Glehni loss

Jõgisalu, Virge

Glehni loss (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond
Virge Jõgisalu
12c klass
Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi .
(Hohenhaupti loss)
Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull
Referaat
November 2009
Sisukord

Perekond Glehni lugu 3

Nikolai Von Glehn 4

Emigratsioon 4

Glehni loss 5-7

Kalevipoeg 7

Lohe 8

Vaatetorn 8

Palmimaja 9

Park 10

Glehni lossi saatus 11

Veel pilte 12

Kasutatud kirjandus 13

Perekond Glehni lugu
Glehnide suguvõsa tuli Eestisse Saksamaalt 17.sajandi teisel poolel, usutülide tõttu. Glehnide esivanemad olid aadlikest kaupmehed Lübeckist ja Aachenis. 1689 aastal kanti neist esimene Heinrich von Glehn, kes ise juba 30 aastat varem siia oli saabunud, nn. Mitteimmatrikuleeritud aadlike nimistusse, mitte aga aadli matriklisse, „kuna kohalik aadelkond tahtis uustulnukaist kõrgemale positsioonile jääda“. 1825. a päris Nikolai von Glehn Jälgimäe mõisa, mille piirid ulatusid välja Harku ja Tallinna alla. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt(von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835-1876), teine oli tütar Marie Elisabeth(1840-...), kolmas oli Nikolai(1841-1923), neljas oli Julie Wilhelmine(1842-1867) ja viies oli Marie(1843-1884). Glehnide nime tegid laialt tuntuks Jälgimäel sündinud vennad Peter ja Nikolai. Peter von Glehn pälvis rahvusvahelise tunnustuse botaanikuna. Amuurimaa ja Sahhalini ekspeditsiooni järel nimetati üks sarikaliste perekond tema järgi Glehnia'ks.
Nikolai von Glehn
ehk rahvasuus tuntud kui Nõmme Hull
16.juuli 1842 Jälgimäe mõis – 7. september 1923 Brasiilia
Nikolai von Glehn oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja.
Nooruses õppis Nikolai von Glehn Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur , puunikerdamine ja poeesia .
Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth (30.06.1869).
1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas.
Emigratsioon
1918 lahkus Glehn Eestist sõdade tõttu algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse. Nikolai von Glehn suri 1923. aastal. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast, sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees oma lemmikharrastusest – ratsutamisest.
Glehni loss
19.sajandi lõpus kuulus Nõmme maa-ala tollal Jälgimäe mõisale, mille omanikuks oli Nikolai von Glehn, (1841 – 1923). Taibates korrapärasest raudteeühendusest tulenevaid tohutuid võimalusi seni metsa all seisnud maa tulusamaks kasutamiseks, asus Glehn raudteepeatuse juurde suvituskohti rajama. 6.oktoobril 1873.a. anti Nõmme raudteepeatuse juures välja esimene suvilakrunt. Sellel või naaberkrundil kerkis seejärel ka esimene Nõmme suvila . Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn".
1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Kõrgepea oli väga vana nimi. Seda mainitakse juba ühes 1371.a. koostatud ürikus, millega ordumeister Wilhelm von Vriemersheim määrab Tallinna linna sarnase piiri. Ürikus öeldakse piiri kulgevat "ühe mäe tipult, mida nimetatakse kõrge pea (alamsaksa kl. dat hoghe houed), kus lebab üks ristiga märgitud kivi" nöörsirgelt Harku järve suunas. Jälgimäe piir Tallinna linna ja Harku mõisaga kulges tollal mööda Mustamäe harja. Karjapidamiseks vajaliku rohumaa saamiseks vahetas Glehn Harku mõisalt tüki Mustamäe-alust maad Jälgimäe külge. Mäe alla rajas ta ka õunapuuaia, kaks samasugust aeda olid mäe peal. Puuvilja ja piima müük kujunesid karjamõisa peamisteks sissetulekuallikateks. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes.
