARIIK

Ajalugu: Alaska avastasid 1732. aastal Vene meresõitjad. Aleksei Tširikov ja Vitus Bering purjetasid Alaska randa 1741 .a. Esimene Vene asula rajati Kodiaki saarele ( 1784 ) ja viisteist aastat hiljem läks kogu piirkond Vene-Ameerika Kompanii kontrolli alla. Kaupmees Aleksandr Baranovi ( 1746 -1819) rajatud Sitka sai kompanii peakorteri asupaigaks. 1829-1835 oli Alaskal Vene koloonia ülem ja 1840-1849 Vene-Ameerika Kompanii direktor Ferdinand von Wrangel . Alaska ehk Vene Ameerika ostsid 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest ameeriklased ja seda müüki on Venemaa kibedasti kahetsenud. Venelased kasutasid Alaska nime ainult Alaska poolsaare kohta, USA võttis esialgu kasutusele nime Alaska territoorium . 1880. aastal leiti Juneau’ lähedalt, seejärel 1886 ka Forty Mile Rivers ja 1893 Circle’is kulda. Pärast seda kui 1896. aasatl oli leitud kulda ka Kanada alal Klondike’i lähedal Yukon Valleys, jõudsid kullarikkusest kuuldused üle kogu USA ja alanud kullapalavik ahvatles tuhandeid inimesi alaska jäistele aladele . Paljud neist leidsid õnne, kuid ei sugugi vähem ka surma. 1912. aastal sai Alaska USA territooriumi saatuse . Alaska põliselanikud on aleuudid ja eskimod, lõunaosas oli ka üksikuid indiaani hõime: haida, tlingiti jt.

Nimi: Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaaxsxaq (alakshak) , mis tähendab ‘mannermaa’ või ‘suur maa’.

Rahvussümboolika: Laul: “Alaska’s Flag” (“Alaska lipp ”; 1995). Lipp: Suure Vankri ja Põhjanaela kaheksa kuldset tähte sinisel kangal. Puu: sitka kuusk ( Picea sitichensis; 1962). Pitsat ( vapp ): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA ‘Alaska osariigi pitsat’. Lind: rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal : kuld (1968) . Kalliskivi : nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto : North to the future ‘Põhja poole tulevikku’.

Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik).

Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood : Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik , mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim. Suuremad järved: Iliamna, Becharof, Tustumena.

Rahvastik : Rahvaarv: 619 500 (1999, 48. koht) . Rahvastiku tihedus: 1,1 inimest ruutmiili kohta (1999). Etniline koosseis: 72,5 % valgenahalisi (4,0% ladinaameerika päritolu), 16,4% indiaanlasi, aleuute, eskimoid, 4,5% asiaate (1999).

Linnad: Pealinn: Juneau. Suuremad linnad: Anchorage, Fairbanks, Juneau, Palmer .

Majandus: Haldusjaotus : 27 piirkonda. Majandusharud : Peamised majandusharud on kalapüük ja –töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom , kuld, plaatina , antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km pikkune Prudhoe Bayst kuni Vaikse ookeani rannikule Valdezi sadamasse ulatuv Transalaska naftajuhe.

Huviväärsused: Alaska osariigis on 37 muuseumi. Esinduslikumas on Juneau’s asuv Alaska osariigi muuseum ja Ketchikanis paiknev Totem Heritage Center . Looduskaitse all on Mount McKeinley rahvuspark . Alaska ajalugu kajastab Sitka National Historical Park. Turistide üks meelispaiku on Glacies Bay jäliustik, aga ka paljud teised (Portage Glacier, Mendenhal Glacier). Pribõlovi saartel võib külastada ainulaadseid linnulaatasid. Anchorage’is asub Alaska loomaaed.

Pühad: uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, A. Lincolni sünnipäev – 12. veebruar, G. Washingtoni sünnipäev – veebruari kolmas esmaspäev, W. Sewardi päev – märtsis viimane esmaspäev, mälestuspäev – mai viimane esmaspäev, iseseisvuspäev, tööpüha; Alaska päev – 18.oktoober, veteranide päev; tänupüha, jõulupüha.

Aeg: 12 GTM = 3 AST (Alaska standartaeg) ja 12 GTM = 2 H-AST ( Havai -Aleuudi standardaeg) . 11 ja 12 tundi Eest ajast järel.

Tuntuid inimesi: William H. Sewardi (1801-1872) peetakse Alaska isaks, kuigi mees ise ei käinud kunagi põhjaterritooriumil. Presbüteri misjonäri Sheldon Jacksoni (1834-1909) meenutatakse kui meest, kes asutas Sitkasse Alaska esimese kolledži. Rahvuskangelased on ka rajaleidja ja kütt Carl Ben Eilson (1897-1929) ning Chignikis sündinud Benny Benson (1913-1972) , kes 13-aastaselt kujundas Alaska osariigi lipu.

Osariigi hüüdnimed: Alaska ostmine, mille korraldas 1867. aastal tollane riigisekretär William Seward, andis Alaskale kaks esimest hüüdnime Seward’s Folly ‘Sewardi meeletus’ ja Seward’s Ice Box ‘Sewardi jääkast’. Alaska ostmine, mida algul peeti sulaselgeks investeeringuks. 1868.a. avastati Alaskas tänapäeva kulda - naftat. Alaska kohta on sageli kasutatud ka nimetusi Land on Midnight Sun ‘kesköise päikese maa’ ja America’s Last Forntier ‘Ameeria viimane piir’.

ALASKA KULLAPALAVIK

Sajad tuhanded inimesed lasksid end 19. sajandi keskel selle sõna maagiast kaasa kiskuda ja rändasid Alaskale. Nad loobusid oma senisest eluviisist, et leida seiklusi, rikkust ja õnne. Enamik neist ei jõudnud eduni ja märkimisväärne hulk neist hukkus külma, haiguse ja kuritegevuse läbi. Juba rännak kullaleiupaikadesse võttis enamasti kuid. Ohtlik ja tormine aurikusõit üle ookeani, seejärel rongireis, mida katkestasid laviinid, rongiröövid ja maalihked , jalgsirännak üle talviste mäekurude, suveperioodil metsatulekahjud ja sääseparved, paadisõit