· Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik · Koolidraamade lavastamine eesmärgiks kõneosavuse arendamine, värsiõpetuse ja
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
aasta, Prantsuse Asutav Kogu kuulutas välja inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni) hakkas riikidevahelises suhtluses üles kerkima ka prantsuse ja inglise keel. Käesolevas töös on kasutatud 1710. ja 1713. aastal tundmatu allika poolt kirja pandud inglisekeelset tõlget1.Vestfaali rahulepingut on tõlgitud lisaks käesolevas töös kasutatud inglisekeelsele tõlkele ka saksa (varaseim teadaolev tõlge 1649. aastal), prantsuse (varaseim teadaolev tõlge Johannes Heiss`i poolt 1684. aastal), hispaania (tõlkija teadmata, tõlke avaldas Joseph Antonio de Abreu y Bertodano 1750. aastal) keelde 2. Vestfaali rahu Instrumentum Pacis Osnabrugensis on tõlgitud ka 1649. aastal rootsi keelde tundmatu tõlkija poolt3. 1.5. Adressaat Vestfaali rahulepingu preambulis on välja toodud, et leping on teadmiseks kõigile, keda see huvitab ja puudutab või võib hakata puudutama ja huvitama. Eelmisest lausest võib välja
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 s...
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. Kirikualtari valmistasid Nicodemus Tessin ja Christian Ackermann 1696. aastal; barokkstiilis kiriku kantsli valmistas Christian Ackermann, 1686. aastal; altarimaali "Kristus ristil" 1866. aastal Eduard von Gebhard. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütlekonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Tallinna toomkirik sai oma praeguse sisustuse põhiliselt Rootsi ajal. 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju, mis muu hulgas hävitas ka kiriku sisustuse. Jäädi ilma pinkidest, altarist ja kantslist, tuli kahjustas ka hauasambaid. Ilmselt sellepärast vahetati välja ka Pontus De la Gardie sarkofaagi kaunistused: renessanss-obeliskid asendati barokkurnidega. Pärast põlemist taastati kiriku sisemus sedavõrd, et saaks jumalateenistusi pidada. Taastamistöödele olid palgatud kõik linna tislerid ja juba aasta pärast võis kirikut jälle kasutada.
võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi.Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks. Oluliselt puudutas see ka kirjandust. 1632 loodi Tartu ülikool ja 1684 Forseliuse algatusel Tartusse rahvakooliõpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17
mis oli eestlaste mällu sööbind kui vana hea rootsi aeg. ○ Eestlased ei saanud ülikoolis õppida, sest kool oli ladinakeelne, eestalsed olid pärisorjad ja ülikool oli kallis ja aeganõudev (talutööd) ○ Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskond. ○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) ● 1684. a asutati Tartu lähedale Forseliuse seminar eesti koolmeisrite ja köstrite ettevalmistamiseks Bengt Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt. ○ Õpetati: lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. ○ Kooli lõpetas u. 160 poissi ● Forselius koostas ise ka aabitsa ● Läks 2 parima õpilasega Stockholmi kuninga juurde - selle tulemusena sai loa asutada eestis koole.
Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt
01.09 Sellele tähelepanu pööramine tulenes luteri usust. Kuna inimene peab ise ka jumalasõna lugeda oskama. Ja seetõttu pööratigi tähelepanu haridusele. Enamasti tegeles õpetamisega köster. Köster oli preestri abiline (päkapikk). Esimene aabits: 1641 (piiskop J. Ihering). Suureks probleemiks oli koolmeistrite puudumine. Et neid ette valmistada, 1684. aastal asutati seminar köstrite ja koolmeistrite koolitamiseks. Juhiks oli B.G. Forselius. ALIAS FORSEIUSE SEMINAR. Sinna võeti eeskätt õppima poisse ümberkaudsetest mõisatest. Õpetati lugema, usuõpetust, kirikulaul, mõnevõrra rehkendamine, saksa keel, raamatuköitmine. Kirjutamist õpetati kõige andekamatele. Tema õpilaste kohta on öeldud, et õppisid kiiresti. Seminar kestis
People did not necessarily stop believing in witches, at least not at first, but they became much more cautious about accepting 'evidence' of witchcraft realising that many maladies and mishaps have natural causes. Eventually however educated people gradually stopped believing in witches and magic. During the 18th century it became fashionable to regard witchcraft as just a superstition. In England the last execution for witchcraft was in 1684. By 1736 attitudes had changed so much that laws against witchcraft were repealed in England. They were replaced by a law that made it illegal to pretend to cast spells or tell fortunes. The last legal execution for witchcraft in Europe was in Switzerland in 1782. The Salem witch trials The witch hysteria The witch hysteria in Salem began in January 1692. It led to the deaths of more than 20.