Esimese hoonena ehitanud Glehn Kõrgepeale šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Sama maja on praegugi lossi kõrval olemas. Hoone renoveeriti 2006. aastal ning on praegugi kasutusel elumajana. Maja seinal on ka mälestustahvel Nikolai von Glehni nimega.
Järgnevalt algas lossi ehitamine. Viimase asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kulus ilusa väljavaate poolest. Lossi katuselt näeb roheliste metsade taga paistmas Harku järve ja teisalt paistab Toompea ja Tallinna tornid.
Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Glehn palkas töömehed ehitustöödele, osad neist sai ta ka vangimajast appi. Kuid ta võttis oma kätega osa ka praktilisest ehitamisest, aidates töömehi, kuni loss sai nii kaugele, et võis sisse kolida . Kadaka küla paemurrust, praegusest Rae vallast , toodi ehitusmaterjal. Lossil on kahekorruseline krohvimata paehoone. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. Sissekolimine olevat toimunud 1885. aasta paiku. Erinevates väljaannetes loetakse lossi lõplikuks valmimis ajaks 1 oktoober 1885. On räägitud, et Glehn juba väiksena joonistas valmis uhke lossi veidrate kujudega selle ümbruses ning vastas Jälgimäe rahva küsimustele, et see on tema tulevase mõisa plaan. Sissekolimisest alates hakanud Glehn kõvasti tegelema sellega, et kodu esinduslikuks muuta ning ümbruskondagi eluvaimu juurde tuua. Hommikuti tõusis ta juba kella neljast, et varakult töödega alustada. Nii töödanud ta tihti pimedani ning kui välitööde jaoks kippus hämaraks minema, siirdunud mees tuppa , et loometööd jätkata. Tubase tegevuse alla kuulus luuletamine ja kirjutamine, aga ka luu- ja puunikerdamine. Selles olnud Glehn eriti tragi meister. Teatakse tema nikerdatud kappi , söögitoa mööblit ning mitmeid figuure. On märgitud, et Hiiu koolimajas asus massiivne lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud. Tänaseks on see kapp hoiul tähetornis lossi ligidal. On teada, et tolle sama kapi võtmeketi ning oma enda uuriketi olevat Glehn välja lõiganud ühest puujupist, nii et kett jäi pidev,üks lüli teise sees. Palju on kirjeldusi nikerdatud puuskulptuuridest, maalidest ja kirjaridadest, mis hakkasid aja jooksul valminud lossi seinu kaunistama ning kuidas ta nikerdanud puust laudu ning toole, mille sisse teinud enese ning oma pereliikmete figuure. Glehnile olnud kombeks öelda, et:“Terve inimene on see, kes magab ööpäeva jooksul 3 tundi.“- see annab ka põhjenduse tema poolt tehtud teoste ning tööde rohkusele. Lossi põhiplaan on veidi kaootiline. Samuti läbilõige, kui siseneda lossi peauksest, hoone mäepealselt küljelt ning läbi korruse maja vastasküljele minna, satud hoopis lossi kolmandale korrusele oru poolt vaadates. Sellele tasandile jäi ka vanahärra Glehni kontor, kus ta inimesi vastu võttis. Kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Värvikirevusele lisandus keelterohkus: seal oli läbisegi ladina, kreeka, prantsuse, vene ja saksa keelt. Teiste hulgas leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab weel maja sees!"
Lossi juurde kuulunud pargi seadis Glehn korda: vedas mulda, istutas mitut liiki puid-põõsaid, rajas alleed ja kõrvateed ning pani nende äärde kivid , mille siledaks tahutud küljele maalis pintsliga manitsussõnu, nagu "Nopi lilled ehk ka muud, aga ära murra puud!" või "Kes murdis oksa siin, mine tea- oli see koer või tainapea!"
Lossi ette parki mattis Glehn oma lemmikhobuse ja püstitas hauale obeliski, mis seal veel praegugi seisab.
Kalevipoeg
