Firenzet valitses Medici. Firenzes oli täisvereline elu sel ajal. Öösel leidsid Crocetta ja Pietà kirikutes aset kummalised missad, mida viisid läbi mantli üle pea tõmmanud inimkogud. Oli tahtmine riigipööret korraldada. Inimeste lõbustuseks tehti maskeraad, mis kujutas kolme kuninga saabumist Idamaadelt. 8. juunil 1466. aastal abiellus Bernando Rucellai Nannia di Mediciga. Pulmapidu oli nii rikkalik, millist noor Leonardo kunagi näinud polnud. Mõni aasta pärast suur katku 1348. aastal avaldati dekreet, mis lubas orje piiramatul sisse vedada. Neid koheldi väga halvasti lõigati näole vastav haav, vägistati ja kasutati ära. Firenze oli maailma rikkaim linn ja selle kohta on hea ütlus: "Sellal kui barbar arvas, et jõud peitub rusikas, taipasid itaallased esimestena, et see peitub hoopiski ajudes." Firenze lõi endale laialdase kaubavõrgu, paljud täiustasid masinaid ja muud tehnikat, nende hulgas ka Leonardo
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Vara 14.-16.sajand 2. Kõrg 16.-17. Sajand 3. Hiline 17.saj algus -17.saj keskpaik Renessanss sündis 12.-13 sajand Itaalia linnas Firenzes. Linnriikide teke Maadeavastused- Columbus, Vasco da Gama, Magalhaes Teaduse areng. Kopernik loob kujutluse maailmast . Astronoomia, anatoomia, Filosoofia, matemaatika, füüsika. 1440 a Johannes Gutenberg leiutab trükikunsti-> teadussaavutuste kiirem levik Võitlused välisvaenlastega-> Bütsants 1452 langeb türklaste kätte. Katku epideemiad 1348 Euroopas. Kehtib ühtse Euroopa unistus. Habsburg Martin Lutheri usureform 1517 Wittenbergi uksele 95 deesi. Iseloomulikud jooned renessansi ajastule: 1 Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega 2 Tegelikkuse kujutamine (realism alge) 3 Looduskultus (jätkus antiikkultuurile) 4 Fantastika 5 Positiivne Paatos- positiivsed tegelased, kes lähevad oma ajastuga vastuollu. Renessansi ajastu kirjandus
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, pa...
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma...
ametikohtade loetelu (partei- ja võimuorganite töötajad, kolhoosi- ja sovhoosijuhid, erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid), mille kinnitas partei keskkomitee. 1980ndaks aastaks kuulus nomeklatuuri 1348 isikut. Valimised olid formaalsed hääletati vaid ühe partei poolt. Eesti NSV lipp Eesti NSV vapp Sisepoliitika Eesti NSV sisepoliitika arengu tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
(Tõsi, ajahorisondi pikenedes muutub ka see üha raskemaks). Ettevõtte tulumaksu laekus 1998 aastal (1999 aasta andmed pole enam "puhtad", sest kuna tulumaksu sisuline kaotamine oli ette teada, kasutasid paljud ettevõtted raamatupidamise võimalusi, et näidata kasumi tekke ajaks mitte 1999 aasta teine pool, vaid 2000 a. algus) 1914,1 miljonit krooni. 2000 aastal oli see summa 854 miljonit, 2001 aastal 570 miljonit, 2002 aastal 1348 miljonit (2002 aasta...: lk.4-6) ja 2003 a. 2149 miljonit krooni ( 2003 aasta...: lk.13 ). Kui 1998 aastal moodustas ettevõtte tulumaks 13,7% riigieelarve tuludest, siis 2000.a. ainult 2,4%. Isegi kui me arvestame eelarve tulude struktuuri muutust seoses sotsiaalmaksu toomisega eelarvesse, moodustas ettevõtte tulumaks 2000.a. ikkagi vaid 4,1% eelarve tuludest (Riigieelarve....2001: lk.7-8). Riigieelarve vähenemine kompenseeriti käibemaksu, riigilõivude ja trahvide suurendamisega (2000
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
luuletaja ja sonetizanri suurim meister. 19 GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Itaalia Kirjanduskeele loojaks peetakse Itaalias. Kirjutab esimese itaalia keelse romaani: "Filocolo" Itaalia keele kõrval kirjutab ta ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatatakse teda kui novelli loojat, kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses, "Fiammetta" - Kirjutatud "mina" vormis. Autor kujutab ennast naisena. Süzee - Naise hingelised kannatused, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse "Dekameroni". Kirjutab 1349 - 1353.a. Enne seda oli 1348, suur katku aasta. Dekameron on raamjutustus. Kolm poissi ja seitse tüdrukut lahkuvad katkuhaigest Firenzest. Lähevad ühte maamõisa, ja aeg on väga hirmus. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Enam kui kaheksakümne novelli, sajast, toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, milles ühel päeval(novellis) rääkida. Eraldi on liigitatud ka novellid, kus Boccaccio kiidab ja hindab inimeste leidlikkust. Ülistab eelkõige inimmõistust
JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all. · Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega. Lisaks sellele pidid nad maksma ka kirikukümnist. Viimane tekitas kirikuvastased meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Patriits saksa kaupmeeste ja käsitööliste põlised suguvõsad.
Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353. Dekameron on raamjutustus (üks sündmus ümbritseb ja seob muud juttu). 1348 oli Firenzes katk, mille eest otsustasid põgeneda 7 neidu ja 3 noormeest. Nad rändasid ringi mööda Firenze lähedasi losse ja muu meelelahutuse vahepeal jutustasid üks teisele jutte. Kokku 10 päeval, iga üks ühe jutu päevas. Novellide tegevus toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, mida ühe päeva jooksul jutustatakse. Temaatika nendes lugudes oli võetud keskaegsest linnakirjandusest (munkade liiderlikkus). Seal oli jutte
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
hõbedast vastavalt sangariteo suurusele. Taolisi plaate nimetati phalera, millest tuleneb sõna faleristika, teadus aumärkidest. VanaRoomas arendati välja täiuslik aumärkide süsteem nii isikute kui väeosade esiletõstmiseks Kaasaegsele aumärkide süsteemile pani aluse sõdurmunkade ordude rajamine Ristisõdade ajal. Vaimulikud rüütliordud muutusid järjjärgult ilmalikeks, mille kõrvale valitsejad asutasid uusi ilmalikke ordusid. Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks on 1804.a. Napoleoni poolt asutatud Auleegionit. 17.sajandi keskpaiku võeti kasutusele mälestusmedalid
Shakespeare'i sonett: 3 katrääni ja 1 kaksikvärss 12. Boccaccio ,,Dekameron" Novellilooja. 1317-1375. teda huvitasid noored daamid ja Napoli õukond. B armus kuninga vallastütresse Mariasse. Õpib kr. keelt. Kirjutama hakkas 1330. keskel. Kirjutab it. k. romaani ,,Filocolo"- autobiograafiline romaan. ,,Fiometta"- kirjutatud nagu autor oleks naine, naise hingeelust- esimene psühholoogiline romaan Euroopa kirjanduses. 1349-53 ,,Dekameron"- raamjutustus: 7 neidu ja 3 noormeest 1348. aasta katku ajal lahkuvad Firenzest maamõisa. Otsustavad, et igal päeval jutustavad ühe loo. 10 päeva-10 novelli=100 novelli. ,,Novellino"- 100 novelliteost (anonüümsed)- sealt saadi teemasid. Teemadeks: abielurikkumine, nunnade ja munkade liiderlikkus, armastus, seiklused, leidlapsed. Palju on teravmeelsust ja leidlikkust, naerdakse tölpe inimesi. Juttu on kõikidest üh kihtidest. Tegevus toimub enamasti Itaalias. Inimlikkus on loomulik, looduspärane
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
jõudmiseni tuleb mälestused läbi käia. Vahepeal on pagulasel saatja nagu Dantel põrgus. Teises osas on kohtuprotsess seitsme surmapatu üle. Seal on ka jäägitult kommunismi eitav lõik. Edasi tuleb ajaloofilosoofiline sari. Kroonika-triloogia. ,,"Põlev lipp" 13. sajandi Saksa-Rooma riigist. ,,Viimane linn" 13. sajandi Palestiinast, ristisõdade ajast. ,,Surmaratsanikud" 14. sajandi palgasõduritest Itaalias ja Väike- Aasias. 1964 ,,Imede saar". Antiutoopiline teos, toimub 1348 ehk sama aasta kui Boccaccio ,,Dekameron". Katkuaeg leav ei saa sadamasse ja läheb selle tõttu merele tagasi. Jõuab Allotria saarele, kus kõik inimesed tunduvad õnnelikud. Biograafia-triloogia. ,,Mõrsjalinik", toimub 14. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Teemaks oma kutsumuse järgimine ja unistuse teenimine. ,,Rõõmu laul" 14-15. sajand Inglismaal ja Prantsusmaal. Lugu trubaduuridest. ,,Nõiduse õpilane", lugu arstist, alkeemikust ja astroloogist 15. sajandi I poolel
vastavalt sangariteo suurusele. Taolisi plaate nimetati phalera, millest tuleneb sõna faleristika, teadus aumärkidest. VanaRoomas arendati välja täiuslik aumärkide süsteem nii isikute kui väeosade esiletõstmiseks Kaasaegsele aumärkide süsteemile pani aluse sõdurmunkade ordude rajamine Ristisõdade ajal. Vaimulikud rüütliordud muutusid järjjärgult ilmalikeks, mille kõrvale valitsejad asutasid uusi ilmalikke ordusid. Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks on 1804.a. Napoleoni poolt asutatud Auleegionit. 17.sajandi keskpaiku võeti kasutusele mälestusmedalid
Kriisinähtused keskaja majanduses Kui räägitakse keskaja siseselt kriisist, siis eelkõige mõeldakse 14. sajandi kriisi. Selle nähtused: 13. saj viimasel kolmandikul linnades streigid, mässud ja ülestõusud rikaste vastu. 1315- 1317. aastal põhjustavad halvad ilmad kehvi saake, hinnatõusu kui ka üldist näljahäda. 1343. aastal katastroofilised pankrotid Itaalia pankades, mis tõmbab kaasa paljud väikesed ärid ja erakäsitöölised. 1348. jõuab aastal Suur Katk, mis niigi langeva demograafilise kõvera (alates 14. sajandi algusest rahvastik väheneb) muudab katastroofiks. Feodaalvõimu aluseid õõnestab üha suurenev raharendi olemasolemine koormistest, sest rahaväärtused on väga kõikuvad ja reaalselt saavad feodaalid vähem makse koormistena kui ennem. Koormised fikseeritud, aga inflatsioon sööb osa ära.
Räägib Rooma ja Kartaago vahelisest sõjast ja ülistab Roomat, eriti Scipiot. See poeem jäi lõpetamata. Kuid sai juba sellega kuulsaks. Sai loorberipärja Roomas kapitooliumi mäel, senaator pani pähe. Ta oli selleks ajaks maa suurim luuletaja. (Itaalia ühtsust ei ole 19. saj II pooleni olemas!!! Aga mingusugune vaimne ühtsus on ikkagi olemas). Oli esimene uusaja kutseline kirjanik. Peaaegu vabakutseline, sai loominguga tegeleda ja muresid ei olnud. 1348 möllas Euroopas katk Must Surm. Kas hävis kolmandik Eur elanikest? (Selle katku mõjul lõi Boccaccio ka oma Dekameroni.). P kaotas kaks lähedast inimest Laura surm (oli juba abielus), kardinal Colonna surm. Töötas mõndaaega Parma katedraalis vaimulikuna. 1350 esimene kohtumine Boccaccioga nende sõprus. Paljuski vastandlikud, aga ometi sõbrad. B suunas P ka D loomingu poole. P aga tõukas B kirjutama ja uurima antiigist. 1355 lahkus lõplikult Prantsusmaalt Itaaliasse
,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses. · Dekameron raamjutustus, mis ühendab teose terviklikuks, samas võimalus sujuvalt üle minna ühelt palalt teisele (Idast tulnud jutukirjanduse tava) · 7 neidu, 3 noormeest. Harmooniline elujaatav õhkkond. 1348. aasta must surm. Kokku 100 juttu, 10 päeva jooksul kõik räägivad 1 loo. 100-sümboli võimalikud eeskujud rahvajuttudekogu ,,Novellino", ,,Jumalik komöödia". · Süzees sarnaseid elemente hiliskeskaja rammusa linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste liiderlikkus. Pajatab enamasti eraelulistest seiklustest, mitte ühiskondlik-religioossetest probleemidest. Jäädvustab oma kaasaja Itaaliat paremini kui ükski teine
Nendes piirkondades arenes teadus tunduvalt kiiremini, kui Euroopas. KÕRGKESKAEG Kõrgkeskaega iseloomustavad jooned: 1) Rahvaarvu kasvamine 1000. aastal 36 miljonit inimest 1100. aastal 44 miljonit inimest 1200. aastal 58 miljonit inimest 1300. aastal 73 miljonit inimest 1346. aastal 80 miljonit inimest 1400. aastal 60 miljonit inimest 1500. aastal 81 miljonit inimest aastatel 1348 1352 tabas inimkonda katk, mille tulemusena kolmandik kuni pool elanikkonnast sureb. Kuna rahvaarv kasvas, siis toimus külvipinna laiendamine, et seda rahvast ära toita. Kuidas laiendati : 1) võeti kasutusele sööti jäänud maaalad 2) põlde oli võimalik laiendada ka metsade arvelt 3) hakati tegelema maaparandusega eeskätt Lombardias ( Põhja Itaalia ) ja Madalmaades soode kuivendamine ( Madalmaades rajati poldreid ( hariti maad mere arvelt )
