Rene