1902.aastal (mõnedel andmetel ka 1901.a.) tekkis Glehnil mõte püstitada parki Kalevipoja kuju. Materjaliks laskis ta purustada raudkive, mille kildudest asus tsemendi abil kuju ehitama. Sellest pidi saama hiiglane , mis oleks olnud 8 m. kõrge. Pool tööd oli juba tehtud, kui kuju tasakaalu kaotas ja ümber kukkus. Tuli uuesti otsast alata . Et õnnetus ei korduks sai Kalevipoeg sedapuhku kätte sambataolise kepi, mis teda toetas. Ehitustöö kestis aastaid. Lõpuks oli kuju valmis ning vaatas künka otsast üle noorte mändide latvade. Germaani kangelasi eeskujuks võttes oli Glehn kujule selga pannud härjanaha, mille sarved jäid kandja pea kohale püsti. Nende sarvede pärast hakkas rahvas kuju "Glehni kuradiks" kutsuma. Nördinud Glehn pani kuju juurde kivi kirjaga:" Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!"
Lohe
Kalevipojast pisut eemale, teise künka otsa laskis Glehn samasugutest raudkivikildudest teha lohe, mida rahvas krokodilliks nimetab. Ka sellega juhtus ehitamise ajal äpardus - pea kukkus otsast ära. Lohele tehti uus pea, vana aga jäeti maa seest välja vaatama nagu tungiks teine lohe maa-alt välja. Tõenäoliselt moodustas lohe koos Kalevipojaga ühise kujudegrupi - küllap Niebelungide saaga mõjul, mida Glehn kahtlemata paremini tundis kui Kalevipoja lugu.
Vaatetorn
1910.aastal alausatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm , mida soovijad võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana.
Palmimaja
1898 -1900 valmis Nikollai von Glehnil tema tänapäeva kõige hinnatum arhidektuuri teos nn. palmimaja. See kummaline ehitis valmistati raudkivist ja põhjapoolt kaeti see mullaga, lõunapoolt tehti sissepääs. Laeks sai tsemendiga tugevdatud ja kividega tipitud raamistik , mis täideti värviliste ja valgete klaastahvlitega nii, et hoonel oli looduslik valgustus. Palmimaja ümber looklesid aga väikesed rajakesed, mida mööda sai ka hoone klaaskatuseni kõndida, et siis ka väljaspoolt purskavat vett ning rohelisi taimi vaadelda. Teatakse rääkida, et sinna tõi Glehn taimi ja puid isegi Saksamaalt, kuna Eestis oli eksootilisi taimi vähe saada ning seal kasvanud isegi palmid ja viinapuud. Seda kõike võimaldas küte, mille Glehn oli hoonesse sisse lasknud rajada. Palmimaja keskel aga oli kaks tiigikest purskkaevudega, mida ikka aina uhked taimed ääristasid. Samuti looklesid väänlevad rajakesed palmimaja sees, moodustades kohati ääristatud rõdusi või lõppedes nurga taga seina ääres väikese luugiga. Seal polnud ka meelde jäävad lillevaasid ja teatakse ka olnud olevat ühte suurt karufiguuri. Omal ajal jättis see uhke kompleks rabava mulje, olles uudse ja erisuguse lahendusega, mida sai imetleda eri tasapindadelt, nii seest kui ka väljast. Glehn pannud sellele nimeks „Kuningriik Rootsi“.
Selle müütilise hoone põhjal julgetakse Glehni käekirja tänapäeval Gaudi loominguga võrrelda. Ning kui neid kahte oma töös ja elus võrdlema hakata, leiab sealt tõesti mõndagi, millele tähelepanu pöörata.
Park
Pargi korda seadnud, avas Glehn selle külastajatele. Igas pargiväravas asus vahimaja. Parki sissepääs maksis 3 kopikat , palmimaja vaatamine aga 10. Park kujunes õige pea elavalt külastatavaks, eriti paelusid tähelepanu siin leiduvad skulptuurid. Siia tuldi tihti rongiga päeva veetma nii Tallinnast kui ka mujalt. Mäe alla laskis Glehn kaevata tiigid, mis on ajajooksul asendunud Johann Musta tellimisel projekteeritud basseinidega. Basseinid rajati selleks ajaks juba osaliselt kinni kasvanud tiikide kõrvale 1936. aastal, 11 aastat peale nende planeerimise algust. Basseinidest sai omakorda populaarne külastuspaik ning on seda tänapäevalgi, eriti peale viimast põhjalikumat renoveerimistööd, mis viidi läbi 2006. aastal.
