Ristija Johannes (0)

RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. – 12. kl.)
Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre , Pariis.
SAATEKS
Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament , kust algab Uus Testament . See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et:
a) Piibel koosneb kahest osast – VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele.
b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MATTEUS ja JOHANNES. Kaks ülejäänut – MARKUS JA LUUKAS – Jeesust ei tundnud ja panid oma teosed kirja teiste ütlemiste järgi, mistõttu on ehk nende teostes rohkem kirjanduslikku fantaasiat. Kõigi nelja evangeeliumi algkeeleks oli vanakreeka keel. Uus Testament hõlmab veel APOSTLITE TEGUSID ja APOSTLITE KIRJU. Vana Testament on väga mahukas (ligi 1000 lk.), Uus Testament mahub ära ligi 300 leheküljele. Matteuse Evangeelium (neljast tähtsaim, sest siin on Mäejutlus), mis ju kristliku filosoofia põhiteos, on trükitud üksnes 43 leheküljele.
c) Jeesuse ja tema kolleegi Ristija Johannese kodumaa – PALESTIINA (tänapäeva IISRAEL) oli tol aja ROOMA KEISRIRIIGI koloonia ning jagunes kolmeks. Kõige põhjapoolsem osa oli GALILEA, lõunapoolne osa oli JUDEA (suurim linn – Jeruusalemm ) ja keskel paiknes SAMAARIA. Jeesus oli galilealane, tema kodulinn oli Naatsaret. Ristija Johannes oli judealane, tema kodukoht oli Hebron. Need linnad on üksteisest väga kaugusel. Mõlemad suurmehed olid enamvähem ühevanused ja esimese kohtumise hetkel umbes 30-aastased.
d) Jeesuse ja Ristija Johannese sünni hetkel oli Rooma keisriks AUGUSTUS, kohalik võim Palestiinas aga kuulus roomlaste soosikule HERODES SUUR’ele, kes suri 4. a. e.Kr. Seega ei saanud Jeesus sündida päris „nullaastal”, vaid mõned aastad varem (väidavad ju evangelistid, et Jeesuse sündides oli kohalikuks kuningaks Herodes Suur). Kuid püüame meiegi leppida selle väikese ajaloolise ebatäpsusega ning lähtume traditsioonist, et Jeesus sündis nii mitu aastat tagasi, kui mitmes aasta on praegu. Jeesus oli surres 33 aastat vana. Ristija Johannes suri mõni aasta enne Jeesust. Seega võis ta suures olla 31 või 32 aastane. Siis oli Rooma keisriks Augustuse järglane TIBERIUS .
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Millises piibli osas on kirjas juutide uskumuste e. judaismi põhitõed? Millises raamatus on kirjas kristluse põhitõed?
2. Jeesus eemaldus judaismist, kuid ei öelnud lahti Vanast Testamendist. Miks?
3. Kes on evangelist ? Mitut evangelisti oskad sa nimetada?
4. Kes evangelistidest võis tunda Jeesust kõige lähemalt?
5. Miks peetakse Matteuse Evangeeliumi kristliku filosoofia põhiteoseks? Põhjenda!
6. Kui Matteuse Evangeelium ilmuks eraldi raamatuna, kui paks see raamat enamvähem oleks? Kui paks on kogu piibel?
7. Kuidas nimetati Jeesuse kodumaad tema eluajal? Kuidas nimetatakse seda maad nüüd?
8. See maa oli Jeesuse eluajal Rooma koloonia? Milliste riikide koloonia on olnud Eesti?
9. Kes oli Rooma keiser siis, kui sündisid Jeesus ja Ristija Johannes? Kes oli Rooma keiser siis, kui nad surid?
10. Meie ajaarvamine algab Jeesuse sünnist. Seega pidi Jeesus sündima „nullaastal”. On see nii? Põhjenda!
RISTIJA JOHANNESE NOORUS
Raffael. Ristija Johannes kõrbes. Uffizi Galerii, Firenze .
Uues Testamendis on juttu mitmest Johannese-nimelisest mehest. Kaks neist väärivad erilist tähelepanu. Need on evangelist Johannes ja RISTIJA JOHANNES. Esimene oli Jeesuse kõige noorem õpilane; tema on ühtlasi ka Johannese evangeeliumi autor. Teine püha mees on Ristija Johannes, Jeesuse kolleeg , kellel oli Lõuna-Juudamaal oma järgijaskond ning kes on kristlastele pärandanud veega ristimise kombe .
