Korvpall ja selle populaarsus Eestis (0)

Gümnaasium
Korvpall ja selle populaarsus Eestis
Uurimistöö
2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Korvpall 4
1.1 Ajalugu 4
2. Korvpall tänapäeval 5
2.1 Väljak 5
2.2 Pall 5
2.3 Varustus 5
2.4 Kohtunikud 6
2.5 Võistkond 6
2.6 Reeglid 6
2.7 Vead 7
2.8 Mängijate positsioonid 9
3. Tähtsamad organisatsioonid 10
3.1 FIBA 10
3.2 NBA 10
3.3 Eesti Korvpalliliit 11
4. Analüüs 13
Kokkuvõte 17
Kasutatud allikad 18
Lisad 19
Lisa 1 19
Lisa 2 20
Lisa 3 21
Lisa 4 22
Lisa 5 23

Sissejuhatus

Korvpall on sportmäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärk on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel sama tegemast enda korviga. Võidab see, kes saab mängu lõpuks rohkem punkte.
Valisin teemaks „Korvpall ja selle populaarsus Eestis“ kuna mängin ise ja korvpall on olnud Eestis armastatuim pallimäng ja üks populaarsemaid spordialasid läbi aegade. Viimasel aastakümnel on teised pallimängualad (jalgpall, võrkpall) teinud väga palju tööd, et korvpalli varjust väljuda ning tulemuste poolest on see neil isegi õnnestunud.
Antud uurimistööd oleks vaja selleks, et kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa. Uurimistöö tulemusel koostab Eesti Korvpalliliit uue arengustrateegia . Eelkõige näitab antud uurimistöö seda, kuhu tuleks Eestis suunata rohkem korvpallialast tegevust, et ala kandepind laieneks ja see annaks tõuke korvpalli uueks arenguks. Teadaolevalt ei ole sellist uurimust varem läbi viidud. Antud uurimistöö oleks esimene ning see saaks olema võrdluseks tulevikus tehtavatele uurimistöödele, mille tulemusena on parem hinnata, kas strateegiasse kirjutatud tegevused on vilja kandnud.
Uurimistöö koosneb 4 peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks.

• Esimene peatükk annab ülevaate korvpalli ajaloost.
  
• Teine peatükk, mis koosneb 8 alapeatükist, võimaldab lugejal tutvuda korvpalli põhiliste nõuetega tänapäeval.
  
• Kolmandas peatükis tutvustatakse tähtsamaid korvpalli organisatsioone.
  
• Neljas peatükk sisaldab analüüsi Eesti korvpalli olukorra kohta.
  

Uurimistöö tegemiseks on kasutatud spordiregistrit, andmeid, mis on saadud Eesti Koolispordi Liidust ning interneti materjale.

Korvpall

Korvpall on tuntud sportmäng, mida mängitakse tavaliselt saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on kaitsta oma korvi, kuid samas ise visata määruste päraselt pall vastaste korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse võistkonnale punkte. Võidab see, kellel on mängu lõpuks suurem skoor . Korvpall on laialt levinud spordiala tänu lihtsale ja odavale varustusele ning lihtsalt mõistetavatele põhimõtetele. (Korvpall 1)

Ajalugu

Korvpallimängu loojaks oli James Naismith. 1891 .a oli Uus-Inglismaal karm talv ning see sundis ka kõige karastatumad saali jääma. Aga mida teha saalis? Oli vaja uut, põnevat, kuid lihtsat mängu, mille keskmeks on pall. Naismith, kes oli ise pärit Kanadast, aga kes töötas U.S.A-s kehalise kasvatuse õpetajana, tundis väga hästi hokit, jalgpalli, ragbit ja teisi mänge. Tema arvates need aga saali ei sobinud ja ta üritas neid kohendada sisehalli tingimustele. Nii ostis ta kaupmehelt kaks puuviljakorvi, võttis melonikujulise ameerika jalgpalli ning läks saali. Puuviljakorvid naelutas ta kolme meetri kõrgusele ja mäng võis alata.
Esimesel kursusel osales 18 noormeest, üheksa kummaski meeskonnas. Pärast tudengite , põhiliselt jalgpallurite, jälgimist võis ta uue mänguga rahule jääda, sest see lubas kehalist kontakti ja nõudis palju jooksmist. Et aga nendega liiale ei mindaks keelas ta palliga jooksmise ja toore jõuga palli ära võtmise. Veel pani ta kirja reeglid ning riputas need seinale, mis osalt kehtivad ka tänapäeval.
Reeglid muutusid iga kehalise kasvatuse tunniga. Avastati põrgatamine, juhuks kui ei olnud võimalik sööta, jalgpalli asemele tuli suurem ja ümmargune korvpall, korvile tekkis tagalaud, et oleks lihtsam palli korvi saada ning et redeliga ronimine tüütas ära lõigati puuviljakorvidel põhi alt ära. Esmakordselt trükiti korvpalli reeglid 1892. aasta jaanuaris kohaliku kolledži ajalehes. Rahvusvaheline nimi Basketball, korvpall meil, tuleb puuviljakorvide järgi. (Lään 2002:13)

