Lühiuurimus: Argentiina (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lühiuurimus
Argentiina
Koostasid:
Sisukord
Sissejuhatus......................................................lk.1

Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2

Lühiajalugu.......................................................lk.3

Haridus ..............................................................lk.4

Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5

Majandus...........................................................lk.6

Välispoliitika.....................................................lk.7

Argentiina sõjad................................................lk.8

Kokkuvõte.........................................................lk.9
Sissejuhatus
Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on põllumajandus, eriti lihakarjandus, nisu ja puuviljakasvatus, nind energiavaru. Argentiinas on mitu korda olnud võimul sõjaväevalitsus. 1983 taastati mitmeparteiline demokraatia.
Iseseisva riigi rajamine
19. sajandi alguses kasvas rahulolematus Hispaania võimuga. 1806-07 üritas Buenos Airest vallutada Briti sõjavägi. Linna elanikkud suutsid britid tagasi tõrjuda emamaa abita , see suurendas argentiinalaste iseseisvumissoovi. 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud Hispaania asevalitseja ning moodustasid riigi juhtimiseks hunta . Alates 1812 . aastast juhtis Hispaania-vastast võitlust kindral Jose de San Martin. Tema algatusel kutsuti San Miguel de Tucumanis kokku provintside esindajate kongress , mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult.
Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel. Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes esindasid sisemaa suurmaaomanikke, soovisid provintside suuremat autonoomiat.
Lühiajalugu
I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne ; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit . elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron . Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga (Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide tugevnemist kartva armee poolt. Massiliikumine ei võimaldanud äärmuslikel parempoolsetel sõjalist diktatuuri kehtestada. 1963 valiti presidendiks Kodanlik .Radikaalse Rahvaliidu esindaja A. Illia, kes aga kukutati sõjalise pöördega 1966.
Parteidest (u.60) on tähtsamad Kodanlik-Radikaalse Liidu lõhenemisel 1957 tekkinud Kodanlik-Radikaalne Rahvaliit (konservatiivsema suunitlusega) ja Leppimatute Kodanlik-Radikaalne Liit (radikaalsema suunitlusega), nende kõrval konservatiivne Argentiina Rahvaliit Ja Kristlik-Dem. Partei. Argentiina KP (1965. a. 150 000 liiget) on asutatud 1918 (aastani 1920 Internatsionaalne Sotsiaal. Partei). Märgatav mõju riigi poliitilises elus, eriti aga a/ü-liikumises on peronistidel. 1966 keelustati kõik poliitilised parteid.
President Juan Perón (1946)
Haridus
Hariduse tasemelt on Argentina eesrindlikumaid maid Lad.- Ameerikas, ehkki 1960 oli üle 14 a. Vanustest elanikest 8,6 % (1,2 milj. in.) kirjaoskamatuid. Koolikohustus kehtib 6.-14. eluaastani. 7-klassilisele algkoolile jörgneb kaheastmeline (3+2) 5-klassiline keskkool. Riiklikke ülikoole oli 1965. a. 9, neist vanim asub Cordobas (asut. 1613 ), suuremad La Platas ja Buenos Aireses. Buenos Airese rahvuslik TA on asutatud 1937. Suurim rmtk. on Rahvusraamatukogu (asut. 1810) Buenos Aireses, kus asub ka Argentina Loodusteaduste Muuseum (asut. 1823)- vanemaid ja kogudelt rikkalikumaid teaduslikke muuseume Lad.- Ameerikas.
