Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kumu kunstimuuseum koosneb kahest osast: Püsiekspositsioonidest hoone 3. ja 4. korrusel ning kaasaegse kunsti galeriist, mis asub 5.korrusel. Lisaks on muuseumil nn. Suur näitustesaal kohalike ja rahvusvaheliste näituste jaoks, mis toimib oma iseseisva programmi alusel. Suvel, suurimal turismihooajal, on alati eksponeeritud eesti kunst. (allikas kumu.ee ja raamat „Kumu – kunst elab siin” (2006, Tallinn)) 2) Kadrioru Kunstimuuseum - Kadrioru lossis asuv kunstimuuseum, mis on pühendunud vanemale väliskunstile - Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunst. Avati 2000. aastal. Kadrioru kunstimuuseumi ja tema näitusetegevuse eesmärgiks on maailma kunstipärandi tutvustamine, siinsetele kogudele rahvusvahelise konteksti loomine ning vana kunsti vaatamis- ja
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst.........................................................................
de Toulouse-Lautrec Eesti . Paul Burman .........................................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud. 10Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E. Munchi 2 tööd. Rahvusromantism: Laiemalt: teosed, mis tõlgendavad rahvuse mütoloogiat, rahvaluulet, ajalugu väärtustavalt, idealiseerivalt. Avaldub temaatikas, aines (võib olla stiililiselt mitmekesine) Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) 11 Lemminkäise ema.1897, 12 Kullervo needmine 1899. Edvard Munch (1863-1944) 13 Karje 14 Suudlus 15 Madonna 16Postimpressionism. Van Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö. Prantsuse kunsti ajaloos ,,post" ehk pärast impressioniste tulijad. Ühendas mitut suurt kunstnikku. Lähtusid impressionismist, kuid lahknesid. Põhjus
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
Kõik kommentaarid