I Maailmasõja ajal äratasid vaatetorn ja Kalevipoeg, mis kõrgusid üle madala metsa sõjaväevõimudes kahtlust, et nende tipust võidakse signaliseerida merel asuvatele saksa laevadele ja kohaletoodud soldatid tõmbasid Kalevipoja pikali ning lõhkusid ka osa tornist . Täna on vaatetornis Mustamäe tähetorn. Kalevipoja kuju ehitati uus, vana varemed lebavad siiani uue ümber. Uus Kalevipoja kuju ehitati Nõmme Heakorra Seltsi toetusel ning 1990.aastal sai see skulptor Mati Karmini käe all valmis. Parkmets on kaasajal säilinud vaid lossi lääneküljel. Idaküljel on suure osa metsa asendanud Nõmme aedlinna eramukvartalid, mis 1920-30tel aastatel planeerituna on jõudnud lausa lossi külje alla. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila Kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Tallinna linna territooriumile.
Kuigi Glehnil oli endalgi juba päris kõva koormus taga, leidis ta siiski kõigi tegemiste kõrvalt aega ka oma sugulasel maja ehitada, mõõta müüdavate maade krunte ja plaane koostada.
Glehni lossi saatus oli aga järgmine.
Pärast Glehni lahkumist suure sõja eest 1918.aastal jäi loss peremeheta ning kiiresti kandsid Nõmme elanikud laiali mööbli ja uksed, aknad. Lossi kive kasutati ehituseks. Säilisid vaid praktiliselt ainult müürid. 48 aastat seisis maja varemetes.
Lagunev tondiloss pälvis 60.aastatel TPI Meeskoori tähelepanu, kes unistasid, et peatselt Mustamäel valmivale uuele ülikoolilinnakule, on juurde vaja klubihoonet, mis mahutaks ülikooli taidlejaid. 1966.aasta kevadel toimuski esimene ühistöö päev, kus puhastati lossi keldrid prahist ja algas ehitustöö, mis kestis ühtekokku 11.aastat. Palju tööd tehti ühiskondlikus korras, lisaks taidluskollektiividele ehitasid lossi küll kõik tollased tudengid . Lossi ehitustööde suurkoordinaatoriks oli tänane tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Ülo Tärno, kes koos oma lauluvendadega (A.Andreller, Jüri Jaama, Mati Krivel jpt.) tegid tänuväärset tööd lossi taastamisel. Palju tänusõnu peab ütlema ka tollasele rektorile professor Agu Aarnale, kes leidis võimalusi ehituse finantseerimiseks. 24.märtsil 1977.aastal, mil loss pidulikult taas-avati, oli rektoriks akadeemik Boris Tamm ning Taidlejate Maja juhatuse esimehena tegutses Agu Aarna . 1978.aastal vändati "Eesti Telefilmi" poolt värviline 20 minutine muusikafilm "Tudengiloss", kus esinesid kõik TPI taidluskollektiivid ja sõna sai ka professor Agu Aarna. Filmi autoriks oli TPI üliõpilasklubi direktor Olavi Pihlamägi, kes veel tänagi "rauakooli" kultuuririnnet juhib. 1986.aastal - TPI 50.sünnipäevaga seonduvalt õnnestus lossis viia läbi suur kapitaalremont, mis oluliselt parandas lossi siseilmet ning 1998.aastal, TTÜ 80.sünnipäeva aastal, viidi läbi taas lossi noorenduskuur.
Tänane Glehni loss on eelkõige tudengitaidluse jaoks. Kuid oma tähtpäevi tähistavad siin ka ülikooli arvukad allüksused. Oma traditsiooniliste õhtutega täidavad lossi ka korporatsioonid ja teised üliõpilasühendused.
Samas on võimalus lossi ruume pidulike ürituste, koosviibimiste ja kontsertide jaoks ka üürida.
Aastast 1997 on Glehni loss muinsuskaitse all.
Veel pilte:
Kasutatud kirjandus:
http://www.scribd.com/doc/19100033/Nikolai-von-Glehn-loovisikuna
http://deepzone0.ttu.ee/kultuur/
http://et.wikipedia.org/wiki/Glehni_loss
http://www.viprest.fie.ee/loss.php
http://www.mois.ee/harju/mustamae.shtml
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Virge Jõgisalu Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte Nikolai Von Glehni loomingust nõmmel. Glehni loss, park, tähetorn jne.

