M.Mussorski ja M.Glinka (1)

Taebla Gümnaasium
11. Klass
M. Mussorgski ja M. Glinka
Referaat
Koostas: Ecce Erkmann
Juhendaja : Kaja Avila
Taebla
2009

Sisukord:

SISSEJUHATUS 3
1. MIHHAIL GLINKA 4
1.1Elulugu 4
1.2 Looming 8
2. MODEST MUSSORGSKI 11
11
2.2 Elulugu 12
2.3 Ooper ´´ Boriss Godunov ´´ 14
2.4 Tsükkel ´´Pildid näituselt´´ ( 1874 ) 15
16
2.5 Tähtsamad teosed 16
3. LÕPPSÕNA 18
4. KASUTATUD MATERJALID 19

SISSEJUHATUS

Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad . Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper´´Ruslan ja Ludmilla ´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´.

1. MIHHAIL GLINKA

1.1Elulugu

Mihhail Ivanovitš Glinka (vene keeles Михаил Иванович Глинка; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang – 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin ) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Tsarskoje Seloo aadlipansionaati. seloo Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit . 1830. aastal läks helilooja välismaale – alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaalia maneeris. Aastatel 1833–1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperišüžee otsinguid peatus Glinka Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat. 1844 . aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse. Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid — «Aragoni hota » (1845) ja «Öö Madriidis» (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis.
Pilt 1. Glinka kodumõis
Glinka isa Ivan Nikolajevitš oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla Noore Glinka põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika , keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati.(vt.pilt2) Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest.
Pilt 2. Glinka aadlipansionaadis
Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega.Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaalia maneeris. (vt pilt 3) Aastatel 1833 -1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades.
Pilt 3. Glinka muusikat kirjutamas
1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperišüžee otsinguid peatus Glinka Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussanini st. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. Glinka käis sageli välismaal, täiendas end Berliinis S. W. Dehni juures (vt pilt 4.)
Pilt 4. Joonistus Glinkast
1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburgi. (vt. pilt 5)
Pilt 5. Hauasammas Peterburis.

1.2 Looming

Esimesena vene heliloojaist taotles Glinka oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puškiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused.” Nad mõlemad lõid “vene keelt”- üks luules teine muusikas,” kirjutas Glinka ja Puškini kohta V. Stassov .
Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud , vanad kombed ning olustik . Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperid “Ivan Sussanin ” ning “Ruslan ja Ludmilla”.
Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümfooniline teos on “Kamaarinskaja”. Sellele järgnesid “ Valss -fantaasia” ning avamängud “Aragoonia hota” ja “Öö Madriidis”. Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust.
Kodumaale naasnud, kirjutas Glinka patriootilise ooperi ´´Ivan Sussanin´´ (algselt ´´Elu tsaari eest´´, 1836), mida iseloomustavad sümfooniline arendus ja monumentaalsed kooristseenid. Selle Peterburi esietendust 9.12.1836 peetakse vene rahvusliku ooperi alguseks. Muinasjutuaineline ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´ (1842, esietendus 1954) jätkas sama laadi . Vene sümfoonilise muusika lähteteos on kahe vene rahvaviisi teemaline meisterlik orkestrifantaasia ´´Kamarinskaja´´(1848). Loonud ka sümfoonia d- moll (1834, selle on lõpetanud V. Šebalin), ´´Valssfantaasia´´(1839), N.Kukolniku draama ´´Vürst Holmski´´ muusika(1840), kammermuusikat(2 keelpillikvartetti), koorilaule, romansse(´´Ma meenutan üht kaunist hetke´´), tsükkel´´Jumalagajätt Peterburiga´´). Glinka elujaatav, rahvalik, meloodiline ja vormipuhas looming on vene muusika arengut tugevasti mõjutanud. Aastast 1960 korraldatakse Glinka-nimelisi lauljate konkursse (vt. pilt 6).
Pilt 6. Mariinsky teatri lähedal olev Glinka monument .

2. MODEST MUSSORGSKI

Venepäraseim ja omanäolisim vene helilooja, oli üks 19.sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7)
Pilt 7. Modest Petrovitš Mussorgski
2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik
Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin , César Cui ja Nikolai Rimski- Korsakov . Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse . Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Rahvamuusika ulatuslik kasutamine ja traditsioonilise harmoonia eemaletõrjumine kutsus tolleaegsete muusikute seas esile terava kriitika ning loomulike kõneintonatsioonide kasutamine ooperites lõi suure vastuolu tolle aja konventsioonidega(selge eristusjoon retsitatiivi ja aaria vahel) Mussorgski teosed kriibivad kõrva ebatavaliste kõlavärvidega. Mussorgski elu ja loomingu motoks: Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Muusika on allutatud sisule . Teemad elulised, sageli satiirilised. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia . Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile. Harmoonia on ebareeglipärane. Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud , ooperid( Soololaul ´´ Kirp ´´)

2.2 Elulugu

Modest Petrovitš Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus Karevo mõisas. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta lõpetas junkrukooli 1856 Peterburis(vt. pilt 8). Karjääri alustas ta kui ohvitser keisriarmees. Kuid olles teenistuses Peterburis, kohtus ta heliloojate Nikolai Rimski-Korsakovi (kelle sünnist möödus alles hiljuti, 6. märtsil, 165 aastat) ja Mili Balakireviga . See juhuslik kokkusaamine muutis kardinaalselt Mussorgski edasist elu. Ta lahkus 1858 a. sõjaväest ja õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija Omas mõisa, kinkis vennale, tingimusel, et see vabastab talupojad pärisorjusest.
Pilt 8. Mussorgski junkrukoolis
Muusikaga oli ta ka varem kokku puutunud ja muusikat armastanud – nimelt oli tema ema suurepärane pianist . Kuid tänu kohtumisele Peterburis hakkas Mussorgski muusikat ka ise looma ja tegi seda palju paremini kui mõned tema kaasaegsed. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Ta oli  Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja Võimsas rühmas”, võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne – eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper „Boriss Godunov“(1869) ja klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“(1874). Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform . Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud : Repin, Šurikov, Šiškin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel – kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: “ Vaeslaps ”, “Hällilaul Jerjomuškale”, “Kalistrat”, “Seminarist”, populaarseim on “Kirp” (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid “Boriss Godunov” ja “Hovanštšina” on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid , palju stseene, koore, tavalistest erinev – palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus . Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9).
Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris.

2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´

Ooperi “Boriss Godunov”, (kirjutatud 1869, esietendus 1874) sündmustik pärineb 16. sajandist, tsaar Borissi ajast. Algab Borissi kroonimisega kirikus. Kroonimissteen on pidulik, kirikukellade võimas kõla (13. saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril. Vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast. Rahvas on aetud Punasele väljakule Borissi austama. Rahvas laulab “ Slava ”-au tsaarile.. Mussorgski näitab rahvast tuima ja ükskõiksena, aga tunneb talle kaasa.
Borissi valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahtis sõda. Boriss ei saanud õigesti troonile,ta lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutasid ära selle legendi. Üks munk avastas selle, läks Poolasse ja kuulutas end Dimitriks. Poolakad läksid Dimitriga Venemaale, et trooni saada. Boriss on tegelikult hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid , poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. Boriss jättis lastega jumalaga ja hullus (nägi unes Dimitri tapmist) – ta on rahvahulkade ees võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast.
Pilt 10. Stseen ooperist ´´Boriss Godunov
Ooper “Hovanštšina” (selle on lõpetanud Nikolai Rimski-Korsakov) esietendus 1886 . Lüürilis- koomiline olustikuooper ´´Sorotšintsõ aastalaat ´´ (selle on lõpetanud C.Cui) esietendus 1917.