Sisepoliitika ja majanduse areng 19.sajandil
1820. a. Konstititsiooniga sai riigi nimeks Argentiina. Esimeseks presidendiks nimetati Bernardio Rivadavia (1780-1845), kes astus aga juba 1827 tagasi, sest tal ei õnnestunud luua tugevat valitsust.
Provintside süvenenud lahkulöömismeeleolud tõid võimule maaomanik Juan Manuel de Rosase (1793- 1877 ), kes valitses Argentinat diktaatoreina 1835-52. De Rosas lõi oma oponentide jälgimiseks salapolitesi võrgu ning juhtis pampaindiaanlastevastaseid sõjaretki, ka oli ta agressiivne teiste riikidega suhtlemisel. De Rosas kukutati 1852 armee ülestõusuga, mida juthis kindral Justo Jose de Urquiza (1801-70).
1852 kogunesid Santa Fesse kõigi provintside esindajad peale Buenos Airese omade. Koostati uus põhiseadus, mis tugines paljuski USA konstitutsioonile. Põhiseadus kehtestati 1853 ning see rajas provintside konföderatsiooni. Buenos Airese provints keeldus konföderatsiooniga ühinemast. Konfödreatsiooni presidendiks valitud de Urquiza üritas Buenos Airest selleks sundida . 1859 lõi ta Buenos Airese armeed , mida juhtis kindral Bartolome Mitre, kuid 1861 võitis Mitre omakorda de Urquizat. 1862 nõustus Buenos Airese provints konföderatsiooniga ühinema, seades tingimuseks, et Buenos Airesest peab saama riigi pealinn ning Mitre valitakse presidendiks.
Mitre ametisse asumisega algas Argentiinas kiire majandusliku arengu ja poliitilise stabiilsuse ajajärk, mis kestis ligikaudu 70 aastat. Nii Mitre kui ka tema järglane Domingo Faustino Sarmiento (1868-74) meelitasid riiki Euroopa immigrante ja investeeringuid, mis kiirendasid majanduse kasvu.
Inglismaa kapitaliga ehitati raudteid , mida mööda veeti põllumajandustooteid pampadest Buenos Airesesse, kust need omakorda meritsi riigist välja viidi. 1880-1930 kuulus Argentina maailma kümne rikkama riigi hulka.
19. sajandi lõpul valitsesid Argentiina poliitikas konservatiivid, kes kasutasid valimiste võitmiseks sageli pettust. 1889 moodustasid nendega rahulolematud argentiinlased Kodanikeliidu, mis nõudis valimisreformi. Kodanikeliit, millest 1891 kasvas välja partei Radikaalne Kodanikeliit, köitis paljusid immigrante ja keskklassi ärimehi.
Majandus
Üldiseloomustus.Argentinat on majanduse arengutasemelt liigitatud nn läveriikide hulka.IMF-i hinnangul oli SKT 2008. a-l 338,7 mld $, 1 inimese kohta seega 8522 $(ostujõu pariteedi järgi 14 354 $). Ekspordiks tootva põllumajandusega Argentina oli 20. saj-i esimesel veerandil üks maailma jõukamaid riike ning peamisi liha, teravilja ja lina väljavedajaid. 1930. a-te ülemaailmse majanduskriisi ja sellele kogu maailmas järgnenud autarkia kiire leviku tagajäejel kaotas Argentina põllumajandus senised turud.Majanduse ümberkorraldamine, et asuda eelisarendama oma varudel põhinevat tööstuslikku tootmist, mis võimaldaks vähendada importi ja sõltuvust välisturgudest, ei õnnestunud loodetud määral.Peale sisseveo piiramise pärssis majanduse arengut ka riigi ja ametiühingute väga suur sekkumine selle tegevusse.See viis Argentina mitu korda hüperinflatsiooniga kaasnenud kaosesse.Raha pideva devalveerumise(* devalvatsioon ) olukorras on püütud ergutada põllumajanduse kõrval rohkem muude tootmisharude toodangu väljavedu, siiski on Argentina jäänud eelkõige põllumajandussaaduste müüjaks.Tööstustoodang ei suuda välisturgudel eriti konkureerida.Peeso sidumine dollariga 1992 (nn Cavallo plaan) tõi Argentina hüperinflatsioonist (1989. a-l 3080% ja 1990. a-l 2314%) välja ja rajas aluse majanduse kiirele kasvule.Kuid lõtv eelarvepoliitika ja majanduse suutmatus kohaneda Lõuna-Ameerika peamiste väljaveomaade vääringute devalveerumist johtuva konkurentsivõime vähenemisega põhjustasid Argentinas aatatuhande vahetusel taas sügava kriisi. 1999-2002 vähenes SKT 21%. Välisvõlg kasvas kiiresti ja Argentina ei suutnud enam oma väliskohustusi täita.Riik oli sunnitud 2002 loobuma valuutakomitee põhimõttele toetuvast rahasüsteemist ning peeso devalveerus kiiresti 2/3 võrra. SKT 1 inimese kohta vähenes aastaga 7230 $-lt (2001) 2610 $-le. Majanduse kasv taastus 2003. a-l ja 2003-06 oli see aastas 8-9%. Ka inflatsioon ja tööpuudus vähenesid. SKT väärtuselt 1 inimese kohta on Argentina Lõuna-Ameerika mandririikide seas Tšiili järel 2. kohal, ostujõu pariteedi järgi 1. kohal.Lisandväärtusest luuakse 10,5% hankivas, 35,8% töötlevas ja 53,7% teenindavas majanduses (2004). Tööhõivelisest rahvastikust on neis tegev vastavalt 8,3% , 18,4% ja 73,3% (2001. a rahvaloendus). 2008 alanud ülemaailmne majanduskriis tabas ka Argentinat.Selle kohalikud põhjused olid hiigelsuur riigivõlg ja naabermaade , sh suurima kaubanduspartneri Brasiilia valuuta devalveerimine (selle tõttu vähenes Argentina kaupade konkurentsivõime). Tugevate ametiühingute ja ülereguleeritud tööjõuturu tõttu vähenes ka tööjõu tootlikkus.Majandusliku ebakindluse tõttu ei laekunud enam ka välisinvesteeringuid.
Välispoliitika
Argentiina välispoliitika üks aluseid on Falklandi saarte nõudmine. Pärast 1982.-83.a. ebaõnnestunud katset saari jõuga ÜK-lt hõivata püütakse neid nüüd sada diplomaatilisel teel. Kahepoolsed suhted on edenenud sedavõrd, et mõlemad riigipead kohtusid 1995; pooled jätkasid kalapüügialaseid räbirääkimisi ning leppisid kokku Falklandi saarte piirkonna naftaluure ja –tootmise korraldamises.
Argentiina soovisse läheneda USA-le on peronistid suhtunud tavapärase ettevaatusega. Poliitikamuutuse peapõhjus on see, et menemi valitsuse ajal asendati majanduse riiklik juhtimine Ameerika tüüpi turumajandusega ning on vaja meelitada ligi USA kapitali. Hoogsalt edendatakse kaubandussuhteid Brasiilia, Paraguay ja Uruguayaga. 1995 moodustasid need neli riiki ühisturu ja nad kavandavad kõikide kaubatollide järkjärgulist kaotamist. Argentiina peab ennast nn. Esimese maailma riigiks. Seetõttu võimaldab ta ÜRO-l oma relvajõude kasutada ja püüab koos Lõuna- Aafrikaga moodustada Lõuna-Atlandi Kaitse Liitu
Arturo Frondizi (vasakult poolt teine) külastabU.S. President John F. Kennedyt.
Argentiina sõjad
Räpane sõda. Isabel Peroni võimule asudes Argentina probleemid süvenesid.Inflatsioon kerkis enam kui 300%-ni aastas. Sajad inimesed said surma terrorirünnakuis,mida korraldasid nii parem-kui ka vasakäärmuslased .1976 vahistasid sõjaväe juhid presidendi.Uus valitsus,mida juhtis kindral Jorge Videla,sai tuntuks kui Rahvusliku Reorganiseerimise Protsess ehk El Proceso.See saatis Rahvuskongressi laiali,kehtestas tsensuuri ja keelustas ametiühingud.Poolsõjaväelised salgad,mida valitsus ei takistanud,vaigistasid režiimi kritiseerijaid ja vastaseid.Vangistati,piinati ja hukati kohtuta ligikaudu 30 000 inimest.El Proceso tegutsemist on hakatud nimetama “räpaseks sõjaks”.
