Šveits (4)

Sisukord
Sissejuhatus 3
Loodus 5
Geograafiline asend ja mõõtmed 5
Geoloogiline asend ja ehitus 5
Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. 5
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist , Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane , osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi. 5
Pinnamood 5
Taimkate 6
Kliima 6
Veekogud 7
Ajalugu 8
Kasvuperiood 8
1. augustil 1291 ühinevad kolm kantonit – Uri, Schwyz ja Unterwalden – eesmärgiga võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu. 8
1815. kuni tänapäev 8
Riigikord 9
Demograafia ja riigikeeled 9
Kultuur 11
Kolme kultuuri põrkeala 11
Kirjandus ja kunst 11
Muusika 11
Religioon 12
Majandus 13
Kaubandus 13
Finantssektor 13
Turism 13
Energia ja taaskasutus 13
Kokkuvõte 14
Allikad: 15

Sissejuhatus

Erinevate inimeste jaoks tähendab Šveits paljusid erinevaid asju. Kellele on paremini meelde jäänud kellad , kellele juust, kellele šokolaad. Tihti tuuakse Šveitsi tõelise heaoluriigi näiteks: sela on kõrge elukvaliteet ja kultuuriline mitmekesisus . Mulle isiklikult tulid esimesena meelde just riigi kuulsad pangad , mis on justkui turvalisuse sünonüümiks. Teiseks tuli mulle meelde meie hiljutine Šveitsi reis, mille käigus nägin küll ainult lennujaama ja meie SPA-hotelli.
Ent asudes Šveitsist referaati kirjutama, oli mul tarvis palju enamat kui ähmast ettekujutust sellest riigist. Minu õnneks tuli välja, et informatsiooni leidub kõikjal. Suureks abiks oli muidugi Google.com otsimootor , mille abil leidsin oma peamised infoallikad wikipedia.org ja www.about.ch. Viimasel lehel oli ka arvukalt igasuguseid kasulikke linke , mis omakorda viisid veel suurema hulga informatsioonini. Lugesin läbi arvukalt lehekülgi, mis käsitlesid Šveitsi kultuuri, majandust või loodusgeograafiat. Enamik internetist leitud informatsiooni oli aga inglise keeles, nii et tõlkisin suurema osa referaadist. Abi sain ka teatmeteostest nagu Eneke , köide 4, ja Dorling Kindersley ‚Maailma maad‘.
Siinkohal sooviksin tänada ka oma ema, kes jagas minuga lahkelt oma muljeid tema mitmest Šveitsi-reisist ja aitas mul lisainformatsiooni otsida.
Töötades läbi lehtede kaupa Šveitsi kohta käivat teksti, sain nii mõndagi uut teada. Varasema ähmase pildi asemele tekkis oluliselt kindlam ettekujutus sellest väiksest Kes-Euroopa riigist, millel ometi on nii suur mõjuvõim. Riigi kõrge elukvaliteet ja -kallidus ei olnud minu jaoks üllatavad. Küll aga oli minu jaoks täiesti uus teadmine, kui suur on Šveitsis rahva võim (paljud tähtsamad otsused tehakse referendumite abiga). Samuti üllatas šveitslaste kõrge keskkonnateadlikkus – olin alati pigem arvanud, et heaoluriigi elanikud on oma mõjust ümbritsevale vähem teadlikud.
Usun, et minu referaat on hea, kuna see on põhjalik, olemata samas liialt üksikasjalik. Keskendun küll peamiselt loodusgeograafiale, ent annan ülevaate ka riigi ajaloost, riigikorrast, majandusest ja kultuurist. Arvan, et mul õnnestub oma referaadis anda kokkuvõtlik pilt Šveitsist sellisena, nagu ta täna on – jätmata samas mainimata riigi sündmusterohket ajalugu.

Loodus

Geograafiline asend ja mõõtmed

Šveits on väike, mägine ja merepiirita riik Kesk-Euroopas. Selle üldpindala on 41 290 km² (15 942 mi²), millest 39 770 km² (15 355 mi²) on maismaa ja 1520 km² (587mi²) on vesi. Šveitsil on maismaapiir Austriaga (164 km) ja Liechtensteiniga (41 km) idas, Prantsusmaaga (573 km) läänes, Itaaliaga (740 km) lõunas ja Saksamaaga (334 km) põhjas.
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Geoloogiline asend ja ehitus

Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.

Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.

Pinnamood

Šveits koosneb kolmest peamisest topograafiliselt alast. Need on Šveitsi alpid, Šveitsi kiltmaa ehk „keskmaa“(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Šveitsi piiri ääres. Alpid on kõrgmäestik, mis jooksevad läbi riigi kesk- ja lõunaosa. Šveitsi alpide kõrgete tippude vahel (kõrgeim on Dufourspitze – 4634m) on arvukad orud, paljudes neist joad ja liustikud. Just neist saavad alguse mitmed suurimad Euroopa jõed, nagu näiteks Rhine, Rhône, Inn, Aare , ja Ticino, mis lõpuks voolavad Šveitsi suurimatesse järvedesse.
Riigi enamasustatud põhjaosa kutsutakse Keskmaaks (Mittelland). Seal on suured, avatud maastikud , kus osaliselt metsaga kaetud künkad vahetuvad avarate niitudega. Mittellandis on riigi suurimad järved ja ka suurimad linnad asuvad just selles Šveitsi osas. Järverohkuse tõttu nimetatakse seda riigi osa mõnikord ka „Seeland“ (järvede maa).
Juura mäestik on liivakivist mäeahelik, mis jookseb Genfi järvest Rhine’e jõeni. Regioon asub umbes 700m kõrgusel merepinnast ning seda iseloomustab liivakivist kõrgmaa sügavate jõeorgudega. Juura mäestik on ka üks tähtsamaid dinosauruste jalajälgede leiukohti maailmas (selle järgi sai nime ka juuraajastu).

Taimkate

Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad . Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
Kümme protsenti riigi pindalast on kaetud põllumaaga, 28% karjamaaga ja kahel protsendil maast on veiniistandused jm püsivad põllukultuurid.

Kliima

Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.
Šveitsi kiltmaal on kliima leebe . Miinustemperatuure esine detsembrist varajase märtsini. Juura mäestikus ja Alpides on kõrgusest tingitult muidugi madalamad temperatuurid ja kõrgel Alpides esineb ka liustikke . Alpidest lõunapool asuv Ticino asub lähistroopilises kliimavööndis ja sealsed temperatuurid on enamasti 2-4°C kui Šveitsi kiltmaal.

Veekogud

Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.

Ajalugu

Kasvuperiood

1. augustil 1291 ühinevad kolm kantonit – Uri, Schwyz ja Unterwalden – eesmärgiga võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu.

1332. aastal ühineb nendega Luzern, 1351. aastal Zürich, aasta hiljem Glarus ja Zug. 1353. aastal lisandub Bern. Need kaheksa kantonit moodustavad „acht alten Orte“ (kaheksa vana riiki).
Aastatel 1480 – 1520 lisanduvad veel Fribourg, Solothurn, Basel, Schaffhausen ja Appenzell. 1648. kuulutatakse välja Šveitsi iseseisvus .
1803 . aastal lisanduvad Sankt Gallen , Graubünden, Thurgau, Ticino, Aargau ja Vaud.
1812 . kuulutab Šveitsi föderatsioon end neutraalseks.
1815. aastal lisanduvad Valais, Neuchâtel ja Genf - Šveitsi föderatsioon saavutab oma tänapäevased piirid.

1815. kuni tänapäev

1848. aastal muudetakse Šveits osariikide ühendusest konföderatsioonikas. Vastu võetakse esimene põhiseadus.
1978. aastal moodustavad osad enne Berni kantonis asunud külad uue kantoni nimega Jura .
1999. aastal saab Ruth Dreifussist esimene Šveitsi naissoost president . 18. aprillil võetakse vastu ka uus põhiseadus. 21. mail 2000 sõlmitakse Euroopa Liidu ja Šveitsi vahel koostööleping.

Riigikord

Šveits on fõderaalvabariik, mis koosneb 23 osariigist (millest kolm on omakorda pooleks jaotatud), mida nimetatakse kantoniteks. Valitsus asub ametlikus pealinnas, Bernis, kuid riigi majanduslikud keskused on Genf ja Zürich.
1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.
Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed.
Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.

Demograafia ja riigikeeled

Sveitsis on kolm ametlikku riigikeelt: saksa (seda räägib 63.7% rahvast), prantsuse (20.4% rahvast) ja itaalia (6.5% rahvast) keeled. Retoromaani keel, mida räägib 0.5% rahvast, on ka riigikeel, kuid ametlik on ta vaid siis, kui ametiasutused ajavad asju retoromaani keelt kõnelevate kodanikega. Bernist idapool (va. Ticino) räägitakse põhiliselt saksa keelt. Bernist läänest räägib enamik elanikkonnast prantsuse keelt. Ticino kantonis räägitakse enamasti itaalia keelt. Retoromaani keel räägitakse vaid osades Graubundeni kantoni regioonides.
Etnilise koosseisu järgi on 65% Šveitsi elanikest sakslased , 18% prantslased, 10% itaallased , 1% retoromaanid ja 6% muust rahvusest. 60% rahvastikust elab linnas. Rahvastiku tihedus on 181 inimest ruutkilomeetri kohta.

Kultuur

Kolme kultuuri põrkeala

Šveitsi kultuur on tegelikult segu saksa, prantsuse ja itaalia kultuurist. Peamiselt just seetõttu leidub seal rikkalikult mälestisi kõigist kultuuriajastutest ja – vooludest alates varakeskajast. Üleeuroopalise tähtsusega kultuurilinnadeks said juba renessansiajal Basel, Zürich ja Genf.
Šveitsis on sajandite vältel tegutsenud või loometeed alustanud paljud kultuuri- ja ühiskonnategelased, nagu näiteks humanist Rotterdami Erasmus, arstid Paracelsus ja M. Servet, filosoof Rousseau , matemaatikud vennad Bernoullid.