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
Street. Foreigners usually had different names for such streets. The streets were paved since the beginning of the 14th century. Pikk Jalg was among the first to be paved. Town Hall Square got its cover in 1310. There were no streetlights. The houses had no numbers and were known by the owner's name. Churches The Cathedral of St. Mary the Virgin (the Dome Church) was consecrated in 1240. The church suffered in the fire of 1684 and was largely reconstructed. A Baroque tower was added in the 18th century and the dated weather-vane (1779) crowning the spire is the only original one on Toompea today. Among other functions, the church served as a burial ground for the rich and the noble. The church also features grave slabs, an oaken Baroque altar by Christian Ackermann and a number of monuments to famous people (e.g. Pontus de la Gardie. Karl Horn and Admiral Adam Johann Krusenstern)
Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli. Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud. Sõda hakkas 1700 Riia linna all
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Ees...
Alguses oli see kirikuõpetajate ülesanne, eeskätt tegid seda köstrid (kirikuõpetaja abilised). Et õpetamine paremini läheks anti välja aabitsaid, esimene teadaolev aabits 1641 by J. Ihering. Kooliõpetajaid ei olnud. Lahenduse sellele probleemile pakkus J. Fischer, tuleks rajada kool, kus õpetataks nii koolmeistreid kui köstreid. Ka toonane kuningas Karl XI andis sellle plaanile heakskiidu. See seminar rajati Tartu lähedale 1684.a, seda tuntakse seminari peamise õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse järgi. Ta oli soomerootslane, juba ta ise töötas kirikuõpetajana Harjumaal, oli juba varem talurahva lapsi õpetanud. Seminar tegutses 4 aastat, kuni 1688. Eeskätt tuli sinna õppima poisse Tartu lähedastest piirkondadest. Õppetöö kestis 2 aastat. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, mõnevõrra ka saksa keelt, samuti raamatuköitmist. Kirjutamist kõigile ei õpetatud, ainult kõige andekamatele.
Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili,...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
nelinurkse sisehooviga mida ümbritseb neli hoone tiiba, kolme korruselised, all majapidamisruumid, teisel korrusel kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal ja linnusepealiku eluruumid, üleval kaitsekorrus. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid. Tallinna konvendihoone muudeti 19.sajandil vanglaks ja 1920.aastal ehitati selle kohale EV riigikoguhoone. Suure linnuse keskaegsed hooned hävisid enamikus 1684.aasta suures tulekahjus. 14.sajandil hoogustus linnamüüride ehitamine. Need ehitati kõrged ja paksud. Hakati ehitama ka tugevasti eenduvaid torne. Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis Vanimad skulptuurid ja maalid pärinevad 13.sajandist ja on veel romaani pärased, näiteks Haapsalu kirik. 13.sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil (Kaarma kirikus puu skulptuur). Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed teosed asuvad Karja kirikus. Tõeliselt suurejoonelised
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
(58%) noort, mehi on neist 244 (77%) ja naisi 10 (23%). Treenerid Võrumaal puuduvad. Kokku elab Eestis 1339662 elanikku, kellest 475300 on mehed, naisi on 587034 ja 277237 on noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 8052 (0,6%), kellest on 2535 (31%) täiskasvanut ja 5517 (69%) noort, mehi 6562 (81%) ning naisi 1490 (19%). 15 Spordikoolides on harrastajaid kokku 2134 (0,2%), mehi 1684 (97%) ning naisi 450 (3%), kellest täiskasvanuid on 62 (21%) ja noori 2072 (79%). Koostasin tabeli korvpalli harrastajate jagunemise protsentuaalselt maakonniti spordikoolide ja spordiklubide kaupa. (Vt Joonis 2. Korvpalli harrastajad) Joonis 2. Korvpalli harrastajad Joonisel on toodud harrastajate hulk protsendiliselt maakonna rahvaarvu arvestades. Jooniselt järeldub, et kuigi Harjumaal oli palju harrastajaid, on protsendiliselt rohkem
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte: Tartu Ülikool asutati 1632, 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura, meditsiin; õppetöö ladina keeles, mis oli teadus-ja õppekeel. Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte ettevõtmisel. Rootsi kuninga Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamise. 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused: Bengt Gottfried Forselius rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse. Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal. Rahvahariduse edendamine: Et kindlusada luteriusu mõju peeti vajalikuks lugemisoskuse levitamist. Esialgu õpetasid lugemist köstrid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis oma kanda Bengt Gottfried Forselius. 1684. aastal asutti Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks. Hakkasid levima kuulujutud, et koolid on kahjulikud. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu. 1688. aastal anti Forseliusele luba asutada koole üle kogu maa. 1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab asutama kooli. Koolide kõrval oli oluline ka koduõpetus. Eestikeelne kirjasõna:
Uusim suund aabitsa arengus rõhutab visuaalsust arvutiprogrammide abil. Väärtused aabitsas: perekondlikud (kodu, kaasa, lapsed) (?) Vanimad aabitsad: - esimesed tekstid ilmusid 16. saj lõpul - vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. saj lõpust, s.o 1692 ja 1698 - esimene dokumentaalselt tõestatud eestikeelne aabits – 1641 nn J. Jheringi aabits – ei ole säilinud - B. G. Forseliuse aabits – 1684? (ei ole säilinud), kordustrükk 1694 (põhjaeestimurdes) ja 1698 (lõunaeestimurdes). - Masingu aabits-lugemik „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“ (1795) Esimene eestikeelne aabits arvatakse olevat ilmunud 1575. aastal. Esimene dokumentaalselt tõestatud eestikeelne aabits pärineb aastast 1641 – väljaandjaks piiskop J. Jhering. Sellest pole kahjuks ükski eksemplar säilinud. Vanimad säilinud aabitsad on ilmunud 1694 (põhjaeesti
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise. Tarvitati gooti tähestiku kõiki tähti ning saksa keeles esinevaid täheühendusi.Tähtede õppimisel jäid eriti raskelt meelde suured tähed, sepärast alustas ta väikeste tähtede õpetamisest ja kui tähestik oli selge, õpiti koos teksti lugemisega ka ettetulevad suured tähed. Lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi uue aabitsa järgi õpetama ka Tallinnamaal. Forceliuse aabits ilmus hiljemalt 1684. aastal. Koolid rajati kõigepealt kihelkonna keskustesse. Põhja-Eestis avati koole vähem. Esimeste koolide töölerakendamine õnnestus paremini seal, kus maa oli mõisnikelt riigile võetud. Nt Saaremaal ja Hiiumaal polnud üldse koole, Virumaal ja Läänemaal oli üks-, Järvamaal 3-, Harjumaal 4 kihelkonnakooli. Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli.
Pearaharahutused-selle kehtestamine tekias talurahva seas arusaamatusi, seni polnud selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel, nüüd aga hakkasid talupojad ise pearahamaksu tasuma. 17. HARIDUS JA KULTUUR ROOTSI AJAL Rahvahariduse edendamine:Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga.Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa.Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi. Rootsi aja lõpul pidi igas kihelkonnas kool olema. Rootsiaja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge.
Nõiaprotsessid nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forselius õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar asutati 1684. Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele. Ignatsi Jaak Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendad eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale. Pakri Hansu Jüri - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi
luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686
pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega enne oma surma); · Seal õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid; · Teaduskonnad: filosoofia (kõigile), teoloogia, juura, meditsiin; · Õppekeel: ladina keel (teaduskeel); · Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused); 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa; · Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada;
Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. ÕPETAJATE SEMINAR Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686
Põhjasõjas. Kell on valatud 1799. a ja orel valmistatud 1874. aastal W. Müllverstedti poolt. Kirikus on Riia meistrite valmistatud vitraazhid aastast 1900 ning L. Otto altarimaal "Kolgata" aastast 1901. Kõver kõrts ja Vabadussammas See 1820. aasta paiku rajatud kaarjas ehitis on huvitavamaid klassitsistlikus stiilis sakstekõrtsi näiteid. Kunagine kõrtsi- ja postijaamahoone seisab Tartu-Valga-Riia ja Pikasilla-Pärnu maanteede ristil. Kõrtsi traditsioon on ammune: kohta mainitakse juba 1684. a. ning aastal 1693 asus siin peatus- ja hobuvahetuspunkt. Kõverkõrts ennistati aastal 1989, hoones tegutseb kauplus. Kõrtsi ees platsil on taastatud Vabadussõja mälestussammas. Rõngu lossimägi Rõngu alevikust 2 km loodesse jääb Lossimägi, kus asus Rõngu vasallilinnus. Vabakastelli tüüpi linnus rajati arvatavasti 1340. aasta paiku. Siin asunud Püha Risti kabelit mainitakse aastal 1413. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse purustasid orduväed 1558
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
· Vastutegevus usulahkude levimisel · Muuhulgas muinasusk · Pühajõe mäss 1642 · Nõiaprotsessid kuni 1699 · Rootsi aja lõpuks olu luteri usk valitsev · Kirikutegelased oskasid eesti keelt ja olid ülikooli haridusega Vaimuelu rahvaharidus: · Oli peamiselt köstrite kanda · Puudus koolmeistritest · Bengt Gottfried Forselius · Peamine rahvahariduse edendaja Rootsi ajal · Tegevuspaik Tartu ja selle lähiümbrus · Rajas 1684 Koolmeistrite seminari · Eesmärk koolitada eesti soost õpetajaid · Õpiaeg 2 aastat · Õpiti lugemist, kirjutamist, laulu, saksa keelt ja arvutamist · Koostas 1686 esimese eestikeelse aabitsa · Kasutas õpetamisel uut metoodikat · Üks luges ette, teised jägisid · 2 tuntumat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri · Hukkus 1688 · 1687 Liivimaa koolide loomise kava · Igasse kihelkonda rajada talurahvakool Vaimuelu kirjasõna:
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt
Sellel ajal takistati teiste usuvoolude jõudmist Baltikumi. Rootsi võimud pidasid luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks Euroopas. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siine talurahvas lugema ning teha neile selgeks usu põhitõed. Eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpuks rahvakoolide võrk, mis Liivimaal haaras peaaegu kogu talurahva. Et koolidesse õpetajaid saada asutati Tartu lähistel Piiskopimõisas, kus õpetajaks oli B.G. Forselius. See asutati 1684.a. Forseliusel õnnestus avaldada Uus Testament Lõuna- Eesti murdes. Ta suri Läänemere tormis 1688.a. 17.saj asutati Tallinnas ja Tartusesimesed gümnaasiumid. 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Pilet nr. 10 ; (1) 1814.a.toimus Viinis rahvusvaheline kongress, kus arutati, mis saab Euroopa riikidest ja nende piiridest pärast Napoleoni sõdu. Napoleoni sõdadega oli Euroopa kaart põhjalikult muutunud. Viini kongressil osales 216
1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641.aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole samuti säilinud. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartusse kooliõpetajate seminari, samuti koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1684, säilinud vaid vast uustrükid põhjaeestikeelne 1694, lõunaeestikeelne 1698) Eestikeelne kirja- ja trükisõna võrsus katoliikluse ja protestantismi vahelisest võitlusest, täitis kristluse kui feodalismiaegse valitseva ideoloogia levitamise ülesannet, peegeldamata eesti rahva tegelikku elu.
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Haridus erinevate võõrvõimude ajal (eriti Rootsi ja Poola) Rootsi: - Luteri kirik nõudis, et tuntaks usutõdesid ilma ei saanud leerist läbi > ei peetud täiskasvanuks > ei saanud abielluda eeldas talupoegadele katekismuse ja lugemisoskuse (mitte kirjutamisoskuse!) õpetamist aadlikele talurahva harimine ei meeldinud, kuid pidid 1680. riigivõimule järele andma B. G. Forselius - asutas 1684. Tartu külje all Piiskopmõisas koolmeistrite ja köstrite seminari käis Stockholmis kuningale näitamas, et eestlased suudavad õppida (hukkus laevaõnnetuses 1688). Liivimaa maapäev otsustas 1687, et igasse kihelkonda peab asutama kooli koolide rajamine aeganõudev ja vaevaline, talupoegi tuli sundida lapsi kooli panema 1680-ndate lõpul tegutses Eestis poolsada talurahvakooli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
