Karjalased (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat

Karjalased

Koostas: Markus Keller
Klass: 8.b
Juhendaja : Jane Tõnisson
Tallinn 2015

Sisukord

Karjalased 1
Sissejuhatus 3
1. Nimetused ja asuala 4
2. Keel 5
3. Kultuur 6
3.1 Kunstikultuur 6
3.2 Muusikakultuur 6
3.3 Rahvakultuur 7
7
3.4 Kirjakultuur 7
4. Arvukus 9
5. Ajalugu 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Ma olen alati soovinud enda naaberrahvaste rikkalikust kultuurist rohkem teada. Tore oli saada ülesanne, mis pani enam teada saama ja uurima Soome- Ugri rahvaid. Eriti pakkus mulle huvi Karjalaste kultuur ja varasem ajalugu, sest teadsin juba varem, et nad on meile väga lähedane rahvas ( rahvad ) ja et meil on kindlasti ka palju ühiseid jooni. Samas olen kindel, et meis on ka palju erinevat, millest võiksin rohkem teada.
Karjalased on Soome-Venemaa piiri ääres olevatel aladel tegutsenud juba aastasadu. Keskajal tihti vahelduvate võimude tõttu, aga räägitakse erinevates Karjala osades natuke erinevat keelt. Samuti on vastavalt piirkonnale ka tegevusvaldkonnad erinevad - karjakasvatus , põlluharimine jm. Oma vanematelt olen kuulnud ka seda, et meie lähinaabri Soome rahvuseepos " Kalevala " on Karjala juurtega.
Praegusel hetkel kuulub enamus Karjala aladest Venemaa koosseisu, väike osa Lääne-Karjalast asub ka Soome aladel, kuid sealne rahvas on juba väga soomestunud. Paraku hääbub meie kõrval iga natukese aja tagant mõni väikerahvas ja kurvad on lood ka Karjalaga. Nad on väike rahvus ning pole suutnud end iseseisva rahvusena väga tõestada.
Siin referaadis püüangi anda ülevaate Karjalaste elust, nende omapärasest kultuurist ning saavutustest läbi ajaloo.

1. Nimetused ja asuala

Karjalaste enesenimetused on karjalaine ja karjalažet. Need rahvanimetused ehk etnonüümid käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate aunusekarjalaste nimetused endi kohta on livgilaine ja livviköit, oma keelt kutsuvad nad livvin kieli'ks. Lüüdikarjalaste nimetused on aga lüüdilaine, lüüdiköit ja l'uudikuoit  ning oma keelt kutsuvad nemad lüüdikiel'eks (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'). (Eesti Rahva Muuseum , 2015)
Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga , Äänisjärve, Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju ( graniit ). Okasmetsad ( mänd , kuusk ), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enim lõunapoolsetel aladel. ( Uibopuu , 1984)
Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on peaaegu välja surnud ehk neid leidub seal väga vähe. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri karjalased), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased. (Eesti Rahva Muuseum, 2015)

2. Keel

Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soome-ugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt ning see koosneb ladina tähestikust. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala Vabariigis, Tveri Oblastis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes. (Õispuu, 1983)
Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelt, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. (Õispuu, 1983)
Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas (Viena Karjalas), samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi Oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. Lüüdi murre on üpris sarnane vepsa keelele. Peamiseks erinevuseks soome keelega võrreldes on see, et kõigis karjala murretes kasutatakse arvukalt vene laensõnul. (Õispuu, 1983)
Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri- kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi esimesel poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut . Karjala keel ei juurdunud kirjakeeleks ning kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. ( Fenno - Ugria , 2015)
1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV ) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. (Õispuu, 1983)

3. Kultuur

3.1 Kunstikultuur

Karjalased pidasid väga lugu kunstist. Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitikumist säilinud palju kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi . Pronksajast aga pärineb palju erinevaid taimeornamentidega hõbeehteid. (Nõmmevalitsus, 2015)
Ka oldi väga heal ja kõrgel tasemel puitarhitektuuris, mida kinnitab 1714. aastal ehitatud 22 kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik . (vaata joonist 1) Neil oli olemas ka oma rahvuslipp , mida austati ja peeti väga oluliseks osaks nende kultuurist. (vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015)
Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp

3.2 Muusikakultuur

Karjala rahvusmuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on ka tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga laul ( nn piirileikkilaulu).
Rahvatantsudest on aga enimlevinud ristikontra ja ristipäre, mida tihti saadetakse kandlemänguga. Pillidest on veel tuntumad ja tihedamini kasutatavad jouhikko ning kasetohust karjasarv. (Nõmmevalitsus, 2015)

3.3 Rahvakultuur

Karjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus ) ning sellega liituv karjakasvatus. Üpris olulised on olnud ka kalapüük ja küttimine. Viimastel sajanditel on karjalastele teenistust andnud metsatööd. Tänapäeva Karjala põllumajanduses on karjakasvatus olulisem kui maaviljelus. Enamik Karjala karjalasi elab linnades ja linna tüüpi asulais ning on tegevad mitmesugustel kaasaegsetel elualadel. Tveri karjalaste seas on põllumajandusega tegelejaid enam. Maal elajatest on suurem osa vanemad inimesed. (vaata joonist 3) (Eesti Rahva Muuseum, 2015)
Joonis 3. Karjala vanem põlvkond

3.4 Kirjakultuur

Karjalastel on olnud väga rikas ja omapärane rahvaluule . See on püsinud ehedamini ja kauem kui teistel läänemeresoome rahvastel . Karjalastelt pärineb enamik Kalevala laule. Kui kõrvale jätta rahvaluule - ja teaduslikud tekstiväljaanded, on karjalakeelset kirjandust väga vähe. Olgu siiski mainitud vanim karjalakeelne tekst, Novgorodi arheoloogilistel väljakaevamistel 1957 avastati tohtkiri 13. sajandist, mis on teadaolevail andmeil vanim säilinud läänemeresoome tekst üleüldse. (vaata joonist 4) (Uibopuu, 1984)
Joonis 4. Karjalaste esimene tohtkiri
Esimesed karjalakeelsed raamatud ilmusid 19. sajandi alguses kirillitsas: 1804 palvete ja katekismuse tõlge põhjakarjala ja Aunuse murdes, 1820 Matteuse evangeelium lõunakarjala, Tveri murdes. Ühiskeelt karjalastel välja ei kujunenud ebasoodsate väliste asjaolude tõttu. (Uibopuu, 1984)
Karjala keele ja kultuuri taaselustamisel on viimasel ajal püütud mõndagi ette võtta. Seda tööd juhib Karjalas Karjalan Rahvahan Liitto („Karjala Rahva Liit”). Alates 1989. aastast on mõnes Karjala koolis hakatud õpetama karjala keelt. Õpetajate koolitamiseks on Petroskoi ülikoolis loodud karjala ja vepsa keele kateeder. 1990. aastal hakati katseliselt välja andma valdavalt aunusemurdelist ajalehte Oma Mua  („Oma Maa”). Samuti on alustatud karjalakeelsete raadio- ja telesaadetega. Välja on antud aunusemurdeline aabits ning koostamisel on päriskarjala- e. vienamurdeline aabits. (Uibopuu, 1984)
Karjala rahva ärkamisliikumine pole kaasa haaranud lüüdilasi. Ei päriskarjala ega Aunuse murdel rajanev kirjakeel ei näi sobivat lüüdilaste koolikeeleks. Kuna lüüdimurdelised õppematerjalid puuduvad, leidub vaid mõni harv lüüdi küla, kus hakkajad õpetajad tahavad ja suudavad lastele õpetada kodumurret. (Uibopuu, 1984)
Karjala keele süstemaatilist uurimist alustati suhteliselt hilja, umbes 100-aastat tagasi, kui Soome teadlased Arvid Genetz ja Heikki Ojansuu hakkasid karjala keelematerjali koguma. Hiljem on seda tööd tõhusalt jätkanud J. Kujola (päritolult karjalane), A.Turunen, P.Virtaranta. Praegu on Soomes teoksil paljuköiteline karjala keele sõnaraamat . NL-s on tähtsaks karjala keele uurimiskeskuseks 1930. aastaist peale olnud Petroskoi. Seal on 1990. aastal ilmunud aunusekarjala sõnaraamat, tegemisel on tverikarjala sõnaraamat. (Uibopuu, 1984)

4. Arvukus

Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva, kelle rahvaarv väheneb tohutu kiirusega: 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli karjalasi 60 815. Aastal 2002 oli neid 93 444 – neid on vähemaks jäänud 34,9% võrra. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus väga kiiresti langemas. Peamiseks põhjuseks on venestumine ja negatiivne iive. Karjala keele rääkijaid on kaheksa aastaga vähemaks jäänud kogunisti poole võrra: 2010. aastal rääkis keelt 25 605 inimest, 2002. aastal aga veel 52 880 – vähenemine on 53%. (Eesti Rahva Muuseum, 2015)
Vanuserühmiti on emakeeleoskus suuresti erinev. Mõningate hinnangute kohaselt peab 90% alla 10.a. vanustest lastest emakeeleks vene keelt. Karjalased moodustavad praegu ainult 10% Karjala ANSV elanikkonnast ja vaid pooled Karjala karjalastest tunnistavad karjala keele emakeeleks. (Eesti Rahva Muuseum, 2015)

5. Ajalugu

Esimese aastatuhande teisel poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus . Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala juba 8. sajandist alates. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal. Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143 . 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. (Eesti Rahva Muuseum, 2015)
Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja, kus elasid saamid, samuti liiguti ka itta . Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal segunesid karjalased põhja suunas liikunud vepslastega. Nii tekkisid aunuse- ja lüüdikarjalased. Karjala asustus levis ka lääne suunas. Soome põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. (Uibopuu, 1984)
Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased ( luterlased ), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Asuti peamiselt Tveri piirkonda. (Uibopuu, 1984)
Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa ) ning Laadoga põhjaranniku alad. (Uibopuu, 1984)
Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama. (Uibopuu, 1984)
1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun, 1923 muudeti Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. (Uibopuu, 1984)
1920. aastail anti ka Tveri karjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatši, Rameški, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1937 liideti viis rahvusrajooni Tveri-Karjala rahvusringkonnaks. Tveri karjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. (Eesti Rahva Muuseum, 2015)
1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeriti. Tveri karjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu muudeti venekeelseks. (Uibopuu, 1984)
Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne maade üleandmist evakueeris Soome oma kodanikud. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks, ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1956 muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV-ks. (Uibopuu, 1984)
Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased ( kirjanikud , keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks. 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated . 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa niinimetatud suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. (Nõmmevalitsus, 2015)
Väikesemahuline rahvuslik " ärkamine " leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. (Uibopuu, 1984)

Kokkuvõte

Karjala on väga ammu tekkinud piirkond Soome ja Venemaa piiril , Laadoga järve äärealal, kus elavad karjalased. Karjala suurtel aladel elab erinevaid karjalasi, kellel on üksteisest erinev keel ja natuke teistsugused kombed. Karjala põhja-ja keskosas elavad päris-ehk vienakarjalased, lõunaosas aunusekarjalased ning Venemaa lähistel Ida-Karjalas lüüdikarjalased.
Igal aastal sureb välja mitmeid väikerahvaid, kuna väike rahvaarv ja kõrvalpaiknevate suurriikide domineeriv kultuur jms "matab" nad enda alla. Erinevate võimude vahetuse tõttu hülgasid karjalased pidevalt oma kodusid ning läksid teistele aladele elama. Seepärast segunesid nad teiste rahvustega ning ei tekkinud ka kindlat ja püsivat kirjakeelt. Karjala keeled ja kogu rahvus ongi tänaseks väljasuremise ohus, sest karjalasi, kes räägiks karjala keelt ja kannaks keelt (ja kultuuri) edasi, on väga vähe alles jäänud. Suurt rolli selles ongi mänginud Soome-Vene võimude vaheldumine , kindla liidri puudumine ning pole ka toimunud sellist nn ärkamist nagu omal ajal Eestis. Nüüdseks peab suurem osa karjalasi oma emakeeleks vene keelt. Vaid umbes pooled karjalased, kellest suurem osa on keskmisest elueast vanemad inimesed, peavad oma emakeeleks karjala keelt.
Karjalastel on väga põnev ajalugu ja kultuur, mis on kestnud aastasadu kuni aastatuhandeid. Soome rahvuseepos "Kalevala" on samuti Karjala juurtega ning paljud soomlased peavad Karjalat oma kultuuri ja pärinemise alustalaks. Eriti tuntud on karjalaste runo laul, mida lauldakse ka mujal maailmas. Ka on neil väga arenenud ehituskunst, mida tõestavad kõrged kuplitega ehitised juba kesk- ja uusajast. Mul on väga hea meel, et need ehitised ja nende väga hea kunstikultuur on säilinud tänapäevani ja ma olen kindel, kunagi ma lähen ja vaatan oma silmaga nende rikkalikku kultuuri ja tutvun veelgi lähemalt nende huvitava ajalooga.
Selliseid uurimuslikke referaate on alati huvitav teha, sest silmaring laieneb ning paneb meid mõtlema ja kaasa elama meid ümbritsevale maailmale. Antud juhul on kurb, et ei leidu alati piisavalt hakkajaid inimesi, kes võtaksid julguse, vastutuse ning omaksid piisavalt sihikindlust, et selliseid väikerahvaid taas "ellu" äratada ja rahvusena toimima panna. Vastasel korral on tulevikus järgi vaid suurriigid oma võib-olla mitte nii kirju ja põneva kultuuriga .

Kasutatud kirjandus

1. Õispuu, J. (1983). Karjala keele grammatikad ja lingvistika oskussõnavara. Tallinn: Aule kirjastus.
2. Uibopuu, V. (1984) Meie ja meie hõimud. Lund: Eesti kirjanike Kooperatiiv.
3. Eesti Rahva Muuseum. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Karjalased (20.03.2015).
4. Nõmmevalitsus. http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7463&Itemid=300&lang=en (20.03.2015).
5. Fenno-Ugria. http://www.fennougria.ee/?id=10529 (20.03.2015).
6. Karjala vanemad naised. [Foto]. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Karjalan_mummot.jpg (20.03.2015)
7. Karjala rahvuslipp. [Foto]. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a5/KarelianNationalFlag.svg/440px-KarelianNationalFlag.svg.png (20.03.2015)
8. Kiži Preobraženski kirik. [Foto]. http://www.germalo.ee/admin/upload/image/reisid/img/suur/reis-karjala-12.png (20.03.2015)
9. Karjalaste esimene teadaolev tohtkiri. [Foto]. http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_11/publicthumbs/Karjala%20keeled_S.jpg (20.03.2015)