Luuka evangeeliumi autor väidab, et Johannes sündis Hebronis1 või selle lähistel. Tema isa olnud preester nimega SAKARIAS ja ema nimi olnud ELIISABET . Väga kaua ei olnud neil last. Juhtus aga ime: Eliisabet tõi kõrges vanuses ilmale poisslapse, kellele isa pani nimeks Johannes, see tähendab “Jumala heldus ”. Veelgi suurem ime on selle evangelisti teoses see, et Eliisabet ja Jeesuse ema Maarja olid tuttavad, vaata et sugulasedki, ja kohtusid hetkel, kui mõlemad olid lapseootel . Ülejäänud kolm evangelisti ei tea sellest seigast midagi. Elasid ju need naised üksteisest väga kaugel!
Rogier van den Weyden . Maarja külastus. (Visitation.). Kunstimuuseum , Leipzig.
Raffael. Madonna roheluses. Kunstiajaloo Muuseum , Viin ..
Maailmamuuseumides ringi uidates võite tihti kohata taieseid, mis kannavad pealkirja MAARJA KÜLASKÄIK (ingl. ja pr. k. – VISITATION). Sellistel piltidele näeme Maarjat kohtumas Ristija Johannest ootava Eliisabetiga.
Luuka evangeeliumis on Maarja külaskäigust kirjas nii:
Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus . Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: “Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!…”
Maarja külaskäik Eliisabeti ja Sakariase poole on kunstnikke paelunud juba gootika ajastul ( Giotto , Jean Fouquet). Renessansiajast on ehk tuntuim teos Louvre’is paiknev Ghirlandaio (1449– 1494 ) maal, mis seal kannab pealkirja “Visitation”. Kõigist ilmekam on ehk Madalmaade kunstniku Rogier van den Weydeni (u. 1400–1464) maal “Maarja külaskäik”, mille originaal asub Leipzigis. Kaks naist, üks väga noor, teine väga vana, puudutavad käega teineteise kõhtu, rõõmustades tulevaste suurmeeste peatse ilmaletuleku üle.
Ühe- või kaheaastast Ristija Johannest ennast kohtame sageli renessansiajastu madonnapiltidel. Nii näeme Raffaeli (1483– 1520 ) imekaunil õlimaalil “Madonna roheluses” (originaal asub Viinis ), kuid ka paljudel teistel madonnapiltidel kahte ühevanust poisslast sõbralikult omavahel lalisemas. Tihti on sellistel piltidel väikese Johannese käes risti meenutav värten.
Ristija Johannese noorusest on teada väga vähe. Tema preestrist isa nägi pojas oma järglast ja ehk rohkematki. Luuka evangeeliumist võime lugeda, et enne poja sündi vestles vana mehega unes peaingel Gabriel:
“Ära karda , Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. Ja temast on sulle rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, sest ta saab suureks Issanda silmis . Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse püha vaimuga juba oma ema ihus. Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole. Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.”
Prohvet Eelija, kes elas 9. saj. e. Kr., on Moosese kõrval autoriteetsemaid judaismi suurkujusid. See prohvet oli jaganud Karmeli mäel ranges üksinduses metsloomade saatust, elutsedes kaljukoopas, kust ta aeg-ajalt väljus, et juutide kuningaid troonile tõsta või neid kukutada . Üldlevinud uskumuse kohaselt pidi Eelija tagasi tulema , et rajada uus juutide riik. Siit ka järeldus: kes iganes soovis usu vallas silma paistma, pidi oma elustiiliga jäljendama prohvet Eelijat. Eelkõige pidi temast saama eremiit2. Hebroni kandis sobis selleks kõige enam kaljukõrb. Siin Johannese noorus mööduski. Matteus kirjeldab teda nii:
Johannesel oli kaamelikarvadest kuub ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi. Siis läks tema juurde terve Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskonna rahvas, ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.
Sellest kirjeldusest jääb mulje, et Johannes oli tõsimeelne noor mees, kes elas kaljukõrbes nagu india joogid. Seda enam üllatavad meid itaalia kõrgrenessansi kunstnikud , kes oma piltidel kujutavad tusameelse eraku asemel sensuaalset noorukit, kellele pole kaugeltki võõrad maised rõõmud. Louvre’i muuseumis on kaks Leonardo da Vinci ( 1452 –1519) maali Ristija Johannesest. Ühel neist näeme vaid noore mehe paljastatud ülakeha, parema käe nimetussõrm suunatud kõrgusse. Teisel maalil istub sama noor mees ülemeelikus poosis , niuete ümber midagi nahkvöö taolist. Siin osutab Ristija parema käe nimetussõrmega vasakule. Mõlema taiese sõnum võib ehk olla: “Ennäe! Messia on tulekul!” Tõenäoliselt poseeris nende piltide tarbeks Leonardole noor ilus mees, kes algselt meenutas kunstnikule Johannest, kuid töö käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste Bacchus ) kui tõsimeelne jumalamees Johannes.
Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis.
Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis.
Ka Raffaeli maalil “Nooruke Ristija Johannes kõrbes” (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (1573– 1610 ). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele. Üllatab ka noormehe poos ja ilme. Selline ülikelmikas Johannes nagu meelitaks meid kaasa lööma mingis salapärases lustipeos. Kolme seesugust Caravaggio pintsli all sündinud “Ristija Johannest” saab tänapäeval imetleda Roomas. Kuid Caravaggiol on seesuguseid Johanneseid veel teisteski muuseumides.
Andrea del Sarto. Ristija Johannes. Palazzo Pitti, Firenze.
Caravaggio. Ristija Johannes. Kunstimuuseum, Basel .
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Uues Testamendis mainitakse kahte Johannese-nimelist meest. Kes nad on?
2. Mis on rituaal ? Millise rituaali pärandas kristlastele Ristija Johannes?
3. Evangelist Luukas väidab, et Jeesuse ema ja Ristija Johannese ema olid head tuttavad. Miks teised evangelistid sellest midagi ei räägi? Põhjenda!
4. Madonnapiltidel näeme tihti Jeesust mängimas väikese Johannesega. Kuidas me neid lapsi eristame?
5. Kuidas kirjeldab Ristija Johannest evangelist Matteus?
6. Millest me tunneme ära Ristija Johannese renessansiajastu, kuid ka hilisema aja piltidel?
7. Millise suure maaligeeniuse piltidel on Ristija Johannes kõige vähem tõsimeelne usumees?

JEESUSE RISTIMINE

Piero della Francesca . Jeesuse ristimine. Rahvusgalerii , London.
Kõik evangelistid peale Luuka paigutavad Ristija Johannese ja Jeesuse esimese kohtumise Rooma keisri Tiberiuse3 valitsemise viieteistkümnendale aastale. Tiberius valitses aastatel 14–37 p. Kr. Seega kohtusid kaks tulihingelist usumeest aastal 29. Jeesus oli kolmekümneaastasena vanemate kodust küll äsja lahkunud, kuid ta polnud oma kutsumuses veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina.
Olulisim talitus, mis määras Johannese sekti olemuse ja millele Johannes võlgneb oma nime, oli ristimine ehk vette kastmine. ( Juudi poisslapsi lõigatakse siiani ümber; kristlased võtsid üle veega ristimise Ristija Johanneselt.) Ristimistalituse ajaks lahkus Johannes kõrbest ja siirdus Jordani äärde. Rahvas pidas teda prohvetiks ja paljud uskusid, et ta on ülestõusnud Eelija. Teised pidasid Johannest Messiaks endaks , ehkki ta ise endale nii kõrget nimetust kunagi ei omistanud. Preestrid ja kirjatundjad põlgasid teda, aga ta populaarsus avaldas neile mõju ja nad ei söandanud tema vastu sõna võtta.
Tegelikult oli ristimine Johannesele ainult väliseks märgiks, mis pidi mõju avaldama ja inimeste vaimu mingiks suursündmuseks ette valmistama. Pole mingit kahtlust, et temagi oli täielikult haaratud Messia-ootusest ja et kogu tema tegevus oli suunatud peamiselt sellele.
“Parandage meelt ,” rääkis ta, “sest Jumala riik läheneb.” Ta kuulutas ette “suurt viha”, see tähendab hirmsaid katastroofe, mis pidid saabuma , ja väitis, et kirves on juba puujuure kohal ja puu visatakse peagi tulle. Ta kujutas oma Messiat, viskelabidas käes, kogumas häid teri ja põletamas sõklaid. Meeleparandus, mille sümboliks oli ristimine, almuseandmine ja kommete puhastamine olid Johannese silmis olulisimad teed saabuvate sündmuste ettevalmistamisel. Pole teada, kuidas ta neid sündmusi täpsemalt ette kujutas, aga kindel on, et ta ründas oma jutlustes neidsamu vastaseid, kelle vastu olid suunatud ka Jeesuse õpetussõnad – rikkaid preestreid, varisere5 ja õpetlasi, ametliku judaismi esindajaid; ja nii nagu Jeesuse, nii võtsid ka Johannese omaks ennekõike põlatud kihid . Ta ei hoolinud Aabrahami poja tiitlist ja ütles, et Jumal võib teha Aabrahami poegi ka teeäärsetest kividest.