Korvpall tänapäeval

Väljak

Mäng toimub tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, Eesti Korvpalli liit lubab aga ka mängida väljakul mõõtmetega 26 x 14 m, millel ei tohi olla takistusi. Väljak peab olema selgelt märgistatud 5 cm laiuste joontega. Lisaks on platsi mõlema otsa keskel korv, mis asub 3,05 m kõrgusel ja mille läbimõõt on 45 cm. Väljaku keskel asub 3,6-meetrise läbimööduga keskring, kust alustatakse igat mängu hüppepalliga. (Vt Lisa 1)

Pall

Pall on tehtud kummist ning kaetud sünteetilise materjali, kummi või nahaga. Soovitatult peaks pall kaaluma 567–650 grammi, mille ümbermõõt on 75–78 sentimeetrit. 1,8 m kõrguselt põrgatatud täispuhutud pall peaks tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele, et see vastaks normidele.

Varustus

Korvpalluri varustus koosneb mänguvormist, varrukateta särk ja lühikesed püksid, ning spordijalanõudest, milleks on enamasti korvpalli tossud . Korvpalli tossud, madala või kõrge lõikega, on vastavalt mängija soovile, aga need peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad , et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoos peab olema pehmest materjalist, et seda tohiks kanda ning prille tohib kasutada juhul kui need on ettenähtud sportmängudel kandmiseks.

Kohtunikud

Väljakul on 1 vanemkohtunik ning 2 abikohtunikku, keda abistavad komissar ja lauakohtunikud. Väljakukohtunike riietuseks on kohtuniku särk (tavaliselt hall või oranž), pikad mustad püksid, mustad sokid ja sama värvi korvpallikingad. (Vt Error: Reference source not found )

Võistkond

Võistkonda kuulub 10 mängijat, kellest korraga 5 on väljakul. Kui tegemist on turniiriga, kus peetakse rohkem kui kolm mängu, võib olla võistkonnas 12 mängijat kuna vigastuste oht on suurem. Iga mängija särgil on individuaalne number. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20-55. (Vt Error: Reference source not found) (Korvpall 2)

Reeglid

Korvpalli reeglites on 50 punkti jaotatud 8 peatüki vahel ning lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata.
Palli saatus on üks kesksemaid reegleid ning sellel on kaks staatust. Elus pall tähendab, et ta on mängus ja mängukell käib, vabaviske ajal on pall elus ka kella käivitamata, kui ta on vabaviskaja käes. Kui kohtunik vilistab ja mängukell peatatakse, siis on pall surnud. Enne kui surnud pall elusaks muutub peab see läbi käima kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Näiteks reeglite rikkumiseks ei loeta seda, kui mängija surnud palliga platsil liigub seda põrgatamata, küll aga on rikkumine siis kui pall on elus ja mängija liigub sellega põrgatamata. (Korvpall 2)
Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga.
Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel , et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks.
Mängija, kellel pole palli, võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Liikuma hakates peab pall puudutama maad enne kui tõuseb mängija tugijalg , ehk liikumise suuna arvestades tagumine jalg. Palliga liikudes tuleb seda põrgatada. Põrgatatakse ühe käega. Peatumine võib toimuda kahel viisil, ühel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu või peatub kohe, pall käes hüppega. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega, niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. (Korvpall 1)

