Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puhkpillid (0)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


Antsla gümnaasium
















Liis Kikas




PUHKPILLID

Vasakule Paremale
Puhkpillid #1 Puhkpillid #2 Puhkpillid #3 Puhkpillid #4 Puhkpillid #5 Puhkpillid #6 Puhkpillid #7 Puhkpillid #8 Puhkpillid #9 Puhkpillid #10 Puhkpillid #11 Puhkpillid #12 Puhkpillid #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisike1502 Õppematerjali autor
referaat, mis sisaldab kõiki puhkpille

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Referaat teemal puhkpillid

VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1

Pillid
thumbnail
19
doc

Muusikariistad

Muusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,

Muusika
thumbnail
3
doc

Puhkpillid - flööt, oboe, klarnet

Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast

Muusika
thumbnail
9
doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba

Muusika
thumbnail
12
docx

Pillide tundmine

Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott ­ madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter ­ Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid ­ isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel)

Muusika
thumbnail
1
doc

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid

TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris. Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale . Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine

Muusika
thumbnail
7
doc

Puhkpillid

kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas. 3 1. PUUPUHKPILLID

Muusika
thumbnail
4
doc

Referaat oboest

Tallinna Tehnikagümnaasium Oboe Referaat Juhendaja: Elina Kaasik Koostaja: Kirstin Vilimäe 4.b 2009 Oboest Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun