Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sai Ermitaaž oma nime ?
  • Kus asub Rembrandti Öine vahtkond�?
  • Kuidas sai Briti muuseum oma antiikkunsti aarded ?
  • Mida tegi Guggenheim?
Kunstimuuseumid
  • Estii kunstimuuseumid
  • Adamson- Ericu muuseum
    Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson-Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja tarbekunstikoguks. Muuseumi kogule pani aluse kunstniku lese Mari Adamsoni kingitus Eesti Kunstimuuseumile. Aastate jooksul on teadlik kogumistöö ning annetused suurendanud kogu nii arvuliselt kui ajalise ülevaatlikkuse osas. Adamson-Ericu muuseumi kollektsioon annab ülevaate kunstniku kogu loomepärandist aastatel 1924–1968.
  • Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) on muuseum, mis on pühendunud eeskätt tarbekunsti ja disaini ajaloo tutvustamisele Eestis. Institutsioonile pandi alus 24. novembril 1971 ja muuseum avati 18. juulil 1980 Eesti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalina. Tarbekunsti- ja disainimuuseum sai iseseisvaks muuseumiks 2004. aastal. ETDM asub Tallinna vanalinnas 17. sajandi lõpul valminud barokses aidas , mis rajati 1683. Muuseumi kogule pandi alus 1919. aastal koos Eesti Kunstimuuseumi rajamisega. Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku üle 13 000 museaali, lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. See on kõige ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse.
  • Hal’as kunn
    Galerii Hal’as kunn (ka Kalju maja) on kunstigalerii Võru maakonnas Meremäe vallas Obinitsa külas. Kunstigaleriis saab tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri ( erza kunstnik), Mikushev Pasha ( komi ), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili , Gulk Albert , Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945. aastal pandi majja Obinitsa külanõukogu kantselei . Peale seda on majas tegutsenud meierei, sidejaoskond, arstipunkt, raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn.
  • Eesti Kunstimuuseum
    Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Ajaloolist kirikukunsti eksponeeritakse Niguliste muuseumis, 16.–20. sajandi väliskunsti Kadrioru kunstimuuseumis, Johannes Mikkeli kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku Adamson-Ericu loomingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani Kumu kunstimuuseumis.
    Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910 . aastal hakati arutama alusepanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte algatajaks oli ka Eesti Rahva Muuseumi asutamisel olulist rolli mänginud Kristjan Raud. Esialgu plaanitigi avada ERMi kujutava kunsti osakond , kuid põlvkondade vaheliste arusaamatuste tõttu jäi mõte mitmeks aastaks soiku. Uuesti tõstatas küsimuse 1913. aastal kodumaale naasnud ning Eesti Kunstiseltsi etteotsa asunud Ants Laikmaa. 4. detsembril 1915 tulid Tallinnas kokku kunstnikud ja ühiskonnategelased ning hääletasid üksmeelselt ERM Tallinna osakonna asutamise poolt. Alanud I maailmasõja tõttu toimus osakonna pidulik asutamine 15. aprilli 1918. Pooleteise aasta pärast otsustati asutada Tartust sõltumatu organisatsioon ning 7. novembril 1919 registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus Tallinna Eesti Muuseumi Ühing, mille hallata oli Tallinna Eesti Muuseum.
    1919–1928 kandis nime Eesti Muuseum. 1928–1940 kandis nime Eesti Kunstimuuseum nimi otsustati TEMÜ peakoosoleku otsusega. 1940–1941 kandis nime Eesti NSV Kujutava Kunsti Keskmuuseum (teistel andmetel Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum). 1941–1944 kandis nime Eesti Kunstimuuseum. 1944–1970 kandis nime Tallinna Riiklik Kunstimuuseum. 1970–1989 kandis nime Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum (lühend RKM). 25. mail 1989 taastati muuseumi nimi Eesti Kunstimuuseumiks.