Kuigi Johannese tegevus keskendus Juudamaale, jõudsid kuuldused temast peagi Galileasse ning ulatusid ka Jeesuse kõrvu, kes oli oma esimeste kõnedega kogunud enda ümber juba väikese kuulajate ringi. Et Jeesuse mõjuvõim polnud veel kuigi suur ja teda kahtlemata tõukas tagant soov näha õpetajat, kelle mõtetes oli nii palju kokkupuutepunkte tema enda omadega, lahkus Jeesus Galileast ja suundus koos oma väikese kaaskonnaga Johannese juurde. Matteuse evangeeliumist loeme:
Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: “Mul on vaja ennast sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!” Jeesus aga kostis talle: “Olgu pealegi; sest nõnda on meil kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele. Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”
Näib tõepoolest, et vaatamata oma tohutule isikupärale püüdis Jeesus vähemalt paari nädala jooksul Johannese jälgedes käia. Tema enda tee oli veel hämar. Tänu Johannesele oli ristimisest saanud väga oluline toiming. Jeesus uskus, et tal tuleb järgida Johannese eeskuju: temagi hakkas ristima, ja tema jüngrid samuti. Jeesus mõistis, et rahva poolehoiu saavutamiseks tuleb tal kasutada väliseid vahendeid, mis olid Johannesele nii üllatavat edu toonud . Kui ta pärast Johannese vangistamist uuesti jutlustama hakkas, kordasid esimesed sõnad, mis tema suhu pandud, üht Ristija Johannese tuntud ütlust: “Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” Tema kõnedes leidub sõna-sõnalt palju teisigi Johannese väljendeid. Näib, et kaks koolkonda elasid kaua heas läbisaamises, ja pärast Johannese surma oli Jeesus kui usaldusväärne ametivend üks esimesi, kellele sellest sündmusest teatati.
Verrocchio ja Leonardo da Vinci. Jeesuse ristimine. Uffizi Galerii, Firenze.
Jeesuse ristimise stseeni on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Üks tuntuim seda temaatikat kajastav maal on praegu Uffizi Galeriis Firenzes. Sellel maalil on kaks autorit : Verrocchio6 (1435-1488) ja Leonardo da Vinci (1452-1519). Pilt pärineb ajast, mil kolmeteistaastane Leonardo oli just asunud õppima kuulsa skulptori ja kunstniku Verrocchio ateljeesse. Teose peategelased maalis õpetaja, pildi vasakus nurgas olevad inglid ja maastiku nende kohal aga nooruke Leonardo. Legend pajatab, et Verrocchio, näinud poisi tööd, lausunud järgmised sõnad: “Kui nii noor inimene joonistab paremini kui mina, pole mul mõtet maalimisega tegelda.” Ja ta olevat loobunud maalimisest, pühendades end üksnes skulptuurile. Internetiportaal Olga’s Gallery pakub meile imetlemiseks Nicolas Poussin ilt (1594–1665) lausa neli Jeesuse ristimist kajastavat maali. Neist huvitavaim on taies , mis praegu asub Philadelphia kunstimuuseumis USA-s. Jeesus põlvitab siin Jordani kaldal , pruuniks päevitunud Johannes seisab tema kõrval, valades kahe käega galilealasest kolleegile vett kuklasse. Poussini maalidele nii omana ideaalmaastik ei puudu ka siin. Selle taustal vasakul on tal väga õnnestunud Püha Vaimu sümboliseeriva tuvi kujutis.
Tretjakovi Galeriis Moskvas võib näha realist Aleksander Ivanovi (1806–1858) hiigelmaali “Kristuse ilmumine rahvale”. Kunstnik töötas teose kallal 20 aastat Itaalias. Keskne kuju ei ole maalil Jeesus, vaid Johannes, kes osutab taamalt lähenevale Kristusele: “Vaadake, sealt saabub õige Messias !” Kuigi teosest õhkub ehk liigset akademismi, ei saa me eitada autori õnnestunud kompositsiooni ning kõigi ühiskonnakihtide esindajate oskuslikku karakteristikat.
Kauneim “Kristuse ristimine” asub aga Rahvusgaleriis Londonis. Selle autoriks on Piero della Francesca (1416–1492).
Aleksander Ivanov. Kristuse ilmumine rahvale. Tretjakovi Galerii, Moskva .
____
1Hebron – väikelinn Palestiinas Jeruusalemmast lõunas, kuhu olevat maetud juutide esiisa Aabraham; tänapäeval kuulub linn Jordaaniale, kuid on okupeeritud Iisraeli poolt
2 eremiit – (kreeka k. ‘eremus’ – üksildane); erak ; siit ka (läbi prantsuse keele) ermitaaž – erakla, eremiidi asupaik; Vene keisrinnal Katariina II-l oli Talvepalees puhkeruum ERAKLA, kus ta imetles oma kunstiteoseid ; hiljem omandas Vene keisrite kunstikogu sama nime, kust ka muuseumi nimi ERMITAAŽ
3Tiberius, Julius Caesar Augustus (42 e. Kr. – 37 p. Kr.) – Rooma keiser Jeesuse ja Ristija Johannese eluajal (valitses aastatel 14–37 p. Kr.)
4 askeet – kõigist elu rõõmudest ning naudingutest loobuv isik
5 variser – Vana-Juudamaa usulis -poliitilise partei liige; variserid nõudsid pühakirjareeglite täpset täitmist
6Verrocchio – loe: ve´rokjo
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Kui vana oli Jeesus, kuis ta kohtus Ristija Johannesega? Miks ta temaga kohtus?
2. Mis on rituaal? Millise rituaali pärandas kristlastele Ristija Johannes?
3. Milliseid kristlikke või muid rituaale sa veel tunned ?
4. Ristija ennustas peatset Messia tulekut. Kes on Messia või Messias?
5. Ehk pidas Ristija Johannes ennast Messiaks? Põhjenda!
6. Kes suurtest maaligeeniustest on kujutanud oma taiestel Jeesuse ristimist?
7. Miks loobus Verrocchio maalimisest ning pühendus üksnes skulptuurile?
8. Leia internetist näiteid kunstiteostest , mis kujutavad Jeesuse ristimist. Prindi reproduktsioonid välja, kleebi töövihikusse, varusta andmetega autori ja töö enda kohta.

RISTIJA JOHANNESE SURM

Gustave Moreau. Ilmutus (Saloome). G. Moreau muuseum, Pariis.
Aubrey Beardsley . Puulõikeillustratsioon O. Wilde ’i näidendile «Salomé».
Ristija Johannese hukutajaiks said kaks naist: HERODIAS ja tema tütar SALOOME. Herodias oli Herodes Suure pojatütar. Ta oli, tõenäoliselt vastu omaenda tahtmist, abiellunud oma poolonu Philippusega, kelle Herodes Suur oli pärandusest ilma jätnud ja kel polnud avalikus elus mingit mõjuvõimu. Neil oli tütar nimega Saloome. Meid huvitavate sündmuste ajal elas Philippus koos tütre Saloomega Roomas. Abikaasa alam positsioon, võrreldes perekonna teiste liikmetega, ei andnud Herodiasele hetkekski rahu; ta tahtis olla võimule ligidal, maksku mis maksab.
Selle julma naise tööriistaks sai Herodes Antipas1, Philippuse vend, kellele isa oli usaldanud Galilea ja Perea valitsemise. Nõrga loomuga mees armus vennanaisesse ning lubas temaga abielluda ja hüljata oma esimese naise, kes sellest plaanist kuulda saades otsustas põgeneda.
Nüüd sai teoks Antipase ja Herodiase liit, mis ei vastanud juudi seadustele . Üldsuse suhtumist kajastades esitas Johannes Antipasele teravaid süüdistusi. Sellest oli Antipasele enam kui küll, et tegutseda vastavalt. Ta laskis Ristija Johannese vangistada ning Mahero kindlusse sulgeda. Just samal ajal saabus Roomast Maherosse onu sünnipäevale ka Herodiase tütar Saloome. Mis siin Surnumere-äärses sünges lossis aset leidis, on usutavalt kirjas Matteuse Evangeeliumis:
Herodes Antipas oli ju Johannese kinni võtnud ja pannud vanglasse Herodiase, oma venna Philippuse naise pärast, sest Johannes oli talle öelnud: “Sa ei tohi teda pidada!” Ja Herodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.
Aga kui tuli Antipase sünnipäev, tantsis Herodiase tütar Saloome nende keskel ja meeldis Antipasele, nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib. Tema aga lausus oma ema õhtusel: “Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!” Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda. Ja ta saatis vanglasse mehed Johannese pead otsast lööma.
Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.
Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.
Jeesus, kes kartis Antipase poolt uusi pahameelepuhanguid, võttis tarvitusele ettevaatusabinõud ja lahkus kõrbesse. Palju rahvast järgnes talle sinna.
Sellest hetkest peale hakkas Jeesus Johannesest üha kasvava imetlusega rääkima. Ta kuulutas kõhklematult, et Johannes oli rohkem kui prohvet, et Seadus ja vanad prohvetid olid olnud jõus ainult kuni Johannese tulekuni. Nõnda kindlustas Jeesus Johannesele kristlikus müstikas omaette koha, mis tegi temast ühenduslüli Vana Testamendi ja uue õpetuse vahel.
Eesti rahvakalendris tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva 24. juunil, mistõttu me seda ka jaanipäevaks nimetame ; 29. august on aga tema surmapäev. Johannese eesti nimevasted on Jaan, Juhan ja Ants, aga ka mitmed nende teisendid ja lühendid, nagu Annis, Anno , Jants, Juss , Naan, mis esinevad nii ees- kui perekonnanimedena. Paljud Eestimaa Jaani kirikud on pühitsetud Ristija Johannesele.
Ristija Johannese traagiline hukk oli üks renessansi-, baroki- ja klassitsismiajastu kunstnike meelisteemasid. Kõige sagedamini kohtame maailmamuuseumides ringi uidates Saloomet hoidmas vaagnal Ristija Johannese pead. Mainime neist vaid kõige kuulsamaid. Berliini Maaligalerii omanduses on kuulsa belglase Rogier van den Weydeni (1400–1464) pilt, millel Saloome on lausa tapatöö osaline. Ta on timukaga kõrvaltuppa kaasa tulnud, peata Johannese kaelast purskub verd põrandale, timukas hoiab märtri pead vaagna kohal, endal pilk taha pööratud. Saloome on siin kõrk ja kapriisne printsess , kes hetkel tunneb tülgastust, kuid tal pole raasugi kaastunnet hukatu vastu. Maal oli algselt Ristija Johannesele pühendatud kolmeosalise altarimaali parem tiib.
Rogier van den Weyden. Ristija Johannese hukkamine. Maaligalerii, Berliin .
Tizian . Saloome Ristija Johannese peaga. Doria-Pamphili Galerii, Rooma.
Kuulsa veneetslase Tiziani ( 1480 – 1576 ) maalil “Saloome” näeme hoopis romantilist neidu , kes päriselt veel ei mõista, mis on viimastel minutitel juhtunud. Tema nukker pilk tahaks nagu öelda: “Oli seda nüüd vaja? Ma oleksin võinud ju onult hoopis midagi muud paluda .”
19. saj. II poolel hurmas Ristija Johannese temaatika sümbolismi ja juugendstiili esindajaid. Eriti kaunid on noorelt surnud geniaalse inglise puuelõikemeistri Aubrey Beardsley (1872– 1898 ) illustratsioonid Oscar Wilde’i näidendile “Salomé”. Ka prantslase Gustave Moreau ( 1826 –1898) ja austerlase Gustav Klimti ( 1862 –1918) loomingus on sama temaatika kujukalt esindatud .
_________
1Herodes Antipas (4 e. Kr. – 39 p. Kr.) – Herodes Suure poeg, Galilea ja Perea valitseja, Herodes Philippuse (õieti: Boethose) poolvend , seega siis samuti Herodiase onu
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Mida oli Ristija Johannesel ette heita Herodes Antipasele?
2. Keda pead Ristija Johannese surmas kõige suuremaks süüdlaseks, kas Saloomet, tema ema Herodiast või Herodes Antipast?
3. Kes oli Herodes Antipas Saloomele?
4. Kes oli Rooma riigi valitseja Jeesuse ja Ristija Johannese sünni hetkel?
5. Kes oli Rooma riigi valitseja Jeesuse ja Ristija Johannese surma hetkel?
6. Millist rolli võis mängida Ristija surm Jeesuse elutöös?
7. Kas me saame öelda, et Ristija Johannes oli kristlane ? Põhjenda!
8. Millal on meie rahvakalendris Ristija Johannese sünnipäev? Kuidas me seda päeva nimetame?
9. Leia internetist näiteid kunstiteostest, mis kujutavad Ristija Johanne märtrisurma. Prindi reproduktsioonid välja, kleebi töövihikusse, varusta andmetega autori ja töö enda kohta.