drive out the Moors, as the size of Portugal covered about half of its present area. In 1249, this Reconquista ended with the capture of the Algarve on the southern coast, giving Portugal its present-day borders, with minor exceptions. The reigns of Dinis I, Afonso IV, and Pedro I for the most part saw peace with the Christian kingdoms of Iberia, and thus the Portuguese kingdom advanced in prosperity and culture. In 1348 and 1349, like the rest of Europe, Portugal was devastated by the Black Death. In 1373, Portugal made an alliance with England, which is the longest-standing alliance in the world. In 1383, John I of Castile, husband of Beatrice of Portugal and son-in-law of Ferdinand I of Portugal, claimed the throne of Portugal. A faction of petty noblemen and commoners, led by John of Aviz (later King John I of Portugal) and commanded by General Nuno Álvares
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
service. At roughly the same time that the Order of the Garter was founded, Edward proclaimed Saint George as the patron saint of England and the Order. St. George's Chapel at was named the spiritual home of the Order. *Black Death 1348-1350 and the subsequent decline of the manor system In Medieval England, the Black Death killed 1.5 million people. The Black Death is the name given to a disease called the plague. Its impact on English society from 1348 to 1350 was terrible. It was also to have a major impact on England's social structure which lead to the Peasants Revolt. The effect of the Black Death on the Peasants' Revolt and the decline of the manor system cannot be denied. With the resulting labor shortage and wage increase, the peasants began to realize that they were important in society. The Black Death was caused by fleas carried by rats that were very common in towns and cities.
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel aastatel tekkis ajalooliste romaanide laine. Aga ka 19 saj. lõpupoole hakati kirjutama ajaloolisi romaane Andres Saal ,,Aita", ,,Leili", ,,Vambola". Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud. Säilinud on hilisemad proosaümberjutustused. B. Teos valmis 14. Sajandil. Käsitleb 14. Sajandi I poole sündmusi. Kajastab sündmusi, millest põhiosa moodustab Jüriöö ülestõus 1343-45. Alamsaksa keeles. 1960- eesti keeles ilmunud. Sulev Vahtre kommentaaridega.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
Kuid siis peab mees minema ära teise linna isa ravima, siis tekib naises igatsus ja meenutab helgemaid hetki oma armastatust. On ka naise unenägusid, mis toob sisse alateadvuse. Siis hakkavad naisele tulema teated, et mees ei läinud isa ravima, vaid tal on seal hoopis teine naine, mis vallandab Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3 noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24. märts Dekameron on Boccaccio peateos. Andis edasi väga hästi intiimsust ja armastust.
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
7 2 Oras Allan Tartu 02:44:22 M21 881 466 Orav Erki Tartu 03:50:36 M21 891 512 Orav Ingmar Võru 03:50:48 M21 1345 1440 Orav Kristo Tartu 04:12:06 M21 1022 372 Orav Raigo Jõgeva 03:57:06 M21 2244 1616 Org Indrek Viljandi 05:20:03 M21 344 236 Orgla Maario Tallinn 03:20:40 M21 2008 1348 Orman Kristo Tallinn 04:53:15 M21 1569 1390 Oruman Rene Pärnu 04:24:06 M21 1109 2661 Ostnik Mario Valga 04:01:36 M21 420 760 Osula Otto Tallinn 03:26:02 M21 84 2923 Ozols Janis Läti 03:00:04 M21 1341 1284 Ots Ivar-Illimar Tallinn 04:11:59 M21 151 492 Ots Kaupo Lääne-Viru 03:07:02 M21 1545 2367 Paas Meelis Tallinn 04:22:50 M21
Kirjanikud pöördusid realismi poole. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukuses, kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Renessansi tähtsamad ja kuulsamad kirjanikud on Dante, Boccacio, Shakespeare, Cervantes, Petrarca, Rabelais. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia", Francesco Petrarca ,,Africa", Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Giovanni Boccacio ,,Dekameron" See on kümne päeva raamat, mille alguses annab autor ülevaate 1348. aastal möllanud katkust. Et hoiduda katku nakatumast ja mitte näha õnnetusi, lahkub linnast 7 neidu ja kolm noormeest. Nad veedavad koos 15 päeva mängides mänge ja rääkides lugusid, kokku kümme päeva. 10 päeva*10 inimest=100 novelli. Kesksel kohal on novellides inimene. Ta peab olema tark, haritud, osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Neljas päev, viies novell Tegevus toimub Messinas, kus elavad kolm venda. Vennad olid kaupmehed, kes said pärast isa surma said rikkaks
võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon Trooniheitlus-Sks-R-osa-tsehhidevaensaksavastu-hussiidid-hussiitidesõjaajalkao tasidvõimu Karel I (kuningas 1346-1378, Saksa-Rooma keiser Karl IV nime all 1347-1378)Oma valitsuse alguses sõdis Poolaga. Tegi Tsehhi Saksa-Rooma riigi keskuseks. Tema valitsusaeg oli Tsehhi kultuuri ja majanduse õitsenguaeg, Praha linnas toimus vilgas ehitustegevus. 1348 rajas Praha Ülikooli. 1355 krooniti ta keisriks (enne oli vaid Saksa kuningas). 1356 andis välja Kuldbulla. Liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburg ja Tsehhi) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist. Tsehhikeskus-PrahaÜlikool-Karli sild-Kuldbulla-keiser Vaclav IV (Tsehhi kuningas 1378-1419, Saksa-Rooma keiser 1378-1400)Tema ajal nõrgenes Tsehhi kuningavõim, algas Tsehhide iseseisvusliikumine. 1396 loodi kuninganõukogu (feodaalide võim kasvas)
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
eitamises. mõistuse, vaid armastuse kaudu. Ta andis vaba · Väline tegu ei lisa sisemisele aktile midagi olulist. jooksu sügavale müstitsismi suunale... · 14. Sajandi kristlus seetõttu ta nii laialt leviski · Wilhelm Occam ning avanes täielikult nõrkadele, harimatutele, · u.1280 - 1348 väikestele inimestele, naistele tahab olla · Koht filosoofias müstiline. ... Sel kombel vabastab religioon ennast · Valmistab oma mõttemaailmaga ette uusaegset oma kleerusest. .... Teisest küljest kinnitas ta mõtlemist. teadusliku tunnetuse absoluutset vabadust. · Via moderna vastandina via antiqua'le, mis lähtus
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
reforme. 2. kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja sakslaste võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid. Flagellandid ehk enesepiitsutajad. Patukahetusprotsessioonid, eriti musta surma perioodil, loodeti abi saada. 1348 paavst mõistis nad hukka. Ristisõjad Ristisõdade teoloogiline põhjendus, seos kahetsustegude ja palverännakutega - Usuti, et Ristisõdadega kaitsti Püha Maad ja kristlasi üldiselt. Neile, kes läksid ristisõdadest isa võtma lubati indulgentse. Samuti usuti, et märtrisurm on jumalale meelepärane. Islamisusulised olid keelanud kristlaste palverännakud Jeruusalemma ja hävitanud Püha Haua kiriku. Õiguslikus mõttes olid kõik ristisõdijad palverändurid.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