  • Tartu Kunstimuuseum
    Tartu Kunstimuuseum (lühend TKM) on Tartu kesklinnas tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum. TKM loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. 2. mail 1946 avati muuseumina elumaja aadressil Vallikraavi tänav 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi TKMi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. Alates 1988. aastast toimuvad näitused nn viltuses majas ehk Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust. Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikoffi skulptuur "Maanaised".
  • Viinistu Kunstimuuseum
    Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides, mis on kalatööstuse endised veemahutid. Muuseum korraldab suveetendusi ja kontserte ning kunstiringe nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kunstimuuseumi juurde kuulub ka külalistemaja , konverentsikeskus, restoran ja kontserdisaal.
  • Maailma kuulsamad kunstimuuseumid
  • Tretjakovi galerii ( Moskva )
    Tretjakovi galerii, ametlik nimetus Riiklik Tretjakovi galerii , on Moskvas asuv kunstimuuseum. Tretjakovi galerii asutas 1856. aastal Pavel Tretjakov. Aastal 1892 kinkis ta oma kogu Moskva linnale . Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893[3] majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 19021904 . Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone.
  • Prado muuseum (Madrid)
    Prado muuseum on üks maailma suurimaid kunstigaleriisid ja suurima hispaania maalikunstikoguga, eelkõige Velázqueze, El Greco ja Goya šedöövrid. Ja mitte ainult. Neli korrust lõputult saale ja saalikesi on täidetud Euroopa maalikunsti ajaloo tipptegijate teostega. Näiteks Rubens "Kolm graatsiat ", Hironymus Bosch "Lõbude aed", Fra Angelico "Maarja kuulutus ", El Greco " Karjaste kummardamine" , Veronese , Tiziani, Düreri jt teoseid. Klassitsistlikus stiilis hoone on projekteeritud Carlos III käsul 1785 .a. Muuseumina avati see 1819, eksponeerimaks kuninglikku maali-, skulptuuri- ja tarbekunstikogu.
    Hispaania Kodusõja ajal viisid muuseumitöötajad 353 maali, 168 joonistust ja muid kunstiaardeid muuseumist ära Valenciasse, hiljem edasi Gironasse ning lõpuks Genfi. Kunstikogud toodi tagasi peale Teise Maailmasõja algust öiste rongidega üle Prantsusmaa territooriumi.
  • Louvre (Pariis)
    Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal . Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste 'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles 'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. 1692 kolisid Louvre' isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume .
    Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator : esiteks Vana- Egiptus , teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana- Rooma , neljandaks islami kunst , viiendaks skulptuurid , kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused.
  • Egiptuse muuseum ( Kairo )
    Egiptuse muuseum, mida nimetatakse ka Kairo muuseumiks, on Egiptuse muinsusesemete peahoidla ja ainus kunstiajalooline kogu maailmas, kus kõige nooremate eksponaatide vanus on umbes 2 tuhat aastat. Muuseum, mis avati 1863. aastal, tutvustab muistse Egiptuse ajalugu alates III aastatuhandest e.Kr kuni koloniseerimiseni Rooma impeeriumi poolt. Egiptuse valitsuse poolt rajatud Kairo muuseum on ehitatud 1835. aastal Ezbekeyah Aedade lähedale. Muuseum koliti Boulaqi 1858. aastal, sest originaalehitis jäi ajapikku eksponaatidele väikseks.
  • Metropolitani muuseum (New York )
    Metropolitani muuseum on kunstimuuseum New Yorgis Ameerika Ühendriikides. See on Ameerika Ühendriikide külastatuim muuseum ja maailmas külastatavuselt kolmas. Metropolitani muuseumi asutasid 1870. aastal grupp Ameerika Ühendriikide kodanikke, et näidata rahvale kunsti ja anda kunstiharidust.
  • Ufizzi galerii ( Firenze )
    Uffizi galerii on muuseum Itaalias Firenzes. See on üks Läänemaailma vanimaid ja kuulsaimaid muuseume. Hoones on pandud välja suurejooneline kogu hindamatuid kunstiteoseid . Kollektsiooni tuumaks on Medicite kogud , mida on sajandite jooksul päranduste, vahetuste ja kingituste kaudu täiendatud. Silmapaistev on religiooniaineliste tööde kogu, mis on saadud kloostrite sulgemise tõttu XVIII ja XIX sajandil. Koolkondade ja kunstistiilide järgi ajalises järjestuses erinevatesse ruumidesse paigutatud ekspositsioon tutvustab külastajale kunstiteoseid XII kuni XVIII sajandini. Galeriis on maailma parim kunstikogu Toscana koolkonna töödest, rõhuasetusega Firenzel, mis lubab hinnata kunstiloomingu arengut gootikast renessansi ja manerismini, Cimabuest Michelangeloni, vahepeatustega Giotto , Leonardo da Vinci ja Raffaeli loomingul. Muuseumis on kordumatu kogu Sandro Botticelli töödest. Kunstiteoste originaalidega on esindatud ka teised Itaalia ja Euroopa koolkonnad ( Mantegna , Tizian, Parmigianino , Dürer, Rubens, Rembrandt, Caravaggio , Canaletto jne). Väärtuslikud on ka antiikse kujuraiumiskunsti ja joonistuskunsti kogud.
  • Rahvusgalerii (London)
    Rahvusgalerii on kunstimuuseum Londonis. Rahvuslikule kunstikogule pandi alus 1824. aastal, kui Briti valitsus ostis pankurilt John Julius Angersteinilt 38 olulist maali, sealhulgas Raffaeli ja Rembrandti töid. Aastatega kasvas kogu rikaste annetajate toel, kes kinkisid nii raha kui ka kunstiteoseid. Seega erineb Rahvusgalerii enamikust Mandri-Euroopa rahvusgaleriidest, mis said alguse mõne kuninga või vürsti kunstikogu natsionaliseerimisest. Galerii peahoone projekteeris William Wilkins klassitsistlikus stiilis ja see valmis 1832–1838. Sellest vasakul asub uus 1991. aastal avatud Sainsbury tiib , mille projekteerisid arhitektid Robert Venturi ja Denise Scott Brown . Ruumipuuduse tõttu asutati 1897 Tate'i galerii, kus esitletakse briti kunsti.
    Rahvusgalerii kogudes on rohkem kui 2300 maali, suuremalt jaolt püsiekspositsioon . Kogud ulatuvad Cimabue varastest töödest (13. sajandist) impressionistideni. Eriti esinduslik on muuseumi Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu.
  • Orsay muuseum (Pariis)
    Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis. Asub Seine'i vasakul kaldal. Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848–1914, eriti palju impressionistide loomingut. Seal leidub tuntud teoseid kunstnikelt nagu Vincent van Gogh, Édouard Manet , Claude Monet , Edgar Degas, Maurice Denis , Odilon Redon, Paul Cézanne, Alfred Sisley , Camille Pissarro ja Georges- Pierre Seurat. Muuseumi aadress on 62 rue de Lille 75007, Pariis. Lähim metroopeatus on Solférino. Muuseumihoone ehitati 1900. aastal rongijaamaks. Kunstimuuseum avati seal 1986. aastal.
  • Vatikani muuseumid (Rooma)
