suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja kurnanud, katk oli maale tulnud ja lisaks käis sõjategevus venelastega, sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 7 VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 - 1220 Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu ametlikku lõppu järgnes sõjaretk Sakalasse, eestlaste tähtsaima vanema Lembitu linnuse Leole (tänapäeval Lõhavere) alla. Lembitu jt vanemad ristiti ja vangistati, hiljem vahetati poegade vastu välja. Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine
Sultan Saladin captured jerusalem, Richard went on The Third Crusade with Philip from France and Friedrich barbarossa to free Christ´s stomb from moslems After shipwreck, Richard was captured by Duke of Austria and was held as a hostage for a year Troubadour Minstrel Blondel singing Richard´s songs, locvated his whereabout and Richard was released for ransoms After, Richard recaptured everything he had lost John Lackland and Magna Carta 1215 The King of England, an archetype of a bad king Arthur of Brittany had a better claim to throne, after Richard I died, but he was murdered at John´s instignation. This served a pretext for France to attack Normandy He was quarelling about the church over who should be the next arcbishop of Canterbury, clash with Innocent III, later made peace with church 1215 rebels forced John to accept the terms of Magna Carta, list of grievances
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Inglise hilisgootikas moodustub võlviroetest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt Gloucesteri katedraali koor. Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzide hooned. Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidliult. Sage on kuppel nelitise kohal. Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile. Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215.aastal. § 32. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst. Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne,
5 0.941 227 1130 1247.5 0.941 228 1135 1252.5 0.941 229 1140 1257.5 0.941 230 1145 1262.5 0.941 231 1150 1267.5 0.942 232 1155 1272.5 0.942 233 1160 1277.5 0.942 234 1165 1282.5 0.942 235 1170 1287.5 0.942 236 1175 1292.5 0.942 237 1180 1297.5 0.942 238 1185 1302.5 0.943 239 1190 1307.5 0.943 240 1195 1312.5 0.943 241 1200 1317.5 0.943 242 1205 1322.5 0.943 243 1210 1327.5 0.943 244 1215 1332.5 0.943 245 1220 1337.5 0.943 246 1225 1342.5 0.943 247 1230 1347.5 0.943 248 1235 1352.5 0.943 249 1240 1357.5 0.943 250 1245 1362.5 0.943 251 1250 1367.5 0.943 252 1255 1372.5 0.943 253 1260 1377.5 0.943 254 1265 1382.5 0.943 255 1270 1387.5 0.943 256 1275 1392.5 0.943 257 1280 1397.5 0.943 258 1285 1402.5 0.943 259 1290 1407.5 0.943 260 1295 1412.5 0.943 261 1300 1417.5 0.943
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. 13 IV Suurbritannia Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi. Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie) vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs). Royal privileges ( 1215 Magna Carta ) , Parlament bills ( 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of rights 1911 Parliament Act , Court decisions. ) Eelnevad seadused sisaldavad järgmisi eesmärke :Monarhi õiguste järk-järguline piiramine. Parlament, parlamendi kujunemine, parlamendi pol õiguste suurenemine ja piiritlemine. Peaministri ja valitsuskabineti institutsioon ja selle kujunemine , indiviidide õigused ja seda puudutav seadusandlus.
a., tehes algul arvukaid retki suurematesse lõunamaakondadesse. Ugandisse ja Sakalasse, tappes mehi, vangistades lapsi ja naisi ning riisudes vara ja loomi. Eestlased kaitsesid linnuseid Otepääl, Tartus, Viljandis jne, mida sakslased pideva piiramise järel suutsid vallutada. Vaenlaste lahkudes kogunesid eestlased uuesti, tehes sama tihti vasturetki Liivi ja Läti aladele, samuti hävitustööga. 1210.a. lõid eestlased Ümera jõel suuremat vaenlaste väge, kuid 1215.a. pärast pikemaajalist verevalamist ja hävitust olid Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma ning laskma end ristida. Algul võitlesid maakonnad ründajate vastu üksikult, nagu oli kombeks, kuid hiljem, nähes hädaohu suurust, tehti tihedat koostööd teiste maakondadega. 1217.a. koguti kõigist mandri-Eesti maakondadest 6000-st ratsa- ja jalamehest koosneva vägi. Madisepäeva lahing lõppes aga eestlaste lüüasaamisega : nad kaotasid nii lahingu kui ka oma mehise vanema Lembitu
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k „Magna Charta Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks
crowned king of England. He is known in popular history as “William the Conqueror” and the date is remembered as the last time that England was successfully invaded. There was no such thing as a Norman area of settlement. Instead, the Norman soldiers who had invaded were given the ownership of land and of the people living on it. A strict feudal system was imposed. 12. Magna Carta. In 1215 King John was forced to sign the document, drawn up by the noblemen of England. It limited his power and extended the rights of his subjects. The Magna Carta is a well-known charter of personal and political liberty. Later, especially in the 17th century, the document was seen as a statement of basic civil rights. Four copies have survived. 13. The Wars of the Roses. During the 15th century, the power of the greatest nobles, who had their own private
põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k ,,Magna Charta Libertatum"). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba
Kuigi koos kirikutega rajatakse nende juurde ka kristlikud kalmistud kirikaia pühitsetud muld kujutab 23 endast keskaegse Euroopa kristlase jaoks ainumõeldavat matusepaika , jäävad kõrvuti kirikaedadega kestma külakalmistud külade juures. Tavaliselt ei kasva need välja muinasaegsetest kivikalmetest, vaid saavad alguse alles pärast ristiusustamist. Ilmselt on tegemist kirikuga tehtud kompromissi tulemusega: 1214. või 1215. aastal andis paavst Innocentius III Liivimaa vastristitutele õiguse "valida matmine oma tahte kohaselt". Keskaja alguseks olid Eesti alad jagatud nelja võimu vahel: Taani kuninga, Saksa ordu, Saare- Lääne piiskopi ja Tartu piiskopi vahel. Kujunes välja pärisorjus: talupoegi sunniti tegema teotööd; talupojad muudeti sunnismaisteks; mõisnikud pidasid talupoegi enda omandiks, müüsid ja kinkisid neid oma äranägemise järgi. 1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Sakslaste ettekääne oli, et Ugandi oli neile võlgu. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnust, mis oli ordu tugipunkt. 1210- Ümera lahing. Suhted idanaabritega pingestusid, kes korraldasid samuti Eestisse sõjaretki. Kõik olid lõpuks kurnatud ja puhkes veel katk, sõlmiti 1212 a kolmeks aastaks vaherahu. 1215 algas võitlus uue hooga. Aasta pärast olid sunnitud ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristiusu vastu võtma. 1217- Madisepäeva lahing. Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus. Ümera lahingu võitmisega suurenes eestlaste eneseusk, ning nad piirasid kolm päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunkti Võnnut. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse;
1358 toimus Prantsusmaal talurahva ülestõus kuninga vastu. Pärast Saja-aastast sõda ühendas kuningas Louis XI Prantsusmaa täielikult. Inglismaa Tugev kuningavõim sai alguse, kui Normandia hersog William I Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Haistingsi lahingus 14. okt. Inglise kuninga väe, mille järel krooniti ta kuningaks. Ta kehtestas riigis feodaalkorra. Kuninga ja tema vasallide vastuolude tõttu tekkis vajadus seisuste esinduse e parlamendi järele. 1215. on John Maata sunnitud vastu võtma Suure Vabadustekirja (Magna Charta Libertatum), millega kinnitas oma alamate õigused. 1265 kutsuti kokku esinduskogu, millest sai parlament. Kahekojaline. 1455-1485 toimus Rooside sõda kahe inglise aadlisuguvõsa vahel Inglise trooni pärast. Lõpuks sai troonile Henry VII Tudor. Saja-aastane sõda 12. saj puhkes konflikt Inglismaa ja Prantsusmaa kuningate vahel, kuna Inglismaale kuulus rohkem Prantsuse maid, kui Prantsuse kuningale