Kirjandus ja kunst

Prantsuse-, itaalia- ja retoromaanikeelse kirjanduse tähtsus on peamiselt kohalik, ent saksakeelne kirjandus on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. 20. Sajandil pälvisid rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu näitekirjanikud Friedrich Dürrenmatt ja Max Frisch.
Kunsti mõjutas väga palju 16. saj protestantism . 18. saj tõusis esile akvarellist Samuel Hieronymus Grimm.
Rahvusvaheliselt tuntumaks said šveitsi kunstnikud uuemal ajal. 20. saj esimesel kümnendil sai Šveitsist alguse ka Dada liikumine.

Muusika

Šveitsi ei peeta väga muusikaliseks riigiks. Ometi tulid sealt 20. saj sellised heliloojad nagu Arthur Honegger , Othmar Schoeck ja Frank Martin.
Esimene konservatoorium rajati Genfis juba 1835.

Religioon

Kristlus on Šveitsi peamine usund. See omakorda jaotub Rooma -Katoliku kirikuks (41.82% rahvastikust 2000. aasta andmetel) ja Šveitsi reformikirikuks (33.04% rahvastikust). Immigrandid on toonud ka islami (4.26% rahvastikust) ja vene õigeusu (1.8% rahvastikust.)

Majandus

Kaubandus

Peale tööstuse on kaubandusel alati olnud tähtis roll Šveitsi majanduses. Riik impordib toorainet ja ekspordib valmisoodangut. Üldiselt on Šveitsis leebed investeerimis - ja kaubandusseadused (va. põllumajandus).

Finantssektor

Šveits on tuntud oma arvukate pankade poolest. Laialdane seadusandlus teeb Šveitsist ühe maailma turvaliseima koha investeerimiseks. Šveitsi frank on üks maailma tugevamaid valuutasid.

Turism

Šveitsis on hästi välja arendatud turismi infrastruktuur , mis teeb sellest hea turu kõiksugustele turismiga seotud toodetele ja teenustele. Šveitsi majandus teenib turismist umbes 1,5 miljardit šveitsi franki aastas.

Energia ja taaskasutus

42% Šveitsis toodetud energiast on tuumaenergia ja 53% hüdroenergia. Veel 5% energiast on konventsionaalsetest allikatest ( soojusenergia jne) saadud.
Šveits on üks suuremaid ümbertöötlejaid maailmas. 66% kuni 96% erinevatest materjalidest töödeldakse ümber. Kuna majapidamisprügi äravedamine on tasuline ja ümbertöötlemine tasuta, on inimestel suur motivatsioon prügi sorteerimiseks ja ümbertöötlemiseks.

Kokkuvõte

Šveits on väike, merepiirita riik Kesk-Euroopas. Riigi pinnamood on osaliselt mägine ja osaliselt laugem kiltmaa. Šveitsi läbivad ja sealt saavad alguse mitmed Euroopa suurimad jõed. Šveitsis on peamiselt kontinentaalne kliima. Mägedes on veidi jahedam ja mägedest lõunas veidi soojem kui mujal.
Šveitsil on tugev neutraliteedi traditsioon, mis on lubanud riigil jääda pealtvaatajaks kõigis eelmise sajandi suurimates sõdades. Ka tänapäeval on Šveits jäänud sõltumatuks, vältides rahvusvaheliste ühendustega ühinemist.
Šveitsis elavad etnilised sakslased, prantslased ja itaallased. Riigis räägitakse saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeli. Ka riigi kultuur on segu saksa, prantsuse ja itaalia kultuurist. Šveits on jaotunud enam-vähem võrdselt katoliikluse ja protestantismi vahel, viimasel ajal on tekkinud ka islami ja õigeusu vähemused. Šveitsist on pärit mitmed tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased, ent riik on pigem tuntud oma tugeva majanduse tõttu.
Šveits on üks maailma jõukamaid riike, kus on kõrge elatustase ja elukvaliteet. Šveitsi majandus toetub peamiselt teenindale majandusele. Väga tugev on riigi finantssektor, Šveitsi pangad on rahvusvaheliselt hästi tuntud ja usaldusväärsed.
Šveitsis on rahval väga suur võim. Enamik tähtsamaid otsuseid võetakse vastu referendumitel. Varasematel aegadel oli võim riigis rohkem killustunud ja kantonitel oli väga palju otsustusõigust. Tänapäeval on rohkem võimu föderaalvalitsuse käes, ent kantonitel on siiski suur otsustusõigus.
Šveitsi peamiseks iseloomustavaks omaduseks on mitmekesisus. Erinevad rahvused ja keeled on riigis omavahel võrdsed. Et mitte üht või teist riigikeelt diskrimineerida, on ka riigi ametlik nimi ladinakeelne Confoederatio Helvetica.

Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Switzerland
http://en.wikipedia.org/wiki/ Geography_of_Switzerland
http://www.about.ch/
http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits
Eneke, köide 4, lk 24-25
Dorling Kindersley „Maailma maad“ lk 522-525
Lisa 1 – Šveitsi lipp
Lisa 2 – Šveitsi vapp
Lisa 3 – Šveitsi kaart
4