Falklandi sõda. Argentina oli pikka aega soovinud saada enda valdusse Atlandi ookeani edelaosas asuvaid Falklandi(Malviini) saari,mis alates 1833. a-st kuulusid Suurbritanniale. 1982.a apr-s hõivas Argentina sõjavägi saared,ent oli juba juunis sunnitud need taas Suurbritanniale loovutama.Lüüasaamine Falklandi sõjas,avalik rahulolematus ja majandusprobleemide püsimine sundisid El Proceso´t välja kuulutama vabu valimisi.1983 valiti presidendiks Radikaalse Kodanikeliidu juht Raul Alfonsin. 1980.-90. aastad.Alfonsin rakendas hulga meetmeid ,mille eesmärk oli tervendada majandust,tasakaalustada läbirääkimisi Argentina võlgade maksetähtaegade pikendamist üle,meelitada riiki investeeringuid,lõpetada inimõiguste rikkumine ja tuua armee tsiviilvõimu kontrolli alla.Ent majandus oli jätkuvalt madalseisus,tuli ette sõjaväe mässe ning rahva toetus valitsusele hakkas vähenema. 1989. a mais võitis presidendivalimised Õigluspartei liige Carlos Menem.Peaaegu kohe pärast võimulesaamist üritas ta majandust virgutada ning kaotas mitu seni kehtinud piirangut. Püüdes aeglustada inflatsiooni, sidus valitsus 1991 peeso kursi USA dollari omaga. Ehkki Menem suutis inflatsiooni vähendada, meelitada uuesti riiki väliskapitali ja edendada majanduskasvu, olid sellel ka sotsiaalsed tagasilöögid. Vaesus süvenes ning töötus lähenes 20%-le. Riigisisesed intressimäärad suurenesid ja muutsid äritegevuse kallimaks. 1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud põllumajandustoodete hinna alanemine Argentinas uue majanduslanguse, mis kestis ligi neli aastat. Lisaks vähenesid Argentina eksport ja välisinvesteeringud.Kindlalt fikseeritud peeso ja dollari vahetuskurss tähendas, et võõramaised ostjad said sama raha eest teistes riikides rohkem. 1999. a valimised võitis end korrumpeerunud valitsusele vastandanud Radikaalse Kodanikeliidu ja teiste vasaktsentristlike parteide koalitsioon.Presidendkis sai Fernando de la Rua, kes tõstis makes ja kärpis riigi kulutusi, kuid need abinõud ei toonud majanduslikku edu. Asepresident Carlos Alvarez (snd 1948) astus tagasi, sest ta ei olnud saanud piisavat toetust valitsuse korruptsiooni uurimiseks, ning poliitinilne olukord pingestus.
Kokkuvõte
Tucumanis kutsuti kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Argentiinas on toimunud kaks suurt sõda: Räpane sõda ja Falklandi sõda. Peamised tuluallikad on Argentiinas põllumajandus ja eriti lihakarjandus veel nisu- ja puuvoljakasvatus ning energiavaru. Argentiinas valitseb mitmeparteiline demokraatia. Argentiina peab ennast nn. Esimese maailma riigiks. Seetõttu võimaldab ta ÜRO-l oma relvajõude kasutada ja püüab koos Lõuna-Aafrikaga moodustada Lõuna-Atlandi Kaitse Liitu.
Kasutatud Kirjandus
„Eesti Nõukogude Entsüklopeedia A-DYN“ Tallinn 1968 Kirjastus „Valgus“ 1976
„Tea Entsüklopeedia Alziir-Aruba“ Tea Krjastus
„A ja O Taskuteatmik Riigid ja Lipud“ Kirmo Kiljunen Eesti Entsüklpodeediakirjastus
„Maailma Teatmeatlas“ Dorling Kindersley Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristall18 Õppematerjali autor