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
tegi neist kiriku kõrgema juhatuse tööriista. Sotsiaalse struktuuri poliitika tähtsaim moment oli seksuaalse läbirääkimise keelamine väljaspool abielu. See oli keelatud ja karistatav. Selleks olid olemas ka vastavad seadused. See mõjutas inimeste seksuaaleetilist käitumist. Et olla kindel, et ei rikutaks abielu, viidi kiriku poolt sisse laiaulatuslik kontroll. Peale perekonnaprobleemide tegeles kirik ka kriminaalprotsessidega. Kriminaalprotsessi viidi 1215 a. sisse mõiste inkvisatsioon, st. tekkisid kirikute kohtud, mis omal algatusel tegelesid rikkumiste väljaselgitamisega. Ametisse määrati eriline isik ) süüdistaja (promotor), kes hoolitses kaebuse eest, st otsis rikkujaid. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldusest toimepandud kuriteo kohta. Peale süüdistuse esitamist kuulutas kohus välja juurdluse. Aluseks võeti ratsionaalne teadmine st. tõendite arutamisel olid olulised tunnistajate ütlused,
Pippin paavstile. Rooma ja need alad liideti ning tekkis Paavstiriik. Pippin Lühike sai see vastu kuningaks. Paavstile kuulus kogu ilmalik võim, ta oli kõrgeim kohtuandja. Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra. Ilmaliku võimu märk aga kõrge kalliskividega kroon tiaara. Gregorius I Suur võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei(Jumala sulaste sulane). TRANSSUBDATSIOONIÕPETUS - Töötas välja Innocentius III 1215.aastal - Preestri pühitsusel muutuvad missal armulaualeiv ja vein Kristuse ihuks ja vereks. FEODAALTSIVILISATSIOONI EDASITUNG: REKONKISTA 11.sajandiks oli feodaaltsivilisatsioon läbi teinud suure madalseisu: rahvastik muutunud, oldi varjutud linnamüüride varju ja merele 9 Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
..40 390 vardad GOST 6727-80 Bp -I Külmalttõmmatud Ribiline 3…5 410 traat Soome SFS 200 Fe 37 B Kuumaltvaltsitud Sile 230 vardad SFS 1213 A 400 HW Kuumaltvaltsitud Ribiline 400 vardad SFS 1215 A 500 HW Kuumaltvaltsitud Ribiline 500 vardad SFS 1256 B 500 P Külmalttõmmatud Profileeritud 500 traat SFS 1257 B 500 K Külmalttõmmatud Ribiline 500 traat Peale tabelis toodute kuulvad СНиП-i nomenklatuuri veel jägnevad armatuuri klassid: A-IV ÷
- sarrusjätkude asukoha hälve ± 10 mm ANKRUPOLDID - kõrguslik paiknemine ± 5 mm - poltide omavaheline paiknemine ± 2 mm - poldirühma tsentri kõrvalekalle ± 10 mm - ankrupoltide kõrvalekalle posti kinga poldiava tsentrist ± 2 mm Betoonisegu peab vastama standardile EVS-EN 206-1:2007. Kasutatud armatuur A500HW Soome standardi SFS 1215 järgi. Värske betoonisegu töödeldavus - koonuse vajumine määratakse platsil vastavalt standardile EVS- EN 12350-2. Survetugevuse määramiseks valmistatakse platsil katsekehad vastavalt standardile EVS-EN 12390- 2 ja katsetatakse akrediteeritud katselaboris iga 25m3 paigaldatud betoonisegu kohta vastavalt standardile EVS-EN 12390-3. 28 5 TÖÖKAITSE 5.1 Töökaitse korraldus
+ eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed Põhjamaade vägedega 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing + Eestlased vs sakslased liivlastega 1210 ja 1212 Vene vägede retk Eestisse + Piiratakse Otepääd ja Varbolat + Mõlemal korral lepiti rahaga ning lahkuti 1212 Toreida vaherahu 1215 ristisõdijate (sakslased) retk Läänemaale + väideti, et rahu sõlmiti ainult Sakala ja Ugandiga + kolme maleva (kolme maakonna sõjaväed ühendusid) manööver üks vägi Latkalisse teine vägi Toreida alla, et liivlased ei saaks edasi Hilary Karu 11 D 11 EESTI AJALUGU kolmas vägi Pihkvasse
Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula, laula pappi. Kirjas proosas Liivimaa vanem riimkroonika kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. Kroonikate eripärad ajalooallikatena ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne. see on eripära. Kus kroonik ise käis