Vead

Määrusterikkumisi tuntakse korvpallis vea nime all. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised esitatakse mänguprotokollis iga mängija kohta personaalselt. Iga mängija võib teha 5 viga. Pärast seda peab mängija mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti pealeviske takistamisel. Vead määrab väljakukohtunik vilega, mille järel teatatakse vea saanud mängija, mis reeglit rikuti ning kas järgneb vabaviskeid.
Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega , mis annab talle eelise.See on kõige enam määratav viga korvpallis. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina ning alati ei ole iga kehakontakt viga.
Korvpallis, mõistmaks isiklikku viga, on vaja mõista silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Seda ruumi piiritlevad eest peopesad, tagant mängija istmik ja külgedel jalalabade välisküljed. Vertikaalsuse põhimõtte alusel on mängijal õigus mõttelise silndri sees hüpata, ehk mängijal on õigus õhuruumile, mis jääb silndri piiridesse. Kui aga mängija väljub sellest alast ja puudutab vastast, tungib tema silindrisse, loetakse seda veaks.
Palliga mängija aga ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Palliga ründaja saab vea siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas , näoga vastase poole hoides käsi oma "silindri" sees, jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. (Korvpall 1)
Mängijate üheaegsel vea tegemisel teineteisele loetakse see kahepoolseks veaks. Need harvad juhtmid juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauast tuleva palli pärast.
Ebasportlik viga ehk sihilik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. Vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud oma eesmärkide saavutamine. Olukorras, kus mängija loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga.
Tehniline viga määratakse vaimse vägivalla eest karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule. Kui ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku vaimse tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate žestide kasutamine. Mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja viske ajal vastase ehmatamise jms eest määratakse samuti tehniline viga vastavale mängijale. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga, viskab kaitsja ennast platsile selili ja seejärle nõutakse vea määramist vastasele.
Korvpalli määrustes on kõige karmim diskvalifitseeriv viga, mis määratakse mängijale karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. (Koik, Brock 2006)

Mängijate positsioonid

Tagamängija tegutseb meeskonna ründe kolmepunktijoone ja keskjoone vahel. Ta vastutab palli üle platsi toomise eest ja on üks meeskonna lühemaid mängijaid. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma kontrollida oma meeskonna rünnet ja looma erinevaid mänguolukordi. Korvi alla murdes ei pruugi ta viset sooritada , meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel ning ääremängija peaks olema osav läbimurdja.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema osav lähivisete sooritaja, peab resutatiivselt lauapalle võtma ning peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. (Koik, Brock 2006: 86)

Tähtsamad organisatsioonid

FIBA

18. juunil 1932. aastal Genfis asutati rahvusvaheline amatöörkorvpallureid ühendav organisatsioon Fédération Internationale de Basket -ball, lühendatult FIBA. Just Genfi kooli, Noorte Meeste Kristlik Ühingu, õpetaja Elmer Berry eestvedamisel loodi FIBA, mille esimeseks otsuseks oli, et iga 4 aasta tagant, mõeldi olümpiatsüklit, revideeritakse mängureegleid. Asutajaliikmeid oli kaheksa: Argentiina, Itaalia, Kreeka, Läti, Portugal , Rumeenia, Šveits ja Tšehhoslovkkia, kohal olid ka Unagri ja Bulgaaria, kuid esialgu nemad ei liitunud. (Lään 2002:16)
Praeguseks on liikmesmaid 213 (Korvpall 1), nende hulgas ka Eesti, kes liitus FIBA-ga 1934. aastal, kui taheti saata rahvusmeeskonda Euroopa-turneele. (FIBA)
1934. aasta lõpus tunnustas ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee FIBA-t ja lubas võtta korvpalli Berliini olümpiamängude kavva . Vastse korvpalli liidu sõna maksis rahvusvaheliste määruste tegemisel ja elluviimisel. Nüüdseks on FIBA tuntud kõikjal ning see liit muudabki ning korraldab korvpallireegleid liikmesmaades. (Lään 2002:17)

NBA

National Basketball Association (NBA) on kutseline korvpalliliiga, mille klubid asuvad peamiselt USA-s. 6. juunil 1946 loodi NBA New Yorgis Basketball Association of America (BAA) nime all. 1949. aastal toimus nimevahetus, kui BAA-ga ühinesid mitmed National Basketball League ’i (NBL) klubid. (Vt Error: Reference source not found)
Samal hooajal muudeti ka mitut mängureeglit, mis tänini kehtivad ja mis aitasid suuresti kaasa profikorvpalli arengule. Nendest oluliseim oli reegel, mille järgi rünnakuks anti aega 24 sekundit. See reegel muutis proffide korvpalli tempokamaks, jõulisemaks ja pealtvaatajatele nauditavamaks. NBA hakkas hoolitsema ka võistkondade tugevuse eest, et need püsiks enam vähem võrdsed. Selleks loodi süsteem, kus võistkond, kes jäi hooajal viimaseks, sai järgmisel aastal valida endale täiendust üliõpilaskorvpallurite seast esimesena, eelviimane teisena ja nii edasi. NBA suutis saada parimaks elukutseliste korvpalliliigaks USA-s pärast rasket võitlust liiga säilitamise nimel, mille peamiseks põhjuseks olid liigasisesed finantskatastroofid ja lühikese elueaga klubid. (NBA)
American Basketball Association(ABA), mis moodustati 1967. aastal, pakkus vahepeal NBAle konkurentsi. Aastaid võideldi parimate üliõpilaskorvpallurite pärast, kuid 1976. aastal lõpetas ABA tegevuse ja mitu selle võistkonda ühines NBAga. 1980-ndatel aastatel meelitati õnnestunud reklaami- ja äritegevusega mängudele ja telerite juurde üha enam pealtvaatajaid. Nüüd hakkasid ka telekompaniid ülekannete vastu rohkem huvi tundma, mis omakorda suurendas NBA populaarsust ja tõi rohkem raha sisse.
Tänapäeval on NBA tunnustatuim korvpalli profiliiga maailmas, kuhu kuulub 30 võistkonda, mis on jagatud ida- ja läänekonverentsi (Eastern Conference ja Western Conference). Kumbki jaguneb omakorda 3 divisjoni , idakonverentsi kuuluvad Atlandi ( Atlantic ), kesk- (Central) ja kagudivisjon (Southeast), läänekonverentsi aga edela- (Southwest), loode- (Northwest) ja Vaikse ookeani ( Pacific ) divisjon. (Lään 2002: 405)

Eesti Korvpalliliit

14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus algselt ka korvpall. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. Aastatel 1998 - 2002 korraldas Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis MTÜ Eesti Korvpalliklubide Assotsatsioon. (Eesti...)
Alates hooajast 2002/2003 korraldab Eesti meistrivõistlusi korvpallis Eesti Korvpalliliit (EKL). EKL on mittetulundusühing, mis on moodustatud juriidiliste isikute vabatahtlikkuse alusel. See tegeleb korvpalli arendamisega, juhib korvpallialast tegevust Eesti Vabariigis, on Eesti korvpallispordi kõrgeimaks esindusorganiks Eesti Vabariigis, kuulub Rahvusvahelisse Korvpalliliitu – FIBA ning on sellest tulenevalt Eesti korvpallisporti ainuesindav üleriigiline ühendus.
Korvpalli liidu president on Jüri Ratas, kes astus ametisse 17.dets. 2012 a. (Eesti Korvpalliliit)

Analüüs

Kogutud andmete põhjal koostasin spordiregistri tabeli, kus on ära toodud korvpalli mängijate arv maakonniti. (Vt Lisa 5.)
Eestis elab spordiregistri andmete põhjal 1339662 inimest, kellest 475300 on mehed, 587034 naised ja 277237 olid noored. (Vt Error: Reference source not found)
Joonis 1. Rahva jagunemine.
Harjumaal elab 529898 elanikku, kellest 187433 on mehed, 231828 naised ja 110583 noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 3575 (0,67%), kellest 736 (21%) täiskasvanuid ja 2839 (79%) noori, mehi 2714 (76%) ning naisi 861 (24%). Spordikoolides on harrastajaid kokku 732 (0,14%), mehi 587 (80%) ning naisi 145 (20%), kellest täiskasvanuid on 18 (2%) ja noori 714 (98%).
Hiiumaal elab 9984 elanikku, kellest 3695 on meest, 4246 on naised ja 2043 noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 140 (1,4%), kellest on 36 (26%) täiskasvanut ja 104 (74%) noort, 112 (80%) meest ja 28 (20%) naist. Spordikoolides korvpalli harrastajaid ei ole, kuna Hiiumaal korvpalli treenerid puuduvad.
Ida-Virumaal on elanikke 166548, neist 58758 meest, 78011 naist ja 29765 on noort. Spordiklubides on harrastajaid kokku 731 (0,44%), kellest 248 (34%) on täiskasvanut, 483 (66%) noort, neist 670 (92%) meest ja 61 (8%) naist. Spordikoolides on harrastajaid 167 (0,1%), kes kõik on noored ja 127 (76%) neist mehed ning 40 (24%) naised.
Jõgevamaal on 36406 elanikku, kellest 13282 on mehed, naisi 15641 ja 7483 noort. 234 (0,64%) harrastajat on spordiklubides kokku, kellest 129 (55%) täiskasvanut ja 105 (45%) noort, mehed on neist 189 (81%) ja naisi 45 (19%). Ka Jõgevamaal puuduvad treenerid.
Järvamaal on 35926 inimest, neist 12818 on mehed, 15520 naised ja 7588 noored. Korvpalli harrastajaid spordiklubides on 188 (0,5%), kellest 75 (40%) moodustavad täiskasvanud ning 113 (60%) noored, mehi on neist 154 (82%) ja naisi 34 (18%). Spordikoolides on aga 88 (0,2%) noort korvpalli harrastajat, kellest 57 (65%) on poisid ja 31 (35%) tüdrukud.
Lääne-Virumaa rahvaarvuks on 66701, neist 23591 mehed, 28811 naised ja 14266 on noored. Spordiklubides tegeleb neist korvpalli harrastamisega 398 (0,6%), kellest 184 (46%) on täiskasvanud ja 214 (54%) noored. Mehi on 378 (95%) ja naisi 20 (5%). Spordikoolides on aga 122 (0,2%) noort meest korvpalli harrastajatena märgitud.
Läänemaal elab 27187 elanikku, kellest 9823 on mehed, naised 11891 ja 5474 noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 192 (0,7%), kellest on 123 (64%) täiskasvanut ja 69 (36%) noort, neist mehi 166 (86%) ning naisi 26 (14%). Spordikoolides on korvpalli harrastajateks 38 (0,1%) noort meest.
Põlvamaal on elanikke 30692, neist 11321 mehed, 13008 naised ja 6362 on noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 163 (0,5%), kellest on 105 (64%) täiskasvanut, 58 (36%) noort, 134 (82%) meest ja 29 (18%) naist. Spordikoolides on harrastajaid 38 (0,1%), kes kõik on alles noored mehed.
88137 elanikku on Pärnumaal, kellest 31507 mehed, naisi on 38346 ja 18480 noort. 290 (0,3%) harrastajat on spordiklubides kokku, kellest 97 (33%) täiskasvanud ja 193 (67%) on noored, mehi on neist 242 (83%) ja naisi 48 (17%). Spordikoolides on korvpalli harrastajaid 42 (0,05%), kes kõik on noored ning kellest 34 (81%) on naised ja 8 (19%) on mehed.
Raplamaal elab 36587 elanikku, kellest 13339 on mehed, 15235 naised ja 8013 noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 330 (0,9%), kellest 106 (32%) on täiskasvanut ja 224 (68%) noort, mehi 248 (75%) ning naisi 48 (25%). Spordikoolides on harrastajaid kokku 200 (0,5%), mehi 140 (80%) ning naisi 60 (20%), kellest täiskasvanuid on 40 (30%) ja noori 160 (70%).
Saaremaal on elanikke 34527, neist 12539 mehed, 14930 naised ja 7058 on noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 247 (0,7%), kellest 120 (49%) täiskasvanud, 127 (51%) noored ning kes kõik on meessoost. Spordikoolides on 31 (0,09%) meessoost korvpalli harrastajat, kellest 4 (13%) on täiskasvanud ja 27 (87%) noored.
150900 elanikku on Tartumaal , kellest 51643 on mehed, naised 65099 ja 34143 noored. 933 (0,6%) harrastajat on spordiklubides kokku, kellest 259 (28%) on täiskasvanud ja 674 (72%) noored, mehi on neist 762 (82%) ja naisi 171 (18%). Spordikoolides on korvpalli harrastajaid 630 (0,4%), kes kõik on noored, kuid kellest 135 (21%) on naised ja 495 (79%) on mehed.
Valgamaal elab 33728 elanikku, kellest 11985 on mehed, 14546 naised ja 7197 noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 141 (0,4%), kellest on 60 (43%) täiskasvanut ja 81 (57%) noort, mehi 126 (89%) ning naisi 15 (11%). Valgamaal puuduvad treenerid.
Viljandimaal on elanikke 55054, neist on 19975 mehed, 23806 naised ja 11272 on noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 234 (0,4%), kellest 149 (64%) täiskasvanut, 85 (36%) noort, kellest 224 (96%) on mehed ja 10 (4%) naised. Spordikoolides on harrastajaid 58 (0,1%), kes kõik on alles noored, kellest 5 (9%) on naised.
37387 elanikku on Võrumaal, kellest 13591 on mehed, naisi on 16083 ja noori 7712. 256 (0,7%) harrastajat on spordiklubides kokku, kellest on 108 (42%) täiskasvanut ja 148 (58%) noort, mehi on neist 244 (77%) ja naisi 10 (23%). Treenerid Võrumaal puuduvad.
Kokku elab Eestis 1339662 elanikku, kellest 475300 on mehed, naisi on 587034 ja 277237 on noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 8052 (0,6%), kellest on 2535 (31%) täiskasvanut ja 5517 (69%) noort, mehi 6562 (81%) ning naisi 1490 (19%). Spordikoolides on harrastajaid kokku 2134 (0,2%), mehi 1684 (97%) ning naisi 450 (3%), kellest täiskasvanuid on 62 (21%) ja noori 2072 (79%).
Koostasin tabeli korvpalli harrastajate jagunemise protsentuaalselt maakonniti spordikoolide ja spordiklubide kaupa. (Vt Joonis 2. Korvpalli harrastajad)
Joonis 2. Korvpalli harrastajad
Joonisel on toodud harrastajate hulk protsendiliselt maakonna rahvaarvu arvestades. Jooniselt järeldub, et kuigi Harjumaal oli palju harrastajaid, on protsendiliselt rohkem harrastajaid Hiiu-, Lääne-, Rapla - ja Võrumaa spordiklubides. Spordikoolides on aga Harjumaast rohkem harrastajaid Järva-, Lääne-Viru-, Rapla- ja Tartumaal.

Kokkuvõte

Uurimistöös „Korvpall ja selle populaarsus Eestis“ antakse ülevaade korvpalli ajaloost, korvpallist tänapäeval, tähtsamatest korvpalli organisatsioonidest ning selle populaarsusest Eestis.
Antud uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade korvpalliharrastajatest Eestis maakondade kaupa, et saada teada, kus tuleks arendada rohkem korvpallialast tegevust. Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt.
Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732).
Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus.
Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades. Maakohtades jääb korvpalli harrastajate arv aina väiksemaks ning seega tuleks pöörata Eesti Korvpalli Liidul oma tähelepanu rohkem väiksematele maakondadele, asulatele.

Kasutatud allikad

Korvpall 1 – Korvpall. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall - 28.02.2013
Korvpall 2 – Korvpall. Eesti Olümpiakomitee koduleht - http://www.eok.ee/korvpall - 28.02.2013
FIBA. Wikipedia - http://en.wikipedia.org/wiki/FIBA – 03.03.2013
NBA. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/NBA - 03.03.2013
Eesti Korvpalliliit. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korvpalliliit – 15.03.2013
Eesti Korvpalliliidu ajalugu. Eesti Korvpalliliidu koduleht - http://www.basket.ee/?mid=247 – 15.03.2013
Lisa 1. Korvpalliväljak - http://loadpaper.com/large/Basketball_wallpapers_406.jpg - 17.03.2013
Lisa 2. Kohtunikud - http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/eesti-korvpallikohtunikud-koolitavad-end-tippspetsialistide-kae-all.d?id=64491330 – 10.03.2013
Lisa 3. Korvpalli mäng.Erakogu.
Lisa 4. NBA logo - http://www.basketwallpapers.com/Images-12/NBA-2013-Coming-Soon-1920x1200-BasketWallpapers.com-.jpg -10.03.2013
Hannes Koik, Charile Brock, „ Korvpallitreenerite kutsekoolituse õpik“, 2006
Vello Lään, "Korvpall", 2002

Lisad

Lisa 1

Korvpalliväljak
Lisa 1. Korvpalliväljak.

Lisa 2

K Lisa 2. Kohtunikud.
ohtunikud.

Lisa 3

Korvpalli mäng.
Lisa 3. Korvpalli mäng.

Lisa 4

N Lisa 4. NBA logo.
BA logo.

Lisa 5

23