Glehni loss (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond
Virge Jõgisalu
12c klass

Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi .
(Hohenhaupti loss)
Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull
Referaat

November 2009
Sisukord

Perekond Glehni lugu 3

Nikolai Von Glehn 4

Emigratsioon 4

Glehni loss 5-7

Kalevipoeg 7

Lohe 8

Vaatetorn 8

Palmimaja 9

Park 10

Glehni lossi saatus 11

Veel pilte 12

Kasutatud kirjandus 13

Perekond Glehni lugu
Glehnide suguvõsa tuli Eestisse Saksamaalt 17.sajandi teisel poolel, usutülide tõttu. Glehnide esivanemad olid aadlikest kaupmehed Lübeckist ja Aachenis. 1689 aastal kanti neist esimene Heinrich von Glehn, kes ise juba 30 aastat varem siia oli saabunud, nn. Mitteimmatrikuleeritud aadlike nimistusse, mitte aga aadli matriklisse, „kuna kohalik aadelkond tahtis uustulnukaist kõrgemale positsioonile jääda“. 1825. a päris Nikolai von Glehn Jälgimäe mõisa, mille piirid ulatusid välja Harku ja Tallinna alla. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt(von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835-1876), teine oli tütar Marie Elisabeth(1840-...), kolmas oli Nikolai(1841-1923), neljas oli Julie Wilhelmine(1842-1867) ja viies oli Marie(1843-1884). Glehnide nime tegid laialt tuntuks Jälgimäel sündinud vennad Peter ja Nikolai. Peter von Glehn pälvis rahvusvahelise tunnustuse botaanikuna. Amuurimaa ja Sahhalini ekspeditsiooni järel nimetati üks sarikaliste perekond tema järgi Glehnia'ks.

Nikolai von Glehn
ehk rahvasuus tuntud kui Nõmme Hull
16.juuli 1842 Jälgimäe mõis – 7. september 1923 Brasiilia
Nikolai von Glehn oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja.
Nooruses õppis Nikolai von Glehn Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur , puunikerdamine ja poeesia .
Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth (30.06.1869).
1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas.

Emigratsioon
1918 lahkus Glehn Eestist sõdade tõttu algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse. Nikolai von Glehn suri 1923. aastal. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast, sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees oma lemmikharrastusest – ratsutamisest.

Glehni loss
19.sajandi lõpus kuulus Nõmme maa-ala tollal Jälgimäe mõisale,

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla