Suitsetamine (5)

Kuressaare Gümnaasium
SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS
Uurimustöö
Koostaja : Kristiina Kill
Juhendajad: Viive Kiil,
Sirje Kereme
Kuressaare 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. TUBAKA TARBIMINE 4
1.1. TUBAKAS JA TERVIS 6
1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE 6
1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU 8
1.3. SUITSETAMINE JA NOORED 9
2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS 11
LISA 16
3.KASUTATUD KIRJANDUS 18

SISSEJUHATUS

Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik „sigaretikonid“, andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki?Teadustöö teemaks valisin “Suitsetamise populaarsus Kuressaare Gümnaasiumi põhikoolis”, et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes “ heast südamest” koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiinigiga.
Probleemid:
1.Kuidas mõjutab tubaka tarbimine inimest?
2.Kuida kahjulik on passiivne suitsetamine?
3.Kui suur on tubaka tarbimine noorte seas?
4.Kui suur on suitsetamise populaarsus Kureesaare gümnaasiumis
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks:
Anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja jätkatakse suitsetamist.
Teadustöös püstitatud hüpotees :
Kuressaare gümnaasiumis on mitte suitsetajaid rohkem, kui suitsetajaid
Noote suitsemine saab alguse vanematest .

1. TUBAKA TARBIMINE

Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest
(Raukas 17.02.1997)
Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust . Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega , mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu
8,4 miljonini aastas( ibid ). Öeldakse, et religioon , uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks populaarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud
meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001).
2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. “See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht,” ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand
(Tubakaseadusest, Postimees , 14.03.2001).
Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab.Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada korra, et suitsu tehakse õues, või üldse keelduda suitsetajaid tööle võtmast. Majandusliku mõtlemisega firma-juhid eelistavad mittesuitsetajaid, sest poole sigaretipaki äratõmbamiseks kulub terve tund tööpäevast.
( Narusk , 26.05.2002)
Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus – on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18- aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama . Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele,vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse.
(Laanepere, 05.01.2001)

1.1. TUBAKAS JA TERVIS

Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin , mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust, mis kujuneb märkamatult. Peale
nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust.
(Narusk, 26.05.2002 )
Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib.

1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE

On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigar mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket nja raskendab nende kulgu . Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest.
Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine). Käesoleval sajandil on järsult tõusnud haigestumus ja suremus tubakaga seotud haigustesse . Seda seostatakse eelkõige üleminekuga sigarettide suitsetamisele. Sigarettidest läbi filtri tulev suits on mahedam ja meeldivam ning enamik suitsetajaid tõmbab selle sügavale kopsu võimaldades seega tugevamat kahjustust kopsurakkudele.
Haigestumus ja suremus hingamisteede haigustesse on suitsetajatel seotud suitsetamise kestvusega aastates, sigarettide arvuga, samuti vanusega, millal suitsetamist alustati. Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35- aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra .
(Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998)
Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt, gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit , kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks
enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem.
Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul.
(Alasoo, 12.09.2004)

1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU

Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Perekonnas, kus on lapsed ja suitsetavad vanemad suitsetavad tavaliselt samades ruumides, kus kogu pere viibib, saavad lapsed nn. kõrvalsuitsu sisse hingates mitte ainult teatud koguse tubaka ja tubaka paberi põlemisproduktide peasuitsust, vaid oluliselt suurema kontsentratsiooni kõrvalsuitsuvoolus sisalduvatest kartsinogeenidest ja mürkainetest, kui suitsetaja ise. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago . Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi?
(„Passiivne suitsetamine “)
On teada, et paljud kopsuvähi juhud on põhjustatud passiivsest suitsetamisest. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame- veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse
hingab ning kõrvalvoog, mis eraldub põlevast otsast ning mida hingavad sisse kõik, kes läheduses või samas ruumis viibivad. Passiivne suitsetamine kahjustab imikuid ja lapsi. Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina-kõrva-kurguhaigustesse.
Passiivne suitsetamine võib põhjustada astma sümptomite süvenemist ning on seotud ka väikelapse äkksurma sündroomiga
(Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998)

1.3. SUITSETAMINE JA NOORED

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation , ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest , kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast.
Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
_ Seltskondlik tava. "Sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad, kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise suitsetaja. Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud suitsetajad ja saan olles ise küll mitte-suitsetaja nn. passiivse suitsetajana oma nikotiini annuse kindlasti kätte"
_ Suitsetamine - normaalne nähe. "Suitsetades olen šikk ja mulle sobib suits!"
_ Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend.
"Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi. Ergutav meeli, ka seksuaalsust."
_ Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige"
( http://web.zone.ee/killer666/suitsetamine.html )
Paljud alustavad oma suitsetajateed andmata endale aru reklaami ja meedia poolt sisendatud stereotüüpide osatähtsusest nende valikus - tundub ju peenelt sigaretti suitsetav daam nii seksikas ! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7-8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse . Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha
ja saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kodused tingimused võivad ka head olla, kuid mida teha kooli- ja eakaaslastega, kes ühistegevuseks ja grupikuuluvuse märgiks on valinud suitsetamise?
Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakataks suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad.
See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil . Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Soovides end ergutada suitsetab inimene ikka enam ja enam, lõppkokkuvõttes aga tunneb end väsinumana kui varem. Pealegi võib sageli tunda andev alusetu väsimustunne olla märgiks, et peaks mõtlema oma tervise peale. Selle asemel aga haaratakse sigareti järele. Suitsetamine vaigistab ebameeldivaid sümptomeid, kuid ei ravi haigust, vaid laseb sellel kaugemale areneda. "Suitsetamine rahustab närve" See on suitsetajate kõige populaarsem argument. Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka
ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga , mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega . Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust
tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele.
(„Suitsetamine ja noored“)

2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS

Valimiks olid Kuressaare Gümnaasium põhikooli astmes õppivad õpilased( 5-9 klass).
Küsitluse viisin läbi 68 õpilase vahel, ehk iga viies õpilane klassist vastas.
Küsitlus oli trükitud A4 formaadis( vaata Lisa 1) ja selleks, et õpilased ausalt vastaksid ei käinud küsitluslehed kellegi kolmanda isiku käest läbi.
Vastuste analüüs:
1.Kas sa suitsetad ?
Kuigi põhikooli astme jaoks on 26 palju, on siiski mitte suitsetajaid rohkem!
 Kui JAH siis:

Kust saad raha, et osta suitsu?
   1.2 Kas kavatsed suitsetamisest ka lõplikult loobuda?Jah/Ei/Pole veel kindel
1.3 Kui palju päevas sa suitsetad?
1.4 Kas sulle meeldib suitsetada või on sellest kujunenud harjumus, millest sul
on raske vabaneda?
1.5 Mille järgi valid suitsumarke ?
Nagu selgus, pole tubaka hind oluline. Põhiline on populaarsus ja meeldivus.
Kui EI siis :
1.6 Kas tulevikus oleks sinu jaoks probleem see, kui su elukaaslane , või sinu tüdruk/poiss  suitsetaks?
1.7Kas kavatsed ise  tulevikus suitsetama hakata?
2. Kas sa oled teadlik kõigist riskidest/haigustest, mis kaasnevad suitsetamisega ?
3. Kas sa usud , et suitsetamine võib viia edasi narkomaaniani?
4. Kui paljud sinu suhtlusringkonnast suitsetavad ?

Kas su vanemad suitsetavad?
Tihti peetakse just vanemate eeskuju põhjuseks, miks noored suitsetama hakkavad ja nagu näha eeldused selleks on olemas.

LISA

Lisa 1
Suitsetamise populaarsus Kuressaare Gümnaasiumi põhikoolis.
Kallis Kuressaare Gümnaasiumi põhikooli õpilane, Palun sul täita see küsimustik, et oleks
võimalik välja selgitada, kui suur on suitsetamise populaarsus meie kooli
põhikooliastmes. Vastamiseks tõmba ring ümber sulle sobiva vastusevariandile.
 
Sugu:
Klass:
Vanus:
1.Kas sa suitsetad ?Jah/Ei
 Kui JAH siis:
1.1 Kust saad raha, et osta suitsu? Kasutan vanematelt saadud söögiraha/ Ostan oma taskuraha eest/ Muuu…………………………………………………………………
   1.2 Kas kavatsed suitsetamisest ka lõplikult loobuda?Jah/Ei/Pole veel kindel
   1.3 Kui palju päevas sa suitsetad?.......................................................................................
   1.4 Kas sulle meeldib suitsetada või on sellest kujunenud harjumus, millest sul
on raske vabaneda? Nii ühte kui teist/meeldib/see on halb harjumus
  1.5 Mille järgi valid suitsumarke ? Hinna järgi/ Populaarsuse järgi/ Meeldivuse järgi, olenemata hinnast /Tõmbad seda, mida teistelt saad
_____________________________________________________________________________
Kui EI siis :
1.6 Kas tulevikus oleks sinu jaoks probleem see, kui su elukaaslane, või sinu tüdruk/poiss  suitsetaks? Jah/Ei
   1.7Kas kavatsed ise  tulevikus suitsetama hakata? Jah/Ei/Pole veel kindel
1.8 Kas mitte suitsetamine on mingil määral mõjutanud sinu suhteid sõpradega(kes,suitsetavad) Kui jah, siis kuidas? Jah / Ei ………………………………………………………………
___________________________________________________________________________
2. Kas sa oled teadlik kõigist riskidest/haigustest, mis kaasnevad suitsetamisega ? Jah/ Ei
 2.1  Kui jah, siis nimeta mõni risk/ haigus, mis kaasneb suitsetamisega……………………………………………………………………………………
3. Kas sa usud, et suitsetamine võib viia edasi narkomaaniani?Jah/Ei
4. Kui paljud sinu suhtlusringkonnast suitsetavad ? Enamus/vähesed/ peaaegu mitte keegi
5. Kas su vanemad suitsetavad? Jah,ema/ Jah, isa /Ei
 
Tänan vastamast !

3.KASUTATUD KIRJANDUS

http://web.zone.ee/killer666/suitsetamine.html
http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1835/rpp_tervis_183501
http://www.meikar.ee/blog/?p=53
http://www.kooli.ee/?teema=4&vaata=2629
http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus¢ral_id=21&article_id=43&idr=4Q-w8B0zYowkUX9OaKnw1DRU1i3
http://web.zone.ee/killer666/suitsetamine.html
18