    Vatikani muuseumid on Rooma linna piirides, Vatikanis , asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas kunstivaramus on pandud välja kiriku poolt sajandite jooksul kokku kogutud kuntiteosed, sealhulgas esinduslik valik tuntud Kreeka-Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansisaja meistriteosed.Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius II. Muuseumite külastajate teele jäävad Sixtuse kabel ja Raffaeli poolt kaunistatud Segnatura ruumid. 2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083 inimest. Külastajate arvu rekordaastaks oli 2011. aasta, kui muuseumeid külastas üle 5 miljoni inimese.2006. aasta oktoobris tähistasid Vatikani muuseumid 500-ndat aastapäeva. Sel puhul avati alaliseks vaatamiseks Vatikani künka nekropoli arheoloogiliste väljakaevamiste plats.
  • Briti muuseum (London)
    Briti Muuseum (inglise keeles British Museum ) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys. Üks maailma suurimaid muuseume, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum. Briti Muuseumil on rikkalik Vana-Egiptuse kogu, mis sisaldab muu hulgas papüürusi, muumiaid ja Rosetta kivi, mis leiti 1799 ja mille abil dešifreeriti egiptuse hieroglüüfiline kiri. Kui Napoleoni väed inglastele kapituleerusid, viidi Prantsuse teadusliku ekspeditsiooni leiud , sealhulgas Rosetta kivi, Londonisse. Hindamatute muististe seas on Elgin Marbles, aastal 1816 lord Elginilt ostetud 1801– 1803 peamiselt Ateena Akropolilt kogutud marmorskulptuurid, sealhulgas Pheidiase kuulus Parthenoni friis . Olulised on ka keskaja kogud Ilberti kogu ( kellad ) ning vaaside , gemmide, müntide ja vaselõigete kogud. Etnograafilised kogud sisaldavad palju ainest Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast . 1808. aastal asutatud gravüüride ja joonistuste kogus on muu hulgas Albrecht Düreri joonistuste album, Rembrandti ja Rubensi töid, üks Giovanni Bellini visandite vihikutest, 20 Michelangelo joonistust, 20 000 J. M. W. Turneri joonistust ja palju kaarte.
  • Moodsa kunsti muuseumid
  • New Yorgi moodsa kunsti muuseum
    New Yorgi moodsa kunsti muuseum on 1929. aastal New Yorgis asutatud ning täielikult moodsale kunstile pühendatud muuseum. Vaatajaile avati muuseumiuksed 7. novembril 1929. Muuseumi üheks asutajaks oli Abby Aldrich Rockefeller. Tänapäeval on muuseum üks tähtsamaid ja kuulsamaid 20. sajandi kunsti eksponeerivaid muuseume maailmas. Muuseumis asub üle 172 000 kunstiteose, seal hulgas 22 000 filmi.
  • Pariisi linna moodsa kunsti muuseum
    Pariisi moodsa kunsti muuseum (prantsuse Musée d'Art moderne de la Ville de Paris ) on moodsa kunsti muuseum Pariisis. Muuseum asub Tokyo palee idapoolses osas aadressil 11 avenue du Président Wilson , 75016. Muuseumis eksponeeritakse umbes 8000 20. sajandi kunstiteost. Esindatud on Henri Matisse , Georges Braque , Pablo Picasso , Fernand Léger, Amedeo Modigliani, Francis Picabia , Robert Delaunay , César Baldaccini, Yves Klein , Christian Boltanski jpt. Muuseum avati 1961. aastal. 20. mail 2010 varastati muuseumist viis maali. Varaste saagiks langes Amedeo Modigliani "Naine lehvikuga" (1920), Pablo Picasso "Tuvi roheliste hernestega" (1912), Henri Matisse'i " Pastoraal " (1906), Fernand Légeri " Natüürmort küünlajalgadega" (1922) ja "Georges Braque'i "Oliivipuu l’Estaque’i lähedal".
  • Pärnu Uue Kunsti Muuseum
    Pärnu Uue Kunsti Muuseum on Pärnus tegutsev kunstimuuseum, mis eksponeerib peamiselt 20.-21. sajandi kunsti. Muuseumi juht on Mark Soosaar. Muuseum asutati 1992. aastal Chaplini Kunstikeskuse nime all.
  • Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
    Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (lühend EKKM) on Eesti mittetulundusühing, mis korraldab Eesti nüüdisaegset kunsti tutvustavaid näitusi. Näitused on üleval Tallinnas Põhja puiestee 35 hoones. EKKMi nime all toimus esimene näitus 2007. aastal. EKKM annab 2011. aastast välja auhinda Köler Prize.
