Proovitöö 1. Analüütiline otsustus eeldab mingeid eelnevaid teadmisi subjekti kohta ehk analüütilised otsused on aprioorsed, kogemusest sõltumatud. Analüütiline otsustus ei anna meile subjekti kohta midagi uut teada, vaid võimaldab meil subjekti mõistet liigendada, lihtsustada. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega(see on ette teada juba enne otsuse tegemist mistõttu ei võimalda meil kehade mõistet avardada) või kuld on kollane metall(samuti kogemustest sõltumatu, juba omaks võetud tõde). Sünteetiline otsustus rohkendab meie tunnetust ja avardab subjekti sisu ning mõistet, ta annab mõistele juurde midagi sellist, mida keha üldmõiste ei sisalda ehk läheb subjekti mõistest kaugemale. Sünteetilised otsustused võib jagada kogemusotsustusteks ja matemaatiliseks otsustusteks. Sünteetilised otsustused on näiteks 5+7=12(5t ja 7t võib ühendada mistahes arv se...
Platon ,,Pidusöök"(sisukokkuvõte) 1) Kui isa ei oleks isa pojale või tütrele, siis oleks ta midagi muud, kuid mitte isa, sama põhimõte kehtib ema ja vendade-õdede puhul. Isa definitsiooniks ongi see, et ta on isa kellelegi, vastasel juhul ta poleks isa. Järelikult tähendab ka armastus armastust kellegi vastu. 2) On paratamatu, et ihaldatakse oma armastuse objekti, sest inimese hing leiab rahu vaid siis, kui tal kõik ihaldatav olemas on. Ihaldatakse asju millest meil puudus on, kuid puudus saab olla eelkõige asjadest, mille eksistentsis ollakse kindlad. Inimesed ihaldavad seda, mis pole neile kättesaadav või seda, milles nad pole tulevikus kindlad. Näiteks võib hea tervisega inimene sellegipoolest head tervist ihaldada, sest soovib terve ka hilisemas elueas püsida. 3) Rumaluse ja tarkuse abil pole võimalik mõista ilu ja inetuse omavahelist seost kuna rumalus ja tarkus võivad vä...
Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimis Aristotelese filosoofia ristiusuga. Thomas suunas oma energia tõestamaks seda, et usk ja mõistus ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi- mõistus toetab ja täiendab usku. Thomase arvates saab mitmeid ristiusu tõdesid mõistuslikult põhjendada. Näiteks: Selles tõestuses on jumal "liikumatu liigutaja". Thomas ütleb: "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad
Ta sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Temast sai suurpitsati hoidja 1617. a Elulugu Sündis Londonis Standis Ta sai lapsena koduõpetust ja eeldatakse, et tema tervis oli nõrk. Ta astus 13-aastaselt Cambridge'i ülikooli, kus ta õppis hoolsalt kolm aastat Ülikoolist lahkudes oli Tal juba tekkinud esialgne nägemus oma tulevase filosoofia põhiideedest. Isa ootamatu surma tõttu naases ta sõjaväest ja hakkas õppima juristiks. 1603 löödi Bacon rüütliks 1618 sai temst lordkantsler Uusaja teadusrevulutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nim. Baconi meetodiks. Tema oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi ja leiutajaid. Ta pidas võimalikuks tehnika arengut ainult loodusteaduste rakendusena.
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen ALEXEY BRODOVITCH, IRVING PENN, RICHARD AVEDON Referaat Juhendaja: Kaisa Eiche Tartu 2017 Alexey Vyacheslavovich Brodovitch (1898-1971) Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam tuntust kogunud oma seeriatega moeajakirjas Harper´s Bazaar (1934-1958) (Lisa1). Ta sündis 1898 aristokraatlikusse ja jõukasse perekonda. Ta oli tsaari toetaja ning seetõttu sai temast esimene leitnant tsaari valges armees. 1920 aastal lendas ta Pariisi, põgenedes oktoobri revolutriooni eest. Brodovitch lõpetas, nagu paljud teised immigrandid, kes olid jõukust kogunud Venemaal, v...
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli siss...
.Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. The Great Instauration(Instauratio Magna) Selles teoses ta esitab reformatsiooni kava kõikide õppimisprotsesside jaoks ning kõige jumaliku ning inimliku õppimise jaoks. Jaguneb kuute ossa 1. Teaduste jaotamine(De Augmentis Scientiarum) 2. Uus meetod(Novum Organum) 3. Looduslugu(Historia Naturalis) 4. Intellekti skaala(Scala Intellectus) 5. Teise filosoofia ennetused (Anticipationes Philosophiæ Secunda) 6. Teine filosoofia või aktiivne teadus (Philosophia Secunda aut Scientia Activæ) Veel tähtsamaid teoseid Novum Organum (Uus meetod) Advancement of Learning (Partition of Sciences) History of Life and Death The New Atlantis Esseed Tänan tähelepanu ees Täiendus Baconi ema kuulus reformeeritud ehk puritaanlikku kirikusse aga ta ise kuulus anglikaani kirikusse (protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduse ühendusi)
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasug...
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks)
docstxt/14145127661291.txt
docstxt/14145144137221.txt
docstxt/14145133556279.txt
docstxt/14145137818743.txt
välja uute juudivastaste kvootide tõttu. Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri
Jacques Derrida Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism
Absoluutsest ja relatiivsest Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: ,,Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab" Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur -- hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, selle kõigeväelise olendi, kes pidi olema kõige algus ja ots. Usus Jumalasse peitus ja peitub ikka veel kõigutamatu kindlus paljudele inimestele elus ja surmas. Aga varsti ilmus neid, kes ei rahuldunud, et nende hinge ja vaimu ankruplatsiks oleks kõigeväeline. Neile ei olnud sellest küllalt. Nemad ihkasid veel kindlamat kui on jumal, see kõigeväeline. Nemad ihkasid, et nende hinge ja vaimu ankruplats oleks neis enestes. Nagu võiduhüüe kõlas lõpuks läbi maailma: ,,Mõtlen, seega olen." Mõte oli see, mis pidi olema kõige i...
Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi ...
Pragmatism – algupärane ameerika filosoofia Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks.
FORMALISM Siia alla liigitub rida kunsti- (Clive Bell, Roger Fry) ja kirjandusteoreetikuid (I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat -- seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob...
rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr. Thalest peetakse esimeseks filosoofiks ja ka teadlaseks. Ta oli esimene, kes püüdis füüsilist maailma seletada ratsionaalset, mitte nagu varem. Varem seletati maailma mütoloogiliselt. Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit Mileetosest kuulub ta ühte filosoofia koolkonda nimega Mileetose koolkond. Mileetos olevat olnud kaubalinn, kus oli palju orje ja pidevalt käis kähmlus rikaste ja vaeste vahel. Thales olevat ette ennustanud aastal 585 e.kr. toimunud päikesevarjutust. Päikse varjutus leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul. Herodotos (kreeka ajaloolane) : "Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing. Ja juhtus nii, et pärast võitluse algust muutus päev järsku ööks. Seda päeva
võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne
PLATON Teda kutsuti „jumalikuks“, ta kasutas esimesena terminit theologia (teoloogia), armastas filosoofia kohta hellitavalt öelda „kallis rõõm“, tema elulukku on kirjutatud 12 aastat rännakuid ning orjuses viibimine, tema nimi tähendab „laiaõlgset“, töö oli talle eluviis, mõiste ideaalne riik toob silme ette tema nime. Ta oli üks antiikaja suurimaid mõtlejaid-Platon (427- 347 e. m. a) Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalis...
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Tekstide paremaks mõistmiseks olen eelnevalt kasutanud erinevaid õpimeetodeid. Kõige enam olen üldiselt kasutanud alati olulise allajoonimist, kuid harvematel juhtudel olen kasutanud ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. 1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsio...
Arengulõhede tasandamise probleem Üha enam ja enam on hakatud maailmas teadvustama endale arengulõhede probleemi. Peamiselt puudutab see arengumaid, kus mahajäämus võrreldes arenenud on riikidega on meeletult suur ja omavahel neid riike võrrelda ei annagi. Siinkohal võiks tuua ka näite: kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – põhivajaduste jaoks nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid - ehk umbes üks euro päevas. Kõige suuremaks probleemiks ja arengulõhe näitajaks on arengumaades valitsev toidukriis. Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga, sest inimesed saavad süüa täpselt nii palju ja nii kaua kuniks jätkub saadetud toiduvarusid, kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tule...
Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust. Selleks on vaja määratleda õhu mõiste, mis on olemuselt hüpoteetiline ja mida peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed. Tabelite ülesanne on tunnetada, miks on asjade Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 lihtomadused just sellised nagu nad on – tunnetada asjade lihtomaduste ja nende vormi vahelist seost. Bacon mõistab vormi all asja olemust, selle asja omaduste seesmist loomust ning kirjutab, et üks ja sama on ainult valguse vorm ja soojuse seadus/valguse seadus. Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas,
spetsialiseerumine. Alguses teooria ülesehitamisel sõnastatakse nii-öelda iseenesest mõistetav tõde ning seejärel saab tuletada loogiliselt kõik muu. Samamoodi toimibki hulknurga pindala ülesande lahendamine – kõigepealt ei ürita kohe asja kallale rutata ja kogu pindala mingil väga raskel viisil arvutada, vaid mõtlen, kuidas oleks parim teha ning lammutan hulknurga väiksemateks juppideks, mille pindalasid on lihtne Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 arvutada. Sealjuures siis lahendan kõigepealt kergemad ja lähen edasi raskemate juurde. Lõpuks panen endale kirja kõik eelnevalt arvutatud pindalad, vaatan, et midagi vahele ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala. 3) Descartes’i sõnul saab kahelda kõigis arvamustes, kuna meeled, läbi mille me maailma
reguleeritud riikidevahelistest välissuhetest? Miks on iga riigi julgeoleku ja õiguste tagamise huvides rahvaste ühenduse rajamine? Milline roll on kodanliku õiguskorra kehtestamisel sõdadel ja iga ühiskonna seesmisel harimistööl? 9) Millele tuginedes saab väita, et ülemaailmen kodanlik seisund on see rüpp, milles inimsoo eeldused välja arenevad (nimetage vähemalt kaks kolmest tingimusest)? 10) Kuidas saab filosoofia kaasa aidata sellele, et teha teoks looduse kavatsus inimajaloo osas (nimetage vähemalt kaks viisi, kuidas ta seda saab teha)? 1) Kant seab filosoofi ülesandeks otsitava seaduspära avastamise idee tasandil ning idee teostamise jätab ta tuleviku ülesandeks. Kanti arvates ei saa inimeste ja nende mängu puhul tervikuna eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust. Filosoofi peaks Kanti sõnul proovima avastada selles inimlike
b) formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand) c) toimiv ehk liikumapanev põhjus – see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel) d) eesmärk ehk lõpp-põhjus – see, mille jaoks (elumaja on elamiseks) III 1. Kõik teadused uurivad olevat kui sellist – olev kui selline on miski olemasolev, mille olemasolu sõltub olemasolevast enesest ja ei millestki muust. Oleva kui sellise üldiseks Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 loomuseks on miski, mis on ühine kõigile oleva kui sellise erilistele osadele ega ole olemas eraldi sellest, millele ta (kui ühine) on omane. Filosoofia ainsana uurib aga oleva üldist loomust, teised uurivad oleva mingit erilist osa. Filosoofia, erinevalt teistest teadustest uurib oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Filosoofiale on ainuomane, et ta uurib olevale kui sellisele omaseid vastandeid (printsiipe ja
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Immanuel Kant Teksti põhiidee: Paljud inimesed on oma mõtlemises alaealised e. nad ei suuda iseseisvalt mõtelda, kas siis ei viitsi või ei julge. Valgustatud inimesed mõtlevad iseseisvalt, on targemad ja tajuvad ümbritsevat paremini. Seega on valgustust oluline soodustada, sest seeläbi jõuavad inimesed parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate h...
Mis on ideoloogia Tegemist on uusaegse mõistega, mis valgustuslikus traditsioonis tähistab objektiivse või teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indivi...
Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei...
oma kooli peavad valitsema Akadeemia, mis filosoofid. On vaid elu, suleti 529 pkr mis kuulub riigile. Aristokles 384-322ekr; Kuidas elada Areetiline eetika; luua Kõik püüdlevad õnne ateena kreeklane; õnnelikku elu ja selline keskkond,et poole;õnnelik inimene ei oma filosoofia kuidas end muuta. inimese oleks hea vaja midagi;õnnelikuks koolkond elada;õnnelikuks saab saab ainult oma isiklike kui iseend omadusi arendades. muuta;voorus on hea iseloomuomadus;leida
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja oma eluliselt olulistest riiklikest huvidest. Aeg-ajalt juhtubki, et riikide relvajõud saavad lisaks harjutustele proovida oma oskusi ka reaalses sõjaoluko...
Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile Piibel ütleb: „Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!" See on suur ja lihtne tõde, kuid ometi nii raske õppida! Küll on raske tunnistada end süüdi pattudes, halbades tegudes, eksimustes. Tavaliselt püüab inimene neid varjata, kinni katta, maha salata, seda isegi valetades – tehes sellega uue vea. Nii viib üks eksimus teiseni ja varsti ulatuvad need juba üle pea, kui nendega midagi ette ei võeta. Praktika näitab, et ka paadunud patune on alustanud oma langemist mõne pisieksimusega. Edasi sõltub juba kõik inimese hoiakust ehk suhtumisest sellesse eksimusse. Ta ei taha tunnistada, et ta on vigu teinud; ta ei taha olla teiste ees patune. Inimene tahab näida õigena, ja ta püüab seda saavutada läbi vigade varjamise. Aga Pühakiri hoiatab: "Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile!" See on karm tõde, et inimese...
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
HING Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõist...
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS I OSA Mulle sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast n...
Vabadusest John Stuart Mill 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem UP: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja millline ühiskonnale 2) Väited Põhiväide: niikaua kui inimese teod ei kahjusta teisi, ei tohi inimest seaduslikult karistada V2: Teiste suhtes kahjulikke tegusid tuleb seaduse jõul karistada Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. 1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul; aga ma pean silmas kasu kõige laiemas mõttes, lähtudes inimese kui areneva olendi püsihuvidest. Ma väidan, et need huvid lubavad spontaanset individuaalsust välisele kontrollile allutada ainult sellise tegevuse korral, mis riivab teiste inimeste huvisid” 2) Vabaduse põhimõtte kehtivuse piirid “Vaev...
(1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J. Rousseau öelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia
Kaduvus on olemus Kaduvus on aja kõige loomulikum käik. Kaduvusse kaob ajajooksul kõik: majad, autod, kõik asjad ja isegi meie. Kõik mis on meie jaoks loomulik, iseenesest mõistetav võib ühe hetkega kaduda, et ise aru ei saagi. Igapäevane rutiin, tavaline igapäeva elu võib olla tagantjärele mõeldes aeg mida me kõige enam igatsema jääme. Kõige enam saame me aru sellest siis, kui meie kõrvalt kaovad lähedased inimesed, kes on meie elu üks osa, näiteks meie vanemad ja sugulased- need, kes on igapäevaselt meie kõrval. Võib kuluda vaid murdeosa sekund, kui olemusest on saanud kaduvus ja seda ei saa muuta. See kaduvus ei pruugi meid mõjutada, kuid võib muuta meie elu jäädavalt. Selleks tuleb elada ja hoida seda, mis on meie jaoks tavaline. Kõigest üks väike vale samm võib olemuse muuta kaduvuseks. Ehe näide Michael Schumacher-ist, kes on kuulus vormeli sõitja. Temal on kõik olemas, pere, sõbrad, fännid, raha....
Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Märksõnad: inimene, armastus,soov, soovid Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Kaastunne on see, mis võib inimestes tekitada ebakindlust ja hirmu.("Moraali Genealoogiast", 1887) Märksõnad: religioon, filosoofia Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas mathis Lisa enda lemmikutesse Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. Märksõnad: taevas Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (-1) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Õnnetud abielud ei teki mitte armastuse, vaid sõpruse puudumisest. Märksõnad: õnnetu_abielu,abielu, sõprus Kategooria: Abielu, perekond ja kodu Tõlked: puuduvad
Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub tema haardes esimest korda kirjapandud sõna ajaloos filosoofiliseks süsteemiks. Kuigi Platon kirjanikuna on rõõmus ja mänguline, on tema filosoofia lähtekohad ülevad. Ta on valusalt teadlik oma aja inimlikust ja poliitilisest allakäigust. Ta tahab esitada inimesekäsitluse ja riigiõpetuse, mis näitaks teed välja sellest ummikust. "Jõudsin sellisele järeldusele ", kirjutab Platon oma nn seitsmendas kirjas," et eranditult kõik tänapäeva riigid on poliitiliselt laokil, kuna kogu seadusandlus on sellises olukorras, mida vaevalt muu kui ime ja õnnelik kokkusattumine üheskoos võivad parandada. Ja nii pinin ma asetama esikohale
Eva Martina Põder 12. B ,,Andy Warholi filosoofia" Andy Warhol Taust Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki,
Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav. Väliste, ilmalike väärtuste tähtsusetus tohutu tarkusejanu
Kaduvus on olemus Kaduvus on on elus loomulik nähtus. Kaduvusse kaob kõik, mis on minevikus toimunud. Kõik mis meie elus toimunud on jääb mälestustesse, aga siiski paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus. Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, k...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent ...
kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus filosoofiat õppima. Osales noorhegeliaanide ringi tegevuses ja pooldas Hegeli filosoofia põhiprintsiipe, kuid noorhegeliaanide pahempoolse suuna pooldajana tegi neist ateistlikke ja revolutsioonilisi järeldusi. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna ,,Rheinische Zeitung" juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. Marx saadeti Pariisist 1844. a välja ja ta kolis
Postindustriaalühiskond ehk industrialiseerimisele järgnev aeg, kõrgtehnoloogia kasutamine, vajati tohutult haritud spetsialiste. Infoühiskond on infot väärtustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Teadmusühiskond on kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus ühiskonna valitsemises kasutatakse teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema
Kas Eesti vajab vasakpööret? Uue koalitsiooni ootel on väljendatud muret valitsuse võimaliku ,,vasakpöörde" pärast. Seni kuni Reformierakond on võimul, valitsust vasakpoolseks kindlasti nimetada ei saa. Kartused vasakpoolse maailmavaate pealetuleku ees pole antud juhul põhjendatud, laiemas plaanis aga küll. IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon ei lubaks kindlasti teha riigis vasakpööret, seega enne valimisi jooksul seda ka ei juhtu. Viimastel valimistel on inimesed andnud oma heakskiidu programmidele, mille sotsiaalne mõõde on senisest laiem (vanemahüvitist, stabiilset pensionitõusu, lastetoetuste reformi, maksumaksja kulul kõrgharidust jne). Neid muutusi ei saa nimetada aga vasakpoolseteks, pigem on olukord rohkem senisest sotsiaalsem. Kuid kas Eesti riigile oleks hea senisest veelgi vasakpoolsemate ideede levitamine ning kas see meeldiks eestlastele? Koalitsiooni moodustamine tähendab läbirääkimisi, o...
1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpeta...
Eesti Kunstiakadeemia Disain ja rakenduskunst Ehte- ja sepakunst MA I Sofja Markarova "Kaasaegne ehe ja ornament" Essee Juhendaja: Karin Nugis Tallinn 2013 Kaasaegne ehe ja ornament. Kaasaegne ehe 1960. aastatega algab kaasaegse ehtekunsti ajalugu reaktsioonina staatuse vastu (kõik inimesed on võrdsed). Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat ,,New Jewellery". Kaasaegne tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, ku...
Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. · Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud
Kas universumi tekkimine on seotud kõrgema jõuga (jumalaga)? Universum on maailmakõiksus, mis sisaldab kogu mateeriat ja energiat. Inimkond pole aga tänini suutnud lahendada küsimust, kuidas see tegelikult tekkinud on. 21. sajandi alguses usub 92% inimkonnast, et universumi looja, säilitaja ja juhtija on jumal. Ülejäänud jäävad arvatavasti Suure Paugu teooria juurde, mille kohaselt tekkis universum tohutult tiheda aine plahvatusliku paisumise tagajärjel ning sestsaadik jätkab laienemist. Mina arvan, et universumi tekkimisel ei ole mingit seost jumalaga. Esiteks pole keegi suutnud kogu inimkonnale tõestada jumala olemasolu ning need tõendid, mis praeguseks olemas on, pole piisavad veenmaks, et ta eksisteerib. Sealhulgas ma leian, et ei saa olla üks kindel jõud, mis suudab kontrollida põhimõtteliselt lõputut mateeriat, isegi jumala jaoks käiks see üle jõu. Piibli järgi lõi jumal esimesed inimesed, Aadama ja Eeva, ...
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arv...
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud. Arusaam surmast, kui elust teises maailmas oli hästi arenenud juba Vana-Egiptuses, see o...
Kaduvus on olemus Mis on kaduvus, see on sündmus millesse kunagi me kaome kõik. Iga on inimene on mõeldud elama korra, me kõik oleme siin selleks et muuta maailma paremaks ja kui me sellega hakkama ei saa, ei ole meie koht siin. Sellepärast tiksubki aeg see tiksub alati meie jaoks kahjumisse, iga päevaga on meil järjest vähem jäänud elada, me tunneme seda, me tunneme kuidas vanus peale pressib, me saame aru et hing tuleb vahetuda. Kui inimene sureb, sureb tema keha, mitte vaim. Inimese hing rändab edasi, seda pole võimalik tappa. Me kõik kes me siin elame, peame jagama seda planeeti omavahel, see ei ole meist kellegi oma, kuid ometi kuulub võim sellele kellel on suuremad varad ja rikkused. Kas tõesti ongi väljakujunenud see, et kes elavad jõukalt siis neid peetakse kui jumalaid, kuigi kuidas on nemad oma varad saanud. Ütleme nii et 50% maailma rikkusest on varastatud. Me isegi ei märka seda sest 85% m...
1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis. 2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad. 3. Võtke rohkem aega iseenestele mõtlemiseks, lihtsalt molutamiseks, mediteerimiseks. Ükski õigustus, miks sul halvasti on, ei ole piisav. Iga ...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles.
Empedokles Koostaja: Klass: Aasta: Eluaastad ja tegutsemiskoht Eluaastad: umbes 492 eKr 432 eKr. Pärines Akragast SuurKreekas, kreeka kolooniast Sitsiiliast. Oli panpsühistlik. Põhimõtted Olematu on, olematut ei ole. Sarnast tuntakse sarnasega. Tsitaate ja arvamusi "Silm näeb seetõttu, et temasse tungiv valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist." "Maailma algaineteks on neli iseseisvat algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist Vihkamisega." "Inimese mõtlemine sõltub tema keha, eriti aga vere koostisest." "Kõik elusolendid on algselt olnud üksnes vormitud tombud ja üksnes väga aegamisi on kujunenud nende praegune vorm." "Igaüks usub vaid oma kogemust." Huvitavat Oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füs...
100 filosoofilist küsimust. , 12. klass 1. Mis on elu mõte? 2. Kas inimesed surevad lollidena? 3. Kas inimesel on hing? 4. Kas on olemas elu pärast surma? 5. Mis on tõde? 6. Kas näeme vaid seda, mida tahame näha? 7. Kuidas lollitada lollikindlat plaani? 8. Kas kalad tunnevad janu? 9. Kumb oli enne kana või muna? 10. Mis on usk? 11. Miks päike loojub läände? 12. Miks maakera on ümmargune? 13. Miks vesi on märg? 14. Miks meri lainetab? 15. Miks tuli kõrvetab? 16. Miks inimesed riideid kannavad? 17. Miks banaan on piklik? 18. Mis värvi on armastus? 19. Mis on üldse armastus? 20. Kuidas armastada? 21. Miks armastada? 22. Kui kaua armastada? 23. Kas õnnel on kellukesehelin küljes, kui ta tuleb? 24. Kas jääkarud tunnevad üksindust? 25. Miks taevas on sinine? 26. Kas Jõuluvana on olemas? 27. Kuhu jõuavad laste kirja...
Kas vabadus ja võrdsus on ühiskonnas vaid illusioon? Igal sajandil on võrdsuse ja vabaduse osakaal ühikonnas oluliselt muutunud ning otsustavaid pöördeid võtnud. Rahvas ei saa ilma nendeta elada, mistõttu on diktatuuri riikides alati püütud hirmuga valitseda, aga on toimunud ka palju ülestõuse. Sajandi või paari tagused suured revolutsioonid on maailmas valdavalt avaliku diktaatorliku valitsemise hävitanud või vähemalt, sellele negatiivse pitseri külge pannud. Nii on tänapäeval väga levinud demokraatia. Tegelikkuses diktaatorlikud valitsejad püüavad nüüd näida üllaste vaimsete mentoritena ja ilmselgelt totalitaristlikku ühiskonnakorda katta näilise vabaduse ja võrdsusega. Tekib küsimus, kui suur osa viimasel sajandipikkusel perioodil rõhutatud võrdsusest ja vabadusest on tegelikult ühiskonnas vaid näiline ? Inimesed ihkavad mõlemat nii täielikku võrdsust kui piiritut vabadust, paraku ühe suurendamine...
rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle mõte, et inimene koosneb aatomitest ning hing ei saa niisama eksisteerida ehk surmajärgset elu pole olemas, mis tähendab, et ma võin teha täpselt nii palju pattu, kui ma tahan ilma, et peaks mõtlema kannatustele põrgus. Kokkuvõttes polegi ma enam stoitsismis nii kindel ja kaldun pigem Epikurose filosoofia poole. Epikuurlaste koolkonnast saadud õpetused muudaks mind kindlasti eneseteadlikumaks, ma oleksin enesekindlam oma tahtmiste suhtes. Ma ei muretseks nii palju negatiivse pärast, kuivõrd püüdleksin positiivse poole.
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust,
annaabi.ee 