Tucumanis kutsuti kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Argentiinas on toimunud kaks suurt sõda: Räpane sõda ja Falklandi sõda. Peamised tuluallikad on Argentiinas põllumajandus ja eriti lihakarjandus veel nisu- ja puuvoljakasvatus ning energiavaru. Argentiinas valitseb mitmeparteiline demokraatia. Argentiina peab ennast nn. Esimese maailma riigiks. Seetõttu võimaldab ta ÜRO-l oma relvajõude kasutada ja püüab koos Lõuna-Aafrikaga moodustada Lõuna-Atlandi Kaitse Liitu.

argentiina lühiajalugu majandus haridus välispoliitika sõjad juan perón

Sarnased õppematerjalid

doc

Argentiina

rändrahvaste poolt. Loode-Argentinas elanud Diaguitá-indiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Koloniaalaeg Eurooplased saabusid Argentiina piirkonda 1502 Amerigo Vespucci reisiga. Esimesena maabus Argentina alal veebruaris 1516 Hispaania meresõitja Juan Díaz de Solís, kes oli otsimas Lääne-mereteed, pärast Lõuna-Ameerika ranniku läbisõitmist. Ta leidis La Plata lahe ja sõitis sinna sisse. 1520/1521 avastas Fernão de Magalhães Magalhãesi väina. 1526 võttis Sebastiano Caboto väärismetalle otsides ette teise ekspeditsioon mööda de

Geograafia

pptx

Argentiina

Professionaalse teateri ajalugu algas XVIII sajandil. Aastal 1757, Buenos Aires, oli esimene hoone teater. Tuntumad filmid:099 Central 2002 906090 modelos 19961997 Alma Pirata 2006, Amas de casa desesperadas 2008 Antonella 1991, Casi ángeles 20072010, Culpable de este amor 2004 Don Juan y su bella dama 2008, KULTUUR Argentiina köök on väga mitmekesine, sest uusi retsepte nad laenasid Mehhikost, Peruust, Brasiiliast, Tsiilist. Argentiina köögil valitseb liha ,kõige sagedamini veiseliha. Kokkuvõte Argentiina hõlmab enamiku LõunaAmeerika lõunaosast Argentiina on vabariik.President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil Argentiinal on rikkas kultuur Kasutatud allikad http://ru.wikipedia.org/ www.google.com http:// www.kwintessential.co

Geograafia

doc

Argentina riigi andmed

Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani.

Geograafia

ppt

Lõuna- Ameerika esitlus

Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed:

Ökoloogia

doc

Tsiili

suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma. Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka kalandus. Tsiili naaberriikideks on Peruu, Boliivia ja Argentiina. Tsiilist võib leida peaaegu kõiki maailmas leiduvaid kliima ja maastikutüüpe alates veetust ja viljatust Atacama põhjas kuni Hoorni neeme lumega kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt mitmekesine. Põhjaosas ,kus asub ka maailma kõige kuivem kõrb Atacama, on taevas sageli pilvine ja ilm nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline

Geograafia

docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

pdf

Ajalugu-demokraatlik blokk

Kordamisküsimused DEMOKRAATLIK BLOKK NB! Põhjendused ja selgitused sõnastage täislausega! Demokraatlike riikide arengu põhijooned : Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Iseloomustage nende riikide näitel: 1950.-1960. aastate majanduse ja sisepoliitika arengu põhijooni: 1970.-1980. aastate majanduse ja sisepoliitika arengu põhijooni: Põhijoon:… Ameerika Ühendriigid: 1944 toimus Bretton Woodsi nõupidamine, kus arutati rahandussüsteemi alternatiive. Midagi, mis oleks usaldusväärne ning toetav. Oluline oli, et see meenutaks rahvusvahelist panka meenutavat organisatsiooni, mis tegutseks nagu riigi sisemajandust reguleeriv keskpank. Nii asutati Rahvusvaheline Valuutafond . Aastal 1947 võttis see kuju kui Üldine Kaubandus- ja Tollipakt. Põhjendus - Sooviti hoiduda 1931 aasta ränkadest septembripäevadest, kui esimese maailmasõja järgne rahandussüsteem kokku varises. Kõik riigid: 1950ndatel said naised valimisõiguse,üha rohkem inimesi hakkas

12. klassi ajalugu

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan

Ajalugu

Rohkem sarnaseid