  • Niterói moodsa kunsti muuseum
    Niterói moodsa kunsti muuseum on kunstimuuseum Niteróis, Brasiilias. Muuseumi hoone projekteeris Oscar Niemeyer ja see valmis aastatel 1991–1996.
  • Kuidas sai Ermitaaž oma nime ?
    Algselt see osa Talvepaleest, mille Katariina Suur lasi endale puhkamiseks ning
    lemmikmaalide eksponeerimiseks juurde ehitada. See oli keisrinna ERAKLA, kus teda tohtis saata vaid favoriit ning kus ta harva ka väikest seltskonda kostitas. Prantsuse keelest tuligi sõna „ermitaaž“, mis tähendab „väikest nurgakest“.
  • Kus asub Rembrandti „Öine vahtkond “?
    Praegu asub see Amsterdami Rijksmuuseumis .
    Aastal 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6×4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond". See märkis tema loomingus ühtlasi pöördepunkti, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. “Öine vahtkond“ 1642
  • Prado kunstiteosed
    Tiziani "Mehe langemine", umbes 1570
    El Greco "Püha kolmainsus", 1577 –1579
    El Greco "Rüütel rinnale pandud käega", umbes 1580
    Francisco Zurbaráni " Agnus Dei", 1635-1640
    Francisco de Goya "1808. aasta teine mai", 1814
    Bartolomé Esteban Murillo "Rikkumatus", 1678
    Peter Paul Rubens "Parise kohus", 1638-1639
  • Kuidas sai Briti muuseum oma antiikkunsti aarded?
    Kuna inglased ja sakslased käisid Egiptuses kaevamistel olid nad leidnud aardeid , mis praegu asuvad Briti muuseumis kui ka teistes. Tänu nendele on ka aarded tänaseks ka alles säilinud, kuna kui neid leiti sakslaste ning inglaste poolt ei osatud aardeid enne väärtustada.
  • Mis on KIASMA ?
    Kiasma on Helsingis Mannerheimintiel asuv nüüdiskunsti muuseum. Ekspositsiooni põhiosa moodustab Riigi Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu. Kiasma projekteerimise konkurss kuulutati välja 1992. aastal. Konkursil võisid osaleda Põhjamaade ja Baltimaade arhitektid, kutsututena osales 5 rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti. Konkursi võitis USA arhitekt Steven Holl . Muuseumi hakati ehitama 1996. aastal ja see avati 1998. aastal.
  • Kus hoitakse Tuthanhamoni hauakambrist leitud aardeid?
    USA muuseumi poolt tagastatavad objektid pandi Kairos asuvasse Egiptuse muuseumi. Nende lõplik sihtkoht on aga Gizas avatav Suur Egiptuse muuseum.
  • Mida tegi Guggenheim?
    Ta oli moodsa kunsti koguja ja muuseumite asutaja .
    Guggenheimi muuseum Helsingi
    Guggenheimi muuseum Bilbao
    Guggenheimi muuseum New York
  • Luovre - ehitusloost ja kunstikogust
    Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. Esialgu oli väljas 537 maali. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. 1796–1801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana- Egiptus , teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president François Mitterrand Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäevaks. See avati pidulikult 29. märtsil 1989. aastal ja selle arhitekt on Ieoh Ming Pei. Louvre`i püramiid on Pariisi üks vaatamisväärsusi.
  • Vasakule Paremale
    Kunst #1 Kunst #2 Kunst #3 Kunst #4 Kunst #5 Kunst #6 Kunst #7 Kunst #8 Kunst #9 Kunst #10 Kunst #11 Kunst #12 Kunst #13 Kunst #14 Kunst #15 Kunst #16 Kunst #17 Kunst #18 Kunst #19 Kunst #20 Kunst #21 Kunst #22 Kunst #23 Kunst #24 Kunst #25 Kunst #26 Kunst #27 Kunst #28 Kunst #29 Kunst #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Urmas Sepp Õppematerjali autor
    Kunstimuuseumid

