L. da Vinci elu ja looming

J, Kaisa

L. da Vinci elu ja looming (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

SISUKORD
Sissejuhatus ............................................................................................................................3

Elu……………………………………………………………………………………3

Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes………………………………………….3

Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos……………………………………..4

Tagasi kodulinnas Firenzes……………………………………………………5

Tagasi Milanos………………………………………………………………….5

Kunstniku viimased eluaastad…………………………………………………6

Looming
2.1 Maalikunst ……………………………………………………………………….6
2.1.1 „Maarja kuulutus ”………………………………………………………...7
2.1.2 „Kuningate kummardamine ”…………………………………………….7
2.1.3 „Madonna kaljukoopas ”…………………………………………………..8
2.1.4 „Püha õhtusöömaaeg”……………………………………………………..8
2.1.5 „ Mona Lisa”………………………………………………………………..9
2.1.6 „ Leda ”………………………………………………………………………9
2.1.7 „ Bacchus ”………………………………………………………………….10
2.2 Teadlane ja leiutaja……………………………………………………………...10
2.2.1 Inimese anatoomia………………………………………………………..10
2.2.2 Leiutised ja kavandid……………………………………………………..11
2.2.3 Loodusuurimused………………………………………………………….11
Kokkuvõte……………………………………………………………………………………12
Kasutatud materjal………………………………………………………………………….12
SISSEJUHATUS
Leonard oda Vinci oli kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Ta on andnud inimkonnale rohkem kui ükski teine renessansiaja inimene. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimsetel tegevusaladel. Ta oli maalikunstnik , skulptor, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, uuris inimese anatoomiat, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid märkimisväärsed. Tänu oma suurepärasele elutööle oli ta väga tunnustatud inimene nii oma eluajal, kuid ka nüüd, 5 sajandit hiljem.
1. ELU
Leonardo da Vinci elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks : tema lapsepõlv ja õpinguaastad Andrea del Verrocchio juures Firenzes, elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos 1482 -1499; teine Firenze ajajärk 1499- 1506 ja teine Milano ajajärk1506-1513 ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal.

Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes
Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452 . aastal Firenze lähedal väikeses Vinci külas ser Piero suguvõsasse, mis on sealtkandi üks tähtsamaid perekondi. Leonardo vanemateks olid kahekümne viie aastane notar ser Piero Antonio da Vinci ja kahekümne kahe aastane talu- või teenijatüdruk Caterina. Mõni aeg peale poisslapse sündi abiellub Caterina Antonio di Piero Buti del Vaccaga ja isa oma esimese naise rikkast Firenze suguvõsast pärit kuueteistkümneaastase Albiera degli Amadoriga, kes mõni aeg pärast abiellumist ka suri. Kuna Leonardo isa tunnistab poisi kohe omaks, asub viimane elama isa juurde, kus tema lapsepõlv ja varajane noorus mööduvad Toskaana mägede ja orgude rüpes. Sealt saab arvatavasti alguse ka suur huvi looduse vastu ja süveneb veelgi tema kalduvus jälgida enese ümber olevat maailma ning hinnata kõrgelt kogemuse väärtust.
15. sajandi Firenze suur kultuuriplahvatus, mis oli kuulda kogu Toskaanas, on arvatavasti põhjuseks, miks pärast vanaisa Antonio di Piero di Guido da Vinci surma kuueteistaastane Leonardo koos isaga Firenzesse kolisid . Noormehe annet märgati juba varajases eas ning ta asus õppima skulptor ja maalikunstnik Andrea del Verrocchio juures. Verrocchio töökotta asumine annab Leonardole ka võimaluse õppida paljusid alasid nagu kullassepatööd, maalikunsti ja skulptuuri, samuti teadusi nagu optikat, botaanikat ja muusikat. Just Verrocchio juures veedetud õpiaastate jooksul keskendus Leonardo ühe enam joonistamisele ja joonistatu täpsusele, järgides sel moel talle eelnenud põlvkonna kunstnikke, kelle jaoks on maalikunst just kõige täiuslikum viis ilma ja inimeste kujutamiseks. Lisaks tolle aja ühe silmapaistvama skulptori juhatusele tõusis Leonardo tulu ka kokkupuutes teiste õpipoistega, kes koos tema endaga on Firenze 15. sajandi lõpu kõige silmapaistvamate kunstnike seas. Lisaks Leonardo da Vincile õpib Verrocchio juures ka Domenico Ghirlandaio, Sandro Botticelli, Piero Perugino ja Lorenzo di Credi, kelle pidevalt arenevad ja omavahel põimuvad laadid moodustavad nn „verrocchioliku” stiili.
Kui õpiaeg 1472. aastal lõppes, jäi Leonardo siiski vähemalt neljaks aastaks oma õpetaja juurde. Kuna ta aga kuulus juba Firenze kunstnike gildi Püha Luukase scuola`sse, siis võis ta juba omaenese tellimusi vastu võtta. Sellegi poolest töötas noormees peamiselt meistriga, tutvudes siis ka Santa Maria del Fiore toomkiriku kupliga , kuna pärast arhitekt Filippo Brunelleschi surma anti kupli viimistluste lõpuleviimine Verrocchiole. Leonardole tähendas see aga võimalust tutvuda lähemalt erinevate ehituskunsti puutuvate küsimustega. Brunelleschi poolt kavandatud tehnilised lahendused aga äratasid noores kunstnikus nii suurt huvi, et ta tegi nende järele hulganisti joonistusi . Lisaks toomkiriku kupli projekti lõpuleviimise aitamist, osales Leonardo ka paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole kindel, kas nende autoriks ikka on Leonardo. Tema teosteks on Firenzes „Maarja kuulutus”, „Ginevra de`Benci portree”, Scopeto San Donato kloostri munakde poolt tellitud „Kuningate kummardamine”, lõpetamata jäänud „Püha Hieronymus ”, „Madonna Benois”ja veel mõned teised.
1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos
Aastal 1482 kutsus hertsog Londovico Sforza Leonardo Milanosse, mille peale kunstnik sulges ateljee Firenzes ja kolis Milanosse. 15. sajandil oli rikkalik ja mitmekesine Milano kultuurielu just kunstiloomingu koha pealt: Milanos eksisteerisid üheaegselt eelmistel sajanditel laineid löönud hilisgootika järellainetus ning erinevatest maadest ja maakondadest pärinevate ning Sforzade õukonna ümber koondunud renessansskunstnike loodu. See on kindlasti üks põhjustest, miks Leonardo otsustas jätta Medicide-aegne Firenze ja kolida Lodovico il Moro õukonda, kus kunstnikul ei olnud kindlasti karta inspiratsiooniallikate puudust ning ta saab proovida oma võimeid mitmesugustel aladel. Õukonnas õnnestuski kunstnikul silma paista pidustuste puhuks ehitavate dekoratsioonide loojana, mõtteterade ja embleemide sepistajana, mängude väljamõtlejana, moekunstnikuna. Samuti tegutses ta veel portreemaalijana ja teatris lavakujundajana, koostas arhitektuurijooniseid, kavandas suurt ratsamonumenti ja lisaks tegeles ta ka teaduse- ja anatoomiaalaste uurimustega. Leonardo Milano-perioodi jääb kindlasti tema üks suurimaid teoseid „Püha õhtusöömaaeg”, mis oma dramaatilisuse ja harmoonilisuse poolest sai eeskujuks mitmele kunstnike sugupõlvele. Kuigi kunstniku tööde kohta sellest ajavahemikust teatakse väga vähe, teame veel tema selliseid maale nagu „Muusiku portree” ja „Madonna kaljukoopas”.
1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes
Leonardo viieteistkümneaastane Milano-periood katkes aga Prantsuse vägede sissetungiga ning kunstnik on sunnitud linnast lahkuma , et otsida uusi tellijaid. Esialgu reisis ta Mantovasse, oma suure austaja Isabella d` Este õukonda, ning hiljem jõuab Veneetsia kaudu tagasi kodulinna Firenzesse. Seal pühendas ta palju aega matemaatilistele uurimustele, tehnikale ( muuhulgas ka jalgratta leiutamisele) ning seejärel veetis kunstnik kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias. Pärast naasmist kodulinna, sai ta riigilt tellimuse Palazzo Vecchio jaoks mõeldud seinamaalingule, mille teemaks oli Anghiari lahing. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Firenzes alustas Leonardo aga oma kuulsaima maaliga „Mona Lisa”, mille ta pärast Milanosse tagasipöördumist 1508. aastal ka lõpetas.
1.4 Tagasi Milanos
Kui Firenze valitsus oli andnud Leonardole loa pöörduda tagasi Milanosse, jättis kunstnik „Anghiari lahingu” maalimise Palazzo Vesshios lõpetama ja lahkus Firenzest. Milanos tegeles Leonardo taas kord ratsanikku kujutava skulptuuriga, jätkas oma uurimisi arhitektuuri alal ning uuris põhjalikult teda juba varem huvitanud inimese anatoomiat. Selleks ta osales isegi lahkamisel ühes Firenze haiglas. Sellel perioodil tema elus valmisid mitmed märkimisväärsed teosed, ometi on säilinud vaid teosed „Püha Anna, Madonna ja Jeesuslaps tallekesega”.
1.5 Kunstniku viimased eluaastad
61-aastasena pidas Leonardo aga vajalikuks Milanost taas lahkuda, kuna prantslaste välja ajamine linnast muutis Milano Leonardo jaoks kohaks, kus ei olnud enam võimalik tööd teha. Ta reisis Firenze kaudu Rooma , kus kunstielu oli nendel aastatel saavutanud võrratu õitseaja. Roomas maalis Leonardo da Vinci vähe, v.a „Püha Ristija Johannes”, peamiselt tegeles ta siiski oma teaduslike uurimustöödega.
