1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis. Asus talupoisse tasuta õpetama. Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta ainsana välja koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits. 1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel hukkus ta Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Eestikeelne kirjasõna
ROKOKOO Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Arhitektuur...................................................................................................... Maalikunst...................................................................................................... Skulptuur........................................................................................................ Tarbekunst..................................................................................................... Muusika.......................................................................................................... Mood.............................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte............
100 789 6,8 73 1,1 12,67 3,56 110 733 6,3 56 0,8 13,64 3,69 Männikud IV boniteet 10 12008 100 - 0,83 0,91 20 7102 59,1 4906 40,9 1,41 1,19 30 5418 45,1 1684 34,3 1,85 1,36 40 4101 34,2 1317 26,8 2,44 1,56 50 3003 25,0 1098 22,4 3,33 1,82 60 2345 19,5 658 13,4 4,26 2,07 70 1887 15,7 458 9,3 5,30 2,30
Kolhoosi liikmeks sunniti asuma kõiki, mittekolhoosnikel jäeti aiamaad. Meegomäe külas astusid kolhoosi kõik. Kolhoosikorra ajal, aastatel 1956-1957, toodi Meegomäele elekter, mis tähendas külarahva elus suurt muutust. Saadi lahti petrooleumilampidest, ka valgus oli õlilambi omast palju võimsam. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Muutused Meegomäel 2000ndatel aastatel Praeguseks on möödas üle 400 aasta sellest, kui Meegomäele hakkas küla tekkima. Vanal Meegomäe kaardil 1684. Aastast on näidatud, et esimene elanik oli Hint Rautzep. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). 2001. aastal tulid elektrivõrgud külarahva soovidele vastu ja endise õhuliini asemel ehitati uus maa-alune liin, mis tagab elektrivoolu stabiilsuse: seda ei mõjuta tuuled ega liinile langevad puud. Teine suur muutus oli endiste talusüdamete andmine Võru linna elanikele suvilakruntideks. Paljud suvilad on ümber ehitatud elumajadeks.
Schwerin and Kiel in Germany, Stockholm and Malmö in Sweden, Gent in Belgium, Venice in Italy and Odessa in the Ukraine. 2. Toompea For centuries Toompea was always inhabited by the ruling classes. In the Middle ages, it was the place where the bishops and the nobility resided. Here the landed gentry built their beautiful town houses. Most of the remaining buildings were erected after the big fire on Toompea in 1684. Historically, the fortress on Toompea consisted of two parts : the small fortress (today's Toompea Castle) and the big fortress (The rest of Toompea). Pikk Hermann is the best-known corner tower among the three surviving ones of Toompea Castle. It is 46 metres high and serves as one of Estonia's landmarks. Tall Hermann was a traditional name given to the main towers of German castles. After the 50-year long Soviet occupation, the Estonian
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunsti...
Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja rae- kirik,alludes raele (kõrvallööv oli määrat alam rahval- seegi hoolealust) olul kuna pastorid on olnud- B.Russow- P
Vana-Babüloonia periood. Vana-Babüloonia ehk Amoriitide dünastia ( XIX-XVI). Varsti pärast Uri III dünastia nõrgenemist algas linnriikides võimule tulnud amoriididünastiate omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist vi...
architecture. My 5 favourite places in the Old Town are Tall Hermann, the viewing points in Toompea, St. Olaf's Church, Town Hall Square and Bun Passage. For centuries Toompea was always inhabited by the ruling classes. In the Middle Ages, it was the place where the bishops and the nobility resided. Here the landed gentry built their beautiful town houses. Most of the remaining buildings were erected after the big fire on Toompea in 1684. Historically, the fortress on Toompea consisted of two parts: the small fortress (today's Toompea Castle) and the big fortress (the rest of Toompea). The hill, with an area of 8 hectares, was the perfect location for a fort where people could find shelter in case of danger or war. Today Toompea attracts many visitors who come here to admire the panorama of Tallinn. Tall Hermann is in the Upper Town. It is the best-known corner tower among
Ivo Schenkemberg, Gustav Adolf, Forselius, Peeter I 1710 a. Kultuuri- ja kirikuelu Eestis Rootsi ajal Kolm mõisatüüpi, kolm riiki, kes sõdisid oma vahel Põhja sõjas ja Liivi sõjas Vakuraamat, kohtutüübid, Forseliuse seminar, Jutuke oli ka PÕHJASÕDA (1700-1721) PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamat...
Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti juhuslikuks ja lühiajaliseks. Suuremaks probleemiks kujunes soblike koolmeistrite leidmine. Probleemi lahendamiseks rajati Tartu lähedale Piiskopmõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. Sealseteks õpilasteks olid enamjaolt Tartumaa päritolu talupoisid. Lugemine õpiti selgeks kolme kuuga. 1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vast otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Mujal oli koole vähem.
· Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks Bengt Gottfried Forselius 1684. a. aastal Tartu lähedal Piiskopimõisasse rajatud õpetajate seminri tööde korraldaja. Õpetas kasvandikke lugema, õpendas rehkendamist religiooni, saksa keelt, raamatuköitmist. Heinrich Stahl Esimese eesti keele grammatika koostaja Johann Hornung Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika. Johan Skytte kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise töö Tartu Ülikool: · Rajati , kuna see oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. · Asutati 1632. a.
oodati, et ka iga inimene iseseisvalt tutvub nii Piibli kui teiste usuliste teostega. See eeldas seda, et lihtrahvas pidi oskama lugeda. Esialgu jagasid ärksamatele talulastele kirjatarkust pastorite abilised köstrid. Sellisel viisil levis aga kirjatarkus väga visalt, sest köstreid polnud kuigi palju. Oli vaja ette valmistada suuremal hulgal õpetajaid. Seda ülesannet asus täitma pastori poeg Bengt Gottfried Forselius. 1684. aastal avas ta Tartu lähedal Piiskopimõisas nn. Forseliuse seminari, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. 1687.aastal nõustus Liivimaa rüütelkond, alguses küll vastumeelselt, kohustusega luua igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. Forselius oli väga tähelepanelik mees ja lihtrahvaga tihedalt kokku puutudes õppis ta juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma
säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud Tallinna keskaegsetest elamutest on ligi kaks kolmandikku säilinud rohkemal või vähesemal määral ümber ehitatult. Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja (Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg 6, Kuninga 1, Pikk 71, Lai 29, Lai 40, Vene 17 ja 23, Rüütli 12, Suur-Karja 8.
Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud
tunda ja temaga ümber käia. · 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus. · 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Rahva hariduse algus: · 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. · Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi. · 1697. Aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Vanem eestikeelne kirjasõna:
vananenud põhimõtete järgi.Nende põhimõtete järgi võttis lugema õppimine aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja oli erinev hääldusest. Ta hakkas talupoegi õpetama omal viisil. Ta lasi tähti valjult hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine kiiremini. Forselius mõistis,et tuleb kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse. Uues kirjaviisis aabits ilmus 1684.aastal. Talurahva hariduse edendamiseks otsustati ametisse seada köstrid, kes pidid hoolitsema laste õpetamise eest. Kirikuõpetajate abiliste ettevalmistamiseks rajas Forselius 1684.a seminari. Kooliõpetaja püüdis oma tegevusele laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis koos oma kahe õpilasega Rootsi, kes pidid kuningale oma teadmisi näitama. Gustav ll Adolf andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte,
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminaris asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
Islandile, Gröönimaale, ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Kindlasti purjetati ka ida poole, Novgorodi ja kaugemalegi. 4 17. ja 18. sajand Laevade ehituse kohta 17. sajandi teisel poolel on usutavaid andmeid narvast. Metsamaterjali veo kallinemise tõttu otsustasid metsakaupmehed hakata puitu kasutama laevade ehitamiseks kohapeal. Esimene laev valmis Narvas ilmselt 1684.aastal. Selle ehitas metsakaupmees Jacob Portenes ühe Tallinna kipri tellimusel. Laevameistrid toodi Saksamaalt. Portensil oli ehitusplatsiks Kampersholmi saar, kus ehitati laevu kuni Põhjasõjani. Vepskülas ehitas laevu metsakaupmees Kettlewell. Paljud tolleaegsed laevanimed lubavad oletada, et need alused on ehitatud Narvas: „Die Standt Narva“, „Gouverneuren av Narva“, „Die Hoffnung von Narva“, „Carolus Von
northern side to the 15th century. While the Lutheran reformation movement had prevailed in the churches of downtown Tallinn by 1524, the Toompea cathedral held Catholic services until 1561, when the Kingdom of Sweden gained control over Tallinn. A library was established at the church in 1641. The copper roof was built thanks to the donation of Queen Christina in 1651. While nearly the entire Toompea burnt down in a fire in 1433, the fire of 1684 was even more devastating. Only the walls of the church survived the whole wooden interior and the library burned down and even the arches and carved stone details suffered some damage. King Charles XI held a nationwide collection of donations in Sweden, the nobility of Estonia added their share and this enabled to restore the church in only two years. T ä h e p õ l d, Kadri. 2005. Giidi käsiraamat: Vanalinn. Tallinn: Ecce Revalia Legend
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega. Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eestija Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium. Luteri usk muutus valitsevaks usuks. ·Rahvaharidus peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684 asutati seminar, mille õpetajaks oli Forselius. 1687 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema kool, oluline osa oli ka koduõpetusel. Taheti ka piiblit tõlkida rahvuskeelde. 1637 H. Stahli eesti keele grammatika (saksa reeglistik). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693. J. Hornungi ladinakeelse eesti grammatika. 1686. anti välja lõunaeestikeelne Vastne Testament Adreas ja Adrian Virginiuse poolt. Eesti keel muutus laialdasemalt kasutatavaks. Eesti ajakirjanduse algus.
6 Marek Thurn ning järgnevalt tema pärijad. 1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
· Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis. · 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) · Tagasiteel 2. reisilt hukkus tormises Läänemeres. · 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks. c. Talurahvakoolide asutamine: · Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks Forseliuse ajal 41 kooli.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...
kirjeldatud? Rootsiaegne vaimuelu - haridus Rahvahariduse teke • Rootsi pidas oma peamiseks eesmärgiks Eestis luterluse levitamist. Selleks oli aga vaja anda haridust eestlastele – sooviti, et talurahvas mõistaks lugeda ja kirjutada, et lugeda Piiblit. Selleks oli aga vaja eesti keelt rääkivaid õpetajaid. • Eesti soost õpetajate koolitamise võttis enda peale aktiivne ja haritud, Harju-Madise pastorisuguvõsast pärit Bengt Gottfried Forselius. 1684 organiseeris ta Tartu lähedale seminari eesti koolmeistrite väljaõpetamiseks. Õpiaeg kestis 2 aastat. • Mõisnikele eestlaste harimise mõte ei meeldinud ja nad üritasid Forseliuse tööd igati takistada. Vastuseisu murdmiseks viis Forselius 1686 kaks oma kõige andekamat õpilast – Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri Stockholmi Rootsi kuninga ette, kus nad näitasid oma oskusi. • Forselius õpetas toona uudsete pedagoogiliste meetoditega, ning
Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834. aastal(hävib taas tules 1951 ja ennistatakse sarnasel kujul 1980.-ndatel aastatel). Aastatel 1885-86 ehitatakse kirik arhitekt Fr. Modi projekti alusel ümber neogooti stiilis. Kooriruum lammutatakse ja asendatakse täiesti uue juurdeehitisega, lisatakse hulknurksed laiendosad põhja ja lõunasse ning võlvid tõstetakse 2,5 m kõrgemale. Sest ajast on kirikus ca. 1000 istekohta. Baroksest perioodist pärinevad 1684. aastal meister Chr. Ackermanni loodud altarisein ja 1724. aastal valminud kantsel. Altariseina keskvälju raamivad sambad ning kujud all Peetrus ja Paulus, teises tsoonis allegooriad teoloogilistest voorustest(usk, lootus ja armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt "Kristus ristil" pärineb 1877. aastast. Neogooti prospektiga orel on 1886. aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis.
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallu...
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
(1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. Kaudsete andmete põhjal on teada, et esimene neist ilmus aastal 1575, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari. Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt Gottfried Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari. Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja 18. sajandi algusest. Nende hulgast on teada viis eksemplari, millest kaks asuvad Lundi Ülikooli raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. Vanim Eestis säilinud aabits on trükitud aastal 1777 Tallinnas. 6
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
Johann Sebastian Bach Referaat Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 324 aastat on möödunud ajast, mil sündis suur muusikfilosoof, kelle loomingut ei mõistnud ega hinnanud tema kaasaegsed, kes elas, töötas ja suri jäädes tundmatuks. Alles 19.sajandil, peaaegu alles 100 aastat pärast helilooja surma, tuli hilinenud kuulsus. Ja ikkagi jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata, sega ei mõistetud. Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüü...
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus..................................................................................
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
100 520 4,58 73 12,31 1,92 1,39 110 464 4,09 56 10,77 2,16 1,47 Männikud IV boniteet 10 11739 100,00 0 0,00 0,09 0,29 20 6833 58,21 4906 41,79 0,15 0,38 30 5149 43,86 1684 24,65 0,19 0,44 40 3832 32,64 1317 25,58 0,26 0,51 50 2734 23,29 1098 28,65 0,37 0,60 60 2076 17,68 658 24,07 0,48 0,69 3 70 1618 13,78 458 22,06 0,62 0,79 80 1297 11,05 321 19,84 0,77 0,88
· Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik · Koolidraamade lavastamine eesmärgiks kõneosavuse arendamine, värsiõpetuse ja
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
aasta, Prantsuse Asutav Kogu kuulutas välja inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni) hakkas riikidevahelises suhtluses üles kerkima ka prantsuse ja inglise keel. Käesolevas töös on kasutatud 1710. ja 1713. aastal tundmatu allika poolt kirja pandud inglisekeelset tõlget1.Vestfaali rahulepingut on tõlgitud lisaks käesolevas töös kasutatud inglisekeelsele tõlkele ka saksa (varaseim teadaolev tõlge 1649. aastal), prantsuse (varaseim teadaolev tõlge Johannes Heiss`i poolt 1684. aastal), hispaania (tõlkija teadmata, tõlke avaldas Joseph Antonio de Abreu y Bertodano 1750. aastal) keelde 2. Vestfaali rahu Instrumentum Pacis Osnabrugensis on tõlgitud ka 1649. aastal rootsi keelde tundmatu tõlkija poolt3. 1.5. Adressaat Vestfaali rahulepingu preambulis on välja toodud, et leping on teadmiseks kõigile, keda see huvitab ja puudutab või võib hakata puudutama ja huvitama. Eelmisest lausest võib välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