2.4 Tsükkel ´´Pildid näituselt´´ (1874)

Idee teose „Pildid näituselt“  kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita.
Osas „Rikas ja vaene juut“ on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas „Limoges` i turg “ annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. „Katakombides“ on  helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. ´´Pildid näituselt´´ on akordirikkad, võimsad.Jalutuskäik - klaver , akordid. Gnoom -ti-taa, ti-taa…nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. ´´Vana kindlus ´´- mahajäetud maja, süngetes värvides. ´´Tüleriiaed´´ - kiired, jooksud , muusika võimeneb. ´´Härjavanker´´- võimas, madal, nagu kellamäng. Vahepeal ´´Jalutuskäik´´. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik– tantsuline. Limoges’ turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid . hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju… Jalutuskäik - minimalistlik , üks käsi rahulikult , teine vaiksed värinad. ´´Majake kanajalgadel´´ - hakkab järsult, madalalt, võimsalt, kiirelt, jooksud, nõid luuaga. ´´Kiievi väravad´´ - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks . Pidulik, suursugune , kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga. Lõpeb ortodoksi hümni ja kelladega.
Selle suurepärase helilooja elutee jäi lühikeseks. Ta suri juba 42. eluaastal väidetavalt alkoholi liigtarbimise tagajärjel, kuid selle aja jooksul jõudis ta luua surematud muusikateosed : ooperid “Boriss Godunov” ( libreto Puškini samanimelisele draamateosele kirjutas helilooja ise) “Hovanštšina” ja “Sorotšintsõ aastalaat”, soololaulude tsüklid “ Lastetuba ” ja “Surma laulud ja tantsud”, tsükkel “Öö Kolgata (lagedal) mäel” .
(vt. pilt 11)
1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ´´Borissi on tavaliselt esitatud Rimski-Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ´´Pildid Näituselt´´ on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism .
Pilt 11. ´´Pildid näituselt´´ plaadiümbris

2.5 Tähtsamad teosed

• 1869 ooper "Boriss Godunov"
  
• 1872soololaulude tsükkel "Lastetuba"
  
• 1872–1880 "Hovanštšina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
  
• 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt"
  
• 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
  
• 1874–1880 "Sorotšinski aastalaat" (César Cui lõpetas selle 1916)
  
• 1877 soololaulude tsükkel "Surma laulud ja tantsud"
  

3. LÕPPSÕNA

Kaks vene muusika suurkuju Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski elasid mõlemad 19.sajandil, mil muusikas ja kunstis valitses romantism. Nad mõlemad huvitusid vene rahvamuusikast ja lõid selle põhjal muusikalisi suurvorme. Glinka viibis palju välismaal ja kasutas oma töödes ka teiste rahvaste rahvamuusikat. Nad mõlemad olid tõelised vene patrioodid, tundsid kaasa oma rahva kannatustele. Arvan, et minu referaat täitis oma eesmärgi: sain rohkem teada kahe suure vene helilooja elust ja loomingust. Ja olgu kuidas ka on, aga venelaste soojust ja külaslislahkus on siiski ka märkimist väärt. Kuigi saan aru, et neid omadusi on võimalik ka paraku väga pahasti väiksemate suhtes kuritarvitada. Aga eks nii ole kõigi tugevustega - neid on alati lihtne rakendada ilma konteksti tajumata. Sama kehtib muide ka eestlaste tugevate külgede kohta! Me pole vaid nii suured, et see eales saaks mõnele meie naaberriigile ohuks muutuda.

4. KASUTATUD MATERJALID

1.ENE kd.3, lk.171
2.EE kd.6, lk.460
3.Ainsley,R.2000. Klassikaline muusika. Tallinn: Varrak
4.Mihhail Ivanovitš Glinka (1804 – 1857)   http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=content&task=view&id=20&Itemid=38
5. Romantism http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m
6.Venemaa helilooja Modest Mussorgski http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mussorgski_annaka.ht m
7. “Võimas rühm” http://www.miksike.ee/docs/referaadid/voimas_ruhm_maarja.ht m