    Sarnased õppematerjalid

    Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid
    28
    doc

    Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid

    Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kumu kunstimuuseum koosneb kahest osast: Püsiekspositsioonidest hoone 3. ja 4. korrusel ning kaasaegse kunsti galeriist, mis asub 5.korrusel. Lisaks on muuseumil nn. Suur näitustesaal kohalike ja rahvusvaheliste näituste jaoks, mis toimib oma iseseisva programmi alusel. Suvel, suurimal turismihooajal, on alati eksponeeritud eesti kunst. (allikas kumu.ee ja raamat „Kumu – kunst elab siin” (2006, Tallinn)) 2) Kadrioru Kunstimuuseum - Kadrioru lossis asuv kunstimuuseum, mis on pühendunud vanemale väliskunstile - Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunst. Avati 2000. aastal. Kadrioru kunstimuuseumi ja tema näitusetegevuse eesmärgiks on maailma kunstipärandi tutvustamine, siinsetele kogudele rahvusvahelise konteksti loomine ning vana kunsti vaatamis- ja

    Kunst
    Eesti kunstimuuseumid
    13
    doc

    Eesti kunstimuuseumid

    Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone ­ 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus ­ erinevates muuseumitundides ja ku

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV
    13
    docx

    Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV

    EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12

    Kunstiajalugu
    KUMU - Referaat
    4
    odt

    KUMU - Referaat

    Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonna kunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid. Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest. Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni RASKED VALIKUD Ekspositsioon neljandal korrusel on 20. sajandi teise poole eesti kunsti päralt. Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu.

    Kunstiajalugu
    Prantsuse renessanssi kokkuvõte
    5
    doc

    Prantsuse renessanssi kokkuvõte

    Louvre`i kunstimuuseum on nii maalikunsti kogude kui ka meistriteoste poolest üks maailma rikkalikemaid. Neist tuntumad on Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa", Milo Venuse ,,Aphrodite", Veronese ,,Kaana pulm", Davidi ,,Napoleoni kroonimine" ja paljud teised. Mõned aastad tagasi jaotati muuseumi kollektsioon kaheksasse osasse: esiteks Vana- Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Louvre'i algus.. Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom

    Kunstiajalugu
    Louvrei ja Versaille loss
    24
    pptx

    Louvrei ja Versaille loss

    · Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. · Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. · Kõige suurema külastatavusega muuseum üldse · 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid kaheksandaks trükised ja joonistused. · https://www.youtube.com/watch?v=xJxH-QuJeXo Louvre'i püramiid · 1989. aastal ehitati Louvre`i püramiid (prantsuse keeles Pyramide du Louvre) · Klaasist ja metallist püramiid, mis asub Pariisis Louvre'i peamises sisehoovis (Cour Napoleon'is). · Püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president François

    Keskaja kunst
    Muuseumid
    40
    docx

    Muuseumid

    Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.­15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaal

    Informaatika
    ARHITEKTUURIPÄRLID
    31
    doc

    ARHITEKTUURIPÄRLID

    Praegu katavad need lihvitud kivid Kairo paleede ja moseede seinu. Kui Napoléon Bonaparte poleks oma Egiptuse sõjaretkele 1788-89 teadlasi kaasa võtnud (sellega andis ta tõuke egüptoloogia sünnile), oleks püramiidid lõplikult hubaseks ehitusmaterjaliks laiali tassitud. NB! Suurenda pilte! a) Vivien Leigh [loe: lii] Kleopatrana filmis ,,Antonius ja Kleopatra" b) Kleopatra oma ajastu papüüroslehel c) Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" Egiptuse kunst püsis umbes 2500 aastat peaaegu muutumatuna, kuni Aleksander Suur vallutas maa 332 eKr. Kui Aleksander suri, sai Egiptuse valitsejaks tema väepealik Ptolemaios. Nüüd sai pealinnaks Aleksander Suure poolt rajatud linn, mis kannab tänapäevani nime Aleksandria. Kreeka päritolu Ptolemaioste dünastia valitses Egiptust 300 aastat. Ptolemaiostest viimane oli kuninganna Kleopatra7, kelle enesetapu järel aastal 30 e. Kr. sai Egiptusest Rooma riigi koloonia

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun