RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
nüüd, 5 sajandit hiljem. 1. ELU Leonardo da Vinci elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja õpinguaastad Andrea del Verrocchio juures Firenzes, elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos 1482-1499; teine Firenze ajajärk 1499-1506 ja teine Milano ajajärk1506-1513 ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452. aastal Firenze lähedal väikeses Vinci külas ser Piero suguvõsasse, mis on sealtkandi üks tähtsamaid perekondi. Leonardo vanemateks olid kahekümne viie aastane notar ser Piero Antonio da Vinci ja kahekümne kahe aastane talu- või teenijatüdruk Caterina. Mõni aeg peale poisslapse sündi abiellub Caterina Antonio di Piero Buti del Vaccaga ja isa oma esimese naise rikkast Firenze suguvõsast pärit kuueteistkümneaastase Albiera degli Amadoriga, kes mõni aeg pärast abiellumist ka suri
SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted. · Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi. Francois Villoni luule Elulugu I: oli prantsuse luuletaja, varas ja vagabond(rändaja, hulkur). Kuulus Pariisi boheemlaste seltskonda. 1449 sai bakalaureusekraadi, 1452 magistrikraadi. Seotud paljude varguste, kakluste, röövide, kõrtsijoomistega jne. 1455 tappis ühe preestri, oli mõnda aega vangistuses, hiljem pidi Pariisist lahkuma. Elulugu II: kuulus elukutseliste röövlite kokiljaaride kampa. 1462 naasis Pariisi. Vangistati löömingu järel, mõisteti poomissurma, ent Pariisi parlament asendas karistuse pagendusega. 1463. aastal kaovad temast kõik jäljed. Looming I: Säilinud on kaks luulekogu: ,,Väike testament" ja ,,Suur testament".
Flora üritab teda riidega katta. · Nö ,,aken loodusess". Figuure hakati modelleerima varju ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus kuldne pühapaiste. · Stseenid paigutati reaalsesse ruumi: trepid, kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud, ruuduline parkett, kompositsioon sümmeetriline ja rahulik, hakati kujutama alasti keha. Uued teemad: portree ja mütoloogiline maal, tempera asemel õlivärv. LEONARDO DA VINCI · 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Püha õhtusöömaaeg" 4,2x8,8m; Milano kloostri söögisaali otsaseinal. Loonud mulje nagu stseen leiab aset seal söögisaalis. Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti.
1434-1437 hävitati viimased taboriitide salgad 1434-1452 vallutati taboriitide pealinn Tabor Tsehhimaa kuningad 15 saj. 1437 läks Tsehhi troon Luksemburgide käest ära, 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaalunioon Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (nimelt sai Ladislaus Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile Jii Podiebrad, kelle ajal (1168) algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. AustriahertsogHabsburg-personaalunioonUngariga-Ungarikunnka-keskvõimtuge vam-PooladünastiaJagelloonid
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MA...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes). Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim Perekond Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma
total war on Catholics, and moderate Utraquists, who consisted mainly of nobles who were more concerned with transforming the Church. In 1434 the Utraquists agreed to accept Sigismund's rule in return for religious tolerance; the Taborites kept fighting, only to be defeated in the same year at the Battle of Lipany. Following Sigismund's death, George of Podbrady (Jií z Podbrad) ruled as Bohemia's one and only Hussite king, from 1452 to 1471, with the backing of Utraquist forces. He was centuries ahead of his time in suggesting a European council to solve international problems by diplomacy rather than war, but he couldn't convince the major European rulers or the pope. After George's death two weak kings from the Polish Jagiellonian dynasty ruled Bohemia, though real power lay with the Utraquist nobles, the so-called Bohemian Estates. INDEPENDENCE
suurema hoolega uuriti antiikfilosoofide kirjatöid. Idealiseeriti antiikautorite ilmalikku ellusuhtumist ja nautlevat elulaadi, samas ei peetud antiikautoreid ainult vastuvaidlematuteks autoriteetideks, vaid leiti, et kellegi seisukohti ei pea tingimata järgima. Renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, muusik ja kirjanik Leonardo da Vinci (eluaastad 1452 – 1519). L. Da Vinci lahkas inimkeha paremaks tundmaõppimiseks laipu. Eeskätt maalikunstnikuna tuntuks saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”. Leidurina on ta konstrueerinud helikopteri, tanki ja kalkulaatori (kuigi oma ideid ta oma eluajal ei teostanud). Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
Kultuur Jaguneb kolmeks: 1. Vara 14.-16.sajand 2. Kõrg 16.-17. Sajand 3. Hiline 17.saj algus -17.saj keskpaik Renessanss sündis 12.-13 sajand Itaalia linnas Firenzes. Linnriikide teke Maadeavastused- Columbus, Vasco da Gama, Magalhaes Teaduse areng. Kopernik loob kujutluse maailmast . Astronoomia, anatoomia, Filosoofia, matemaatika, füüsika. 1440 a Johannes Gutenberg leiutab trükikunsti-> teadussaavutuste kiirem levik Võitlused välisvaenlastega-> Bütsants 1452 langeb türklaste kätte. Katku epideemiad 1348 Euroopas. Kehtib ühtse Euroopa unistus. Habsburg Martin Lutheri usureform 1517 Wittenbergi uksele 95 deesi. Iseloomulikud jooned renessansi ajastule: 1 Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega 2 Tegelikkuse kujutamine (realism alge) 3 Looduskultus (jätkus antiikkultuurile) 4 Fantastika 5 Positiivne Paatos- positiivsed tegelased, kes lähevad oma ajastuga vastuollu. Renessansi ajastu kirjandus
poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~1450, kui om-ks määrati vestfaallane Johann von Mengede, edaspidi jäid vestfaallased Liivim ordus juhtivaks elemendiks. 1448 sügisel Riia pp-ks Ordu soosik Silvester Stodewescher, kelle salakavale pol tagajärjel nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse. 21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne. Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes 6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a. 1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju-Virus) nn Silvesteri armuõigus.
1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunudHarju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunnavärav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunudvesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini. Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas
jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa- Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile J. Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti ravim- ja ilutaimi ning tegeleti kultuurtaimede introduktsiooniga. On teada, et 13. sajandil kuulus dominiiklastele ladinakeelne meditsiinilis-botaaniline käsikiri "Herbarius-Codex", mis sisaldas taimede kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust. 1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile veel ka akadeemiliseks teadusasutuseks. Tõenäoliselt ei tegeletud seal aga ei taimesüstemaatikaga ega geograafiaga. Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist.
aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile J. Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise,
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
Mootori maksimaalvõimsus (ECE-R24) 1900 p/min + IPM, kW (hj) 211 (287) 230 (313) 250 (340) 269 (366) 289 (393) Maksimaalne pöördemoment 1600 p/min (Nm) 1217 1334 1452 1569 1686 MOOTORI TEHNILISED ANDMED Nimipöörlemissagedus, p/min 2.100
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
2014 3 0,731 3018 440 142 3600 2836 1585 2015 4 0,659 3108 448 144 3701 2921 1617 2016 5 0,593 3202 457 145 3804 3008 1649 2017 6 0,535 3298 467 147 3911 3099 1682 2018 7 0,482 3397 476 148 4021 2727 1424 2019 8 0,434 3499 485 150 4134 2808 1452 2020 9 0,391 3604 495 151 4250 2893 1481 2021 10 0,352 3712 505 153 4369 2980 1511 2022 11 0,317 3823 515 154 4492 3069 1541 2023 12 0,286 3938 525 156 4619 3161 1572 2024 13 0,258 4056 536 157 4749 3263 1602
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
Bsp1286I G_dGCh'C 5 392, 1032, 1176, 1431, 1516 BspCNI CTCAGnnnnnnn_nn' 1 1157 BspHI T'CATG_A 1 918 BspMI ACCTGCnnnn'nnnn_ 1 1263 BsrI ACTG_Gn' 3 651, 1473, 1663 BsrDI GCAATG_nn' 2 810, 1516 BsrFI r'CCGG_y 8 518, 1193, 1244, 1283, 1409, 1442 1871, 2240 BssSI C'ACGA_G 2 576, 1452 BstEII G'GTnAC_C 1 296 BstYI r'GATC_y 1 1788 BstZ17I GTA'TAC 2 116, 290 Cac8I GCn'nGC 4 362, 507, 1399, 2119 DraI TTT'AAA 3 59, 840, 2688 DraIII CAC_nnn'GTG 1 2641 DrdI GACnn_nn'nnGTC 1 156 EaeI y'GGCC_r 2 520, 927 EarI CTCTTCn'nnn_ 6 181, 367, 823, 1903, 2200, 2266
2) Kunst ja kultuur varauusajal ( 43,44 ) Kunst ja kultuur muutusid jumalakesksuselt inimkeskseks. Ikoonide asemel tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Hakati eeskuju võtma antiikkultuurist. Inimest kujutati realistlikumana. Sellepärast tekkisid kunstnikule uued nõudmised. Uusajal muutus kopeerimise asemel tähtsamaks orginaali loomine. Igal kunstnikul oli oma käekiri. Kõige tuntum varauusaja kunstnik oli Leonardo da Vinci ( 1452. 1519. ). Teda peetakse renessansiajastu ideaalmeheks. Ta üritas joonistada valguseküllasemaid pilte. Tema tuntumad paalid on ,, Mona Lisa ,, ja ,, Püha Söömaaeg ,,. Michelangelo teine kuulus kunstnik ( 1475. 1564. ). Oli huvitatud antiikkunstist. Tuntumad teosed on ,, Pieta ,, ja ,, Taavet ,,. Sixtuse kabeli laemaal üks tuntumaid kunstiteoseid. Michelangelo pani aluse barokk kunstile. Protestantslikes piirkondades oli kunst erinev.
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
ID Customer ID Product ID Quantity Paid Pre Order 5 44 6 2 Yes No 6 136 6 1 Yes Yes 48 86 6 3 Yes Yes 19 78 8 1 Yes No 63 37 8 1 Yes Yes 13 139 10 1 Yes Yes 9 47 12 1 Yes No 39 106 12 1 Yes Yes 22 176 13 1 Yes No 5 44 14 1 Yes No 5 44 14 1 Yes No 20 153 14 2 Yes No 27 125 14 1 Yes Yes 39 106 14 3 Yes Yes 50 188 14 1 No No 5 44 15 2 Yes No 5 44 16 3 Yes No 11 92 16 1 Yes Yes ...
Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti. - Liivimaa arvutake territooriumide tülide lahendamiseks ja ordu täieliku domineerimise tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva (Landtag). Nelja seisuse (piiskopid,vaimulikud,ordu,vasallid, linnade esindajad) esinduskogu käis koos ebaregulaarset Valgas või Wolmaris. (lk.53 vaata üle!) Linnad, kaubandus ja talupojad - Enne ristisõdijate saabumist ei olnud Baltimaades ühtegi linna
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
116 142 Rezins Janis Läti 03:05:12 M45 Oksana Perova 13.11.2009 889 1016 Romanovskis Raimonds Läti 03:50:46 M45 514 408 Saat Urmas Harju 03:32:04 M45 949 460 Saetalu Andres Tartu 03:53:47 M45 225 350 Sammalsaar Mait Harju 03:12:40 M45 1568 1452 Saremat Raivo Lääne-Viru 04:24:04 M45 761 861 Saviir Jaan Läänemaa 03:44:12 M45 443 792 Schröder Mart Läänemaa 03:27:47 M45 2431 2300 Seim Heiki Tartu 06:31:20 M45 2106 1803 Serg Rene Läänemaa 05:01:05 M45 180 235 Shumanov Tiit Lääne-Viru 03:09:29 M45 2037 2028 Siimpoeg Viivo Tallinn 04:55:07 M45 2132 2632 Siitan Andres Tallinn 05:04:25 M45
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
JÜRI KIRS TEOREETILINE MEHAANIKA I Loenguid ja harjutusi staatikast Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinema...
kontroll peapiiskopkonna üle. Riia linna küsimus - Päevakorrale ilmus taas Riia linna isanda küsimus. Gdanski kokkulepped polnud küsimusele selget vastust andnud. Konfliktis tõusis esile kolmas osapool ehk Riia linn, mis ei olnud huvitatud ordu ega peapiiskopi ülemvõimust. Uus Riia peapiiskop oli ordusõbralik. Preisimaal 1440. aastal olid seisused liitunud oma õiguste kaitseks ordu vastu Preisi liitu. Kuid vältimaks Riia ühinemist Preisi seisustega, leppisid peapiiskop ja ordu 1452. aastal, et nad valitsevad Riia linna koos. Linn pidi vanuma truudust mõlemale maahärrale. Algas peapiiskopi ja ordu vaheline võitlust võita Riiat enda poole linna privileegide kinnitamise või laiendamise abil. Puhkes kolmeteistaastane sõda Preisimaal, mis jättis kõrgmeistri ilma Preisimaa rikkamast lääneosast ja viis ta läänisõltuvusse Poola kuningast. Riia küsimus tõusis uuesti esile 1470. aastatel, kui peapiiskop ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
