Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

..................................................................9 5.1 Usuvahetus........................................................................................................................9 5.2 Reformid......................................................................................................................... 10 5.3 Uued talurahva seadused(1863. ja 1867. a).................................................................... 11 6. Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega......................................................12 6.1 Majandus XX.sajandil.....................................................................................................12 7. Kokkuvõte ............................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................15

Õigussüsteemide ajalugu

17

docx

Eestimaa talurahvaseadus 1816

ka mõju tänapäevale. Lisaks sellele käsitlen analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajate ringi, talurahvaseaduse adressaate ja argumentatsiooni. Samuti võrdlen Eestimaal kehtinud seadust Liivimaal 1819. aastal vastu võetud talurahvaseadusega ning Eesti varasemate talurahvaseadustega. Veel toon välja 1816. aasta talurahvaseaduse ajaloolise arengu ja käekäigu. Allikas esinevast instituudist valisin analüüsimiseks talupoegade pärisorjuse kaotamise. Analüüsi käigus avan selle instituudi mõiste, tähenduse ja ka edasise saatuse. 3  1. Allika analüüs 1.1. Allika liik 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse näol on tegemist Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadusega, mis muutis ja täpsustas talurahva õigusi ja kohustusi. Eestimaa talurahvaseaduse eelnõu töötas rüütelkond välja juba 1811

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

7

docx

TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT

teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa heaks, muideks isiklike töövahenditega, selle jaoks, et tasuda oma kasutuses oleva maa eest- seda nimetati mõisateoks. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. *Talupoeg oli isiklikult vaba, tal oli oma maa ning kasutada oli tal ka osa küla ühisvaldusest. Talumehel oli õigus kaubitsemiseks. 14.- 16. sajand Peale Jüriöö ülestõusu, mis toimus aastail 1343­1345, karistati talurahvast laialdaselt ning aina vähenema hakkas feodaalide arvestamine talupoegade õigustega. Jüriöö ülestõusu eesmärgiks oli maarahva vastuhakk sakslastest ja taanlastest võõravallutajatest ning ka muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud

Ajalugu

4

pdf

Talupoegade õigused: “Iggaüks”

kangutada - ei maksa end pidevalt täis juua, ebausk ei ole hea jne majanduslik paigalseis tekitab seisakut et mõttetu on vaeva näha mõisa köis ei lohise talupoegade käärimine tähistatakse erinevaid rahutusi talupoegade seas, mida oli sõjaväega vaja maha suruda, et talupoegi taas tööle sundida kui need pidevalt kordusid, hakati nende olukorda üle vaatama preisimaal kaotatakse pärisorjus, seejärel saksamaa riikides - nende eeskuju järel arvavad BS aadlikud, et seda võiks ka siin teha. sellele on siiski üsna paljud vastu, sest enamiku maailmapildis tootmine rajaneb talupoja tööle Eraviisilised talurahvaseadused üksikutes mõisates on teada üsikuid mõisnikke, kes oma territooriumil oma seaduste järgi talupojad teist tüüpi rendile üle viivad või koormisi leevendavad, aga neid oli väga vähe

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu II, faktid

1641 ­ Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 ­ sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 ­ Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põhjasõja. Ruhnu saar läks Rootsile. 1681 ­ Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse. 1684 ­ asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 ­võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 ­ Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 ­ Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses.

Ajalugu

6

doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

-E. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Kasvas teopäevade arv, sest talupoegi oli vähem, kuid mõisatööd oli vaja siiski teha. -Rootsi võim kogu Eesti alal: - Et kiiremini tööjõudu saada, siis mõisnikud võtsid uutelt talupoegadelt, kes nende maale olid elama asunud, kohustuse maksta kolme aasta jooksul makse. Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645. fikseeriti P. ­E. talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus. - Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mida mõisnik võis oma suva järgi nõuda. 1672. alustas uus kunn reduktsiooni. - Suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. - Talupoja mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega pärast seda, kui mais hakati hindama ja kaardistama ning talupojad olid kuulutatud kuninga alamateks

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult)  ­ Koolikohustuse kehtestamine ­ Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..." Pärisorjuse kaotamine Eestis: Mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet (18. saj. Lõpp) Talupoja koormiste tõus reformide taotlused 1802 maapäeval võeti vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv (iggaüks), mille olulisemateks säteteks olid talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine ning teokoormiste viimine vastavusse talu majandusliku kandevõimega rahutused talurahva seas, sest seadus ei rahuldanud

Ajalugu

2

odt

Eesti ajalugu

1802-talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põhise kasutamise õiguse jätkusuutliku talu pidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonna kohtud 1804-talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ja pantida ega tohtinud kinkida maast lahus. 1809- täiendusena anti õigus talukoha pärandamiseks ning talupojadvõisid seaduse järgi maad osta. Koormised pidid vastama maa suurusele ja kvaliteedile. 1816- 23. mail kaotati pärisorjus, kogu maa tunnistati mõisnikuomandiks. Mõisnik sundis talupoegadele peale nn. Vaba lepingu lühiajaliseks maa kasutuseks. Vabaks laskmine pidi lõppema 14a. Jooksul ja vabaks lastud said perekonnanime. Mõisniku politseivõim säilis ning talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 1856- jäi mõisnikule maad u 1/6 mõisast ja talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talu omaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki

Ajalugu

Kommentaarid (0)