Peale oma soosija Giuliano de`Medici surma 1516 . aastal asus Leonardo elama Prantsusmaale Francois I õukonda. Kuna kuningas hindas Leonardod väga, sai talle osaliseks „ülemmaalikunstniku, -inseneri ja –arhitekti” amet ning ta asus kuninga otsesesse teenistusse. Siin tekib tal huvi hüdraulika vastu, kavandab dekoratsioone ja pidurõivaid õukonnapidustusteks ja kavandas Romorantinis asuva palee jaoks terve kanalisatsioonisüsteemi. Üsna kindlalt võib väita, et kuningas nõudis kuulsalt kunstnikult ka uusi maale, ent haiguse süvenemine, mis põhjustas parema käe täieliku halvatuse, ei lubanud Leonardol enam uusi meistriteoseid luua. 2.mail 1519. aastal Amboise`is kuulus maalikunstnik Leonardo da Vinci suri oma õpilaste Francesco Melzi ja il Salaino juuresolekul. Suurema osa tema varandusest pärisidki tema õpilased.
2. LOOMING
2.1 MAALIKUNST
Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldades teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist . Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast.
Leonardo da Vinci kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Leonardo tuntumad maalid on: “ Ingli pea”, “Maarja kuulutus” “Madonna nelgiga” “Madonna lillega” “Naise portree” “Kuningate kummardamine” “ Püha Hieronymus” “Madonna kaljukoopas” “Daam hermeliiniga” “Muusiku portree” “ Madonna Litta” “Naise Portree” “Püha õhtusöömaaeg” “Isabella d`Este portree” “Püha Anna ja Madonna lapsega” “Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes” “Mona Lisa” “Anghiari lahing” “Leda” “Bacchus” “Ristija Johannes”.
2.1.1„Maarja kuulutus”
Kuigi ei ole säilinud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et Leonardo da Vinci on selle teose maalinud, viitab siiski detailide erakordselt peen teostus selgelt talle. Valminud arvatakse olevat umbes aastatel 1470- 1473 ning mõningate ebatäpsuste tõttu võime arvata, et teos on Leonardo da Vinci üks esimesi suuremaid töid. Stiililt esindab veel kaasaaegset Firenze maitset.
Leonardole omaselt on siin väga peenelt välja joonistatud riided ja õrn taustamaastik. Nagu paljudes teisteski oma maalides on kunstnik ka siin asetanud inimfiguurid nii, et heledad näod tulevad tumedal taustal selgelt esile. Traditsioone eirates maalis Leonardo inglitele realistlikud linnutiivad. Maalil põlvitav ingel põlvitab ning on ühe käe tõstnud tervituseks. Ingli vasakus käes asetseb lilla liilia , mis viitab Maarja puutumatusele pärispatust, neitsilikule viljastumisele. Ingli tulek on pannud Maarja aga ehmatama, kuid ingli lahkeks tervituseks on tõstnud oma käe, mis väljendab ka üllatust. Tegevus on paigutatud müüriga ümbritsetud aeda , mis on Maarja süütuse iidne sümbol. Maarja istub renessanss -stiilis maja ees ning tema lugemislaual on raamat, mis viitav ta tarkusele. Kuna Maarja kuulutus oli 14. ja 15. sajandi maalikunstis väga populaarne teema, siis võime järeldada, et ka Leonardi toetus maalides „Maarja kuulutust” sellele maalitraditsioonile.
2.1.2 „Kuningate kummardamine”
Maal on tellitud 1481 . aastal Scopeto San Donato kloostri munkade poolt, kuid enne kui kunstnik jõuab maali lõpetada, kolib ta Milanosse. See lõpetamata maal, väljendab suurepäraselt Leonardo da Vinci maalimisstiili. Õrnade joontega maalis ta inimfiguurid valge värviga kaetud puuplaadile. Mitmesse kohta on kaetud ka aluskihivärv, mille ülesandeks oli valguse ja varju kaudu esile tuua figuuri plastilisus . Ka selles teoses eirab Leonardo traditsioone, paigutades stseeni Kolmekuningapäevaga lageda taeva alla ja mitte hurtsikusse, nagu harilikult kombeks oli.
2.1.3„Madonna kaljukoopas”