glehn

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Glehni loss referaat

Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna

Kunstiajalugu

doc

Kalevipojaga seonduvad kohad

Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv...................................

Eesti keel

docx

Historitsism

otsustati seda mitte enam teatriks taastama hakata vaid ehitati täiesti uus maja.1906 kuulutas Saksa teatriselts hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhidektuurikonkursi. Laekus 61 projekti üle Euroopa. Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr. Nikolai von Glehn Nõmme asum südis 19 saj viimaselveerandil soodustatuna kahest asjaolust. 1) Suvitajate tung tallinna lähedusse kohta ning raudteepeatuse asutamine nende initsatiivil 1872 juunis 2) Nõmme alade maavaldaja. Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehni mõneti kummaline kinnisidee asutada siin linn koos kõige sinna juurde kuuluvaga Herly Talvet 12C

Kunstiajalugu

doc

Historitsism ja juugend .

Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides.

Kunstiajalugu

docx

Referaat August Wilhelm Hupel

rubla suuruseks. Selle kapitaliga oli linnal tõepoolest võimalik rajada uus kool, mida hakati õigusega kutsuma Hupeli tütarlastekooliks. 11. veebruaril 1818 avati kool pidulikult viie õpilasega, kelle hulgas oli ka testaatori sugulane Henriette Auguste Louise Hupel. Tütarlastekoolis käis 1818. aastal 25 ja 1819. aastal juba 44 tüdrukut, kuni aastani 1856 sai seal algharidust 517 tüdrukut. Seal oli palgal üks õpetajanna, Auguste von Glehn, kes õpetas lastele lugemist, kirjutamist, arvutamist ja käsitööd; mõni aasta pärast kooli asutamist laiendati õppekava veel paari ainega, nagu maateadus, ajalugu ja vene keel. Õppetöö Paide tütarlastekoolis oli põhjalikum kui tavalistes algkoolides, kuid ei küündinud siiski Eesti- ja Liivimaa suuremate linnade tütarlastekoolide tasemeni. [I. Jürjo raamatust "Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel"] Hupel suri Paides 6. jaanuaril 1819

Kirjandus

docx

Eesti mõisad

käike pidi teenijad lossis käima pidid jne. Kui ma esimestel kordadel Alatskivi lossis käisin, olid osades ruumides restaureerimistööd alles poole peal, aga viimastel kordadel on juba enamus ruumid möbleeritud jne. Huvitav oli sedagi kuulata, kuidas piltide järgi otsitakse võimalikult originaalilähedasi tapeete, lühtreid, diivaneid jms., kuidas nuputatakse, et mis värvi miski asi täpselt olla võis ja mis otstarve toal oli. Lisaks sellele, et Alatskivi loss on kaunis, kuulub selle juurde ka imeline park. Sangaste ega Saue mõisa kohta mul väga palju infot küll pole, aga ma tean, et Sangaste lossigi kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid

Kunstiajalugu

docx

Vasalemma Mõis

Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik

Kunst

docx

Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal

Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus

Kultuurilugu

Rohkem sarnaseid