2031 20 0,124 5986 739 202 6927 2924 1140 2032 21 0,112 6165 753 204 7123 3011 1163 2033 22 0,101 6350 769 206 7325 3102 1186 2034 23 0,091 6541 784 208 7533 3181 1192 2035 24 0,082 6737 800 210 7747 3276 1215 2036 25 0,074 6939 816 213 7967 3374 1240 7147 832 215 8194 Kokku 2026-29 2030-33 2034-36 0,381 0,388 0,386 1,202 1,225 1,206 1,389 1,423 1,392 lud 1000 EUR/aastas Diskonteeritud liikluskulud 1000Hukkunute
Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula, laula pappi. Kirjas proosas Liivimaa vanem riimkroonika kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. Kroonikate eripärad ajalooallikatena ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne. see on eripära. Kus kroonik ise käis
Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana-on kirjutatud Tartu vallutamisest kuni Eesti saarte alistamiseni.Koosneb 4 raamatust.Kroonika on jutustus liivlaste,latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest.On tedenstlik ja subjektiivne Muistse vabadussõja käik kuni 1222.aastani 1208.aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. 1210.aastal võitsid eestlased Ümera lahingu 1212.sõlmiti vaherahu 1215.alustati uuesti 1217.aastal korraldasi ugalased koos sakslastega juba ühgise sõjakäigu Venemaale Toimus Madisepäeva lahing,eestlaste kaotus 1219.Valdemar rajab kindluseid 1220.haaras rootsi Eestist oma osa 1222.eestlased tõukasid taanlased saaremaalt minema PILET 18 1.Rooma kultuuri tähtsus Ehituskunst. Rooma kui antiikaja suurlinn. Rooma õigus. Ladina keel ja tähestik. Ristiusu teke, levik ja tõus riigiusuks. 1.Rooma ehituskunst
momendil otsustatakse lahing ikkagi vastu võtta. Näiteks 1210 Ümera lahing, 1218 Metsepoole lahing, 1223 Ümera lahing. Väljatungilahingud – (6) Toimub tavaliselt mingi kindlustatud punkti, linnuse juures. Piiratavad mingil hetkel tungivad linnusest välja. Kas see on ajutine väljatung või on kaugemad eesmärgid, see ei olegi antud juhul oluline. Näiteks 1211 metsa rajatud ajutise kindlustuse juures toimunud lahing, kus eestlased end kaitsesid, 1215 Lõhaväere ehk Leola linnuse juures toimunud lahing. Kui esimene väeüksus kohale jõudis, siis tungisid eestlased välja, 1220 Lihula piiramine, kõige edukam väljatungilahing. Saarlased piiravad rootslasi ning rootslased tungivad välja. Põhjus võis olla ka selles, et saarlastel õnnestus linnus põlema süüdata ja rootslased lihtsalt pidid välja tungima, 1221 ja 1223 Tallinna piiramisel on ka taanlased teinud väljasööste.
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
In expressions like secretary general and surgeon general, the French order of adjectives and nouns is used. [English-adjective + noun; French-noun + adjective] Conclusion French influence has made a lasting print on English as we know it today. Many words which are generally conceded to be merely English, actually have their roots in French. Just pick up a dictionary to see. 13. Magna Carta The Magna Carta is an English legal document written in 1215 CE which had a huge influence on the developing legal system of England. The proper name for the Magna Carta is the Magna Carta Libertatum, the Great Charter of Freedoms. By establishing Magna Carta the King was not above the law. 14. 100 year war - a series of separate wars lasting from 1337 to 1453 between two royal houses for the French throne, which was vacant with the extinction of the senior Capetian line of French kings.
Mõõgavendade Ordu ehk Kristuse Sõjateenistuse Vennad (Fratres milice Christi) on Eestimaa piiskopi Theoderici poolt 1202 aastal asutatud vaimulik rüütliordu. Sümboliks oli mõõga kujutis nii ordu vapil kui ka rüütlite keebil. Ordu eksisteeris kuni 1237 aastani, mil liideti Saksa Orduga. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Garnison asus püsivalt kohal ja seda täiendasid suviti Saksamaalt. Dominiiklased 1215. aastal saabus Eestisse tsistertslaste järel dominiiklaste mungaordu (mungarüü värvi järgi ,,mustad vennad"). Dominiiklased olid haridussõbralikud ja nende munkadelt nõuti aastal 1236 ka kohaliku keele oskamist. Maal ringi rännates ja rahvaga kohtudes võisid nad rahvast õpetada ja jutlustega esineda, mille tõttu neid kutsuti ka ,,jutlustajavendadeks" (fratres predicatores). Dominiiklaste pidasid oluliseks haridust.
MmeI TCCrACnnnnnnnnnnnnnnnnnn_nn' 3 1319, 2376, 2442 MnlI CCTCnnnnnn_n' 25 212, 343, 454, 569, 598, 728 751, 755, 797, 826, 944, 1069 1153, 1276, 1414, 1448, 1560 1666, 1816, 1831, 1830, 1924 2290, 2395, 2434 MslI CAynn'nnrTG 1 26 MwoI GCnn_nnn'nnGC 12 202, 213, 361, 387, 438, 935 1160, 1171, 1206, 1215, 1400 2498 NarI GG'CG_CC 2 205, 2490 NheI G'CTAG_C 1 1397 NlaIV GGn'nCC 15 99, 206, 490, 974, 1031, 1057 1186, 1249, 1393, 1414, 1429 1459, 1528, 1747, 2491 NspI r_CATG'y 1 441 PleI GAGTCnnnn'n_ 4 259, 285, 533, 2252 PpuMI rG'GwC_Cy 1 97 PspOMI G'GGCC_C 1 1427
friend. At last one day, while singing one of Richard's favorite songs near the walls of the castle where the king was held, Blondel heard the song repeated from a window. Blondel the Minstrel recognized the voice of King Richard. From the window Richard told him to let the English people and the people of Europe know where he was prisoned, and Blondel the minstrel immediately went upon his mission. *John Lackland and Magna Carta 1215 After king John surrendered to the Pope and was again defeated by France in the Battle of Bouvines, the disastrous failure of John's foreign policies and military weaknesses became clear to all. The powerful barons demanded a written guarantee of good law. After negotiations with the barons, King John came to terms and signed Magna Carta. Magna Carta is the charter of liberties granted by King John in 1215. It is considered as the earliest of the great constitutional documents and mapped the
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon pu...
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE ISESEISVUSDEKLARATSIOON Selle dokumendi võtsid vastu asutavad osariigid ja nn asutavad isad 2. juuli 1776 -> põhiautoriks arvatakse olevat Thomas Jefferson ( või Thomas Pain) Dokument, mis pani aluse Ameerika Ühendriikidele. Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Cartale (Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See kooseb hulgast dokumentidest, mille poole pöördutakse ühise nime all.) Suurt tähtsus just võitlusel orjapidamise vastu ning inimõiguste eest. Abraham Lincoln! ÜRO PÕHIKIRI (harta) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri on rahvusvaheline leping, millega loodi ÜRO. Leping kirjutati alla San Franciscos 26. juunil 1945. aastal ja jõustus 24. oktoobril 1945.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses
268 0,58 10,7 23685 30440 23134 197,7 0,0016965 11 0,57 1,1 4743 1764 3385 260,4 0,0010041 19 0,69 1,4 3544 132 2309 135,8 0,0009773 42,6 0,89 1,6 3728 1225 2391 125,8 0,001122 0 0,56 0,8 1518 178 6919 314,5 0,0005501 1215 0,86 93,8 206439 291714 121125 185,9 0,0024786 0 0,52 10,3 22706 37556 22613 188,4 0,0015417 10,7 0,63 0,6 2775 1446 12909 806,8 0,00048 10 0,73 10,2 23166 22657 29223 175,0 0,0009419 455 1,00 36,0 79200 64556 26651 117,9 0,0032796
Samal ajal Novgorodi vürst sooritas sõjakäigu läbi Vaiga ja Järvamaa Harjumaale ning nõudis lunaraha 34 kg hõbedat. 1212 aastal tõusis esile Lõhavere pealik Lembitu, kelle pärast Viljandis 1212. aastal ristimine ebaõnnestus.1211 ja 1212 tabas Eesti- ja Liivimaad taudilaine, mille tõttu sõlmis Riia leer rahu Sakala ja Ugandiga kolmeks aastaks, hiljem ka Läänemaaga. Saagiretke tegid seelid, kui ka pikemaid sõjakäike liivlaste, latgalite ja eestlaste maale. 1215. aastal enne kui eestlastega varem sõlmitud rahu oli lõpule jõudmas, rüüstasid riialased koos liivlaste ja latgalitega põhjalikult Ridalat. Lõhavere linnus alistati, Lembitu koos teiste ülikutega ristiti ja vangistati, nad said vabaks pärast oma poegade pantvangi andmist. Sõda võttis hoogu. Saarlased tabasid rüüsteretkel tsistertslasest preestri Friedrichi, kes oli teel Riiga. Preestrit peksti läbi ja saarlased hõikasid "Laula! Laula! Pappi
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