See on Leonardo esimene Milanos maalitud töö, mille tellis 1483. aasta aprillikuus Patuta Saamise Vennaskond ning pidi asetatama keeruka ja mitme erineva kunstniku kätetööna sündinud altari keskele . Kuna maal ei osutunud sobivaks ja Leonardo ei saanud ka maali lubatud 8 kuuga valmis, tekkis teose pärast juriidiline tüli, mis venis 15 aasta pikkuseks
Kristliku legendi järgi külastas Ristija Johannes Jeesust koopas ajal, mil mõlemad olid veel väikesed lapsed. Leonardo maalil palvetab väike Johannes Jeesuslapse ees ja viimane vastab õnnistuspalvega. Maarja on aga tõstnud ühe käe kaitsvalt lapse kohale ja põimunud teise ümber Johannese.
Maali vaikne ja salapärane atmosfäär tekib isaliselt hämarast valgusest ja fantaasiarohkest koopamaastikust. Kuigi kaljud ja taimed on detailideni loomulikult kujutatud, mõjub see tervik ebareaalsena ja unenäolisena.
Kaljukoopa ees istuvad tegelased on paigutatud ülima hoolikusega väljaarvutatud kolmnurksesse skeemi, mille tipus istub Neitsi. Kompositsiooni keskmest väljas olev Jeesuslaps, pühapaiste puudumine, Püha Johannese eriliselt rõhutatud figuur , kelle poole näitava ingli välimus on peaaegu loomalik – see kõik aitab selgitada, miks vennaskond tõrkus pilti vastu võtmast ning võis nõuda, et see uuesti maalitaks
2.1.4 „Püha õhtusöömaaeg”
Tegemist on ilma igasuguse kahtluseta erakordseima tööga, mille Leonardo da Vinci Ludovico Sforza õukonnas maalis. Kunstnik töötas selle kallal ligikaudu neli aastat. Maal asub endiselt samas kohas, kus Leonardo selle maalis, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaalis Milanos.
Maali teeb eriliseks kunstniku inimpsüühika põhjalik tundmine, kuna loob äärmiselt dramaatilise kompositsiooni, kust võib leida kõige erinevamad tunded nagu jahmatus, hämmeldus, vapustus jne. Kolmeteistkümnest mehest on rahulik vaid maali keskel asuv Jeesus . Pildi teeb eriliseks ka apostlite asetsus- nende figuurid on jagunenud kolmeliikmelistesse gruppidesse ning omavahel põimunud käed ja käsivarred.
Paraku on maal halvasti säilinud kunstniku valitud maalimistehnika, temperaga segatud õlivärv kahe krohvikihi peal, tõttu. Hilisemad rohkemad ülemaalimised, mitmest kohast kandeseina sisse imbunud vesi ja 1943. aasta ränk pommitamine halvendasid teose olukorda veelgi, kuid pärast 15 aastat kestnud restaureerimist on osaliselt taastatud.
2.1.5 „Mona Lisa”
„Mona Lisa” („Naise portree”) on kindlasti üks maalimas tuntumaid teoseid. Leonardo sai arvatavasti tellimuse 1503. aasta paiku, kui Francesco del Giocondo abikaasa ehk Mona Lisa oli 24-aastane. Osa allikate järgi tellis maali aga hoopis Giuliano de`Medici ja see kujutab „ühte naist”, võimalik, et kurtisaani.
Kompositsioonilt mõjub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. Naine istub avara maastiku taustal. Naine istub tugitoolis avara maastiku taustal. Tasakaalustatult ühte sulandatud inimene ja maastik , mis jätkab täiuslikult figuuri peamisi piirjooni, annab selgelt tunnistust piinlikust täpsusest, millega kunstnik töötas detailide harmoonia ja ühtsuse loomise juures.
Üksteisele asetatud käed kontsentreerivad kompositsiooni ja loovad väärika rahu mulje. Mona Lisa kuulus mõistatuslik naeratus on vaevu aimatav: suu-ja silmanurkades on näha õrnad varjud . Vaataja usub Mona Lisa Naeratavat. Kuid samas mõjub ta tõsise ja kaugena. See saladuslik aura, mis seda meistriteost ümbritseb ja teeb selle erakordseks, teeb ta ka nüüd, viis sajandit hiljem, enneolematult kuulsaks.

„Leda”
Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektsioonides, ent XVIII sajandil maal kadus . Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat . Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum ’is Rotterdamis, Windsoris ja mujal.
2.1.7 „Bacchus”
Maalil oli algselt kujutatud Ristija Johannes ja see oli valmistatud Leonardo ateljees. Tänapäeval on suurem osa uurijaid seisukohal, et Leonardo maalis selle pildi jaoks kartongi või maalis teise pildi, aga Louvre ’is asuv töö on tema õpilaste tehtud koopia. Samas maaliti pilt üle, kuna pühak oli seal kujutatud sobimatult alasti ning tänapäeval võib Johannese asemel pildil näha Bacchust, rist maaliti kepiks ja puusadele katteks nahatükk.
2.2. TEADLANE ja LEIUTAJA
Leonarda da Vincit teatakse peamiselt kui maalikunstnikku, kuid ta on andnud ka suure panuse teadusesse, ta oli osav leiutaja, uuris taimi ja loomi ning ka inimese anatoomiat.
2.2.1 Inimese anatoomia
Leonardo huvi inimese anatoomia vastu sai alguse visanditest, millega ta maale ette valmistas. Tema eesmärgiks oli kujutada inimest kõikides asendites võimalikult loomulikult ja täpselt. Seepärast ei piisanudki talle aktimodelli maalides ainult keha välisest tundmisest, vaid ta tahtis mõista ka kehasisese ehituse ja luude, lihaste ning kõõluste omavahelist talitust. Aja jooksul kunstniku huvi anatoomia vastu aga tõusis ning ta pühendas sellele palju aega. Ta tõlgendas inimese organismi geniaalselt ehitatud masinana ja soovis mõista selle masina tööpõhimõtteid. Leonardo üritas leida vastuseid küsimustele: ,, Millest tulenevad pisarad , aevastus, uni, nälg, viha, iha , samuti, kuidas liigub soontes toit või millest tulenevad unenäod. Juba 1480. aastatel joonistas kunstnik üsnagi täpseid anatoomilisi visandeid ning kuigi võib tema joonistustes leida mõningaid detailivigu, on need oma selguse poolest imetlusväärsed. Kokkuvõttes võib öelda, et Leonardo da Vinci tundis inimese ehitust ehk paremini kui nii mõnigi arst.
2.2.2 Leiutised ja kavandid
Leonardo da Vinci märkmete seas on tohutul hulgal mehaanika ja loodusteaduse visandeid. Kuna tehnilisi töid leidub rohkem kui kunstilisi töid, saab väita, et teda huvitav väga ka inseneritöö. Viimase vastu tekkis tal huvi juba noorusaastatel Firenzes. Ta joonistas pilte kraanadest ja muudest tõsteseadmetest. 1480 aastate leiutiste hulka kuuluvad näiteks fantaasiarohked sõjamasinad, mille tegemiseks sa ta inspiratsiooni antiikaegsetest kirjeldustest. Leonardo kavandas mitmeraualisi tulirelvi, tanki , teisaldatavaid sildu jms. Lisaks pühendas ta väga palju aega ja energiat lendamise uurmisele. Tema joonised on nii täpsed, et tänapäeval võiks nende põhjal hõlpsasti valmis ehitada mitmeid seadeid. Tema märkmetes leidub ka omapärasemaid ideid, nagu küpsetusvarras, mis oleks töötanud kuuma õhu mõjul, ja mehaaniline ateljeekonstruktsioon, millega sai suuri maale põrandale lasta. Kuigi tema joonistused on tihti ebakorrapärased ja ebatäpsed, annavad need siiski aimu renessansiaja tehnika kohta ja hea pildi Leonardost kui leiutajast.
2.2.3 Loodusuurimused
Leonardo märkmete hulgas leidub ka suurel hulgal erinevate taimede ja loomade jooniseid. Nende hulka kuulub ka joonistus liiliast, mida ta kasutas „Maarja kuulutuse” maalimisel. Tõenäoliselt joonistas Leonardo ka maalile „Madonna kaljukoopas” arvukalt visandeid maalil kasutatud taimedest . Mitmeid tema maalituid taimi võib määrata isegi liigi täpsusega. Nad näevad tema visanditel välja väga elavad ja looduslähedased, üldse mitte kuivatatud ega surnud.
Loomadel on Leonardo maalidel aga väiksem tähendus kui taimedel. Aeg-ajalt ta siiski visandas loomi, kuid pigem oma rõõmuks kui mõne maali ettevalmistamiseks.
KOKKUVÕTE
Leonardo da Vinci on maailmas kõige enam tuntud just maalide „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg” autorina. Tegelikult on andnud ta maailmale palju rohkemgi: tema uuringud inimese anatoomiast ja ka paljud leiutised. Samuti annavad tema loodusuurimused ja leiutised aimu 15. sajandi elust. Leonardo oli renessansiajastu üks silmapaistvamaid mehi, keda tuntakse ka praegu kogu maailmas.
KASUTATUD MATERJAL

http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i

E.L. Buchholz „ Leonard oda Vinci”

A. Antoni ja A. Guasti „Leonardo. Kogutud teosed-maalikunst”

Kangilaski, J. “Üldine kunstiajalugu
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisa J Õppematerjali autor

Referaat L. da Vinci eluloost ja loomingust - maalid, leiutised.
SISUKORD:
Sissejuhatus
1. Elu
1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes
1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos
1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes
1.4 Tagasi Milanos
1.5 Kunstniku viimased eluaastad
2. Looming
2.1 Maalikunst
2.1.1 „Maarja kuulutus”
2.1.2 „Kuningate kummardamine”
2.1.3 „Madonna kaljukoopas”
2.1.4 „Püha õhtusöömaaeg”
2.1.5 „Mona Lisa"
2.1.6 „Leda"
2.1.7 „Bacchus”
2.2 Teadlane ja leiutaja
2.2.1 Inimese anatoomia
2.2.2 Leiutised ja kavandid
2.2.3 Loodusuurimused
Kokkuvõte
Kasutatud materjal

maarja kuulutus leda mona lisa madonna kaljukoopas püha õhtusöömaaeg da vinci elu looming anatoomia

Sarnased õppematerjalid

docx

Leonardo da Vinci

Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide “La Gioconda” (rohkem tuntud “Mona Lisa” nime all) ja “Püha õhtusöömaaeg” autorina. Ainuüksi need teosed on Leonardo muutnud igaveseks. Enam kui 300 aastat enne lennumasinate ehitamist tegi Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad

Kultuur

doc

Leonardo da vinci

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Märt Mänd E-23 Leonardo da Vinci Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Leonardo elulugu........................................................................................................................ 4 Esimene Milano periood.................................

Kunstiajalugu

odt

Leonardo da Vince

korraldajana ning alles selle kõrval võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Leonardo da Vinci elulugu Sündis kuulsast notarisuguvõsast pärit Ser Piero Antonio (25a) ja külatüdruk Caterina (16a) vallaspojana 15 aprillil 1452 Vinci lähedal. Kohe pärast poja sündi abiellus Ser Pierro rikka 16 aastase Albiera di Giovanni Amandoga. Leonardo kasvas kehvas hurtsikus ema juures. Mõned biograafid on väitnud, et Ser Pierro võttis poja kohe peale sündi enda juurde. Tema loomingu analüüs näitab, et elas ema juures, kust sai kaasa mälestused

Kunstiajalugu

doc

Mees Vincist

Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuningliku kabeli varemetest Amboise'is, nende hulgas puhkavad ehk ka Leonardo da Vinci maised jäänused. Vinci asula laiub mööda mäekülgi, veel päris kaugele viinamägede ja oliivipuude vahele on pudenendu valgeid maju. Seal ei hellita keegi mitte kedagi. Inimesed teevad ränka tööd. Vincis olid inimesed kas nii vaesed või preestrid nii rikkad, et iialgi ei õnnestunud seal kirikumeestele nii palju altkäemaksu anda, et oleks hakatud lööma häirekella ülekohtu vastu.

Kunstiajalugu

docx

Leonardo Da Vinci ja Renessanss

Referaat Renessanss Leonardo Da Vinci Koostas:Jaana Põllu Klass: 11 D Keila Gümnaasium Leonardo Da Vinci (1452-1519) Leonardo da Vinci oli Itaalia maalikunstnik,skulptor,arhitekt ja insener,renessanssiajastu mitmekülgseim geenius Tema perekond: . Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv: Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli

Kunstiajalugu

pptx

Leonardo da vinci powerponti esitlus

Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta

Kunstiajalugu

doc

Leonardo da Vinci

Leonardo da vinci Renessansi aja silmapaistev inimene Sissejuhatus Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK:

Ajalugu

ppt

Leonardo Da Vinci

Leonardo Da Vinci 14521519 Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Oli maalija, skulptor, Leonardo Da Vinci graafik, arhitekt, 1452-1519 teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator jms. Oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine. Kirjutas paremalt vasakule. Tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: Leonardo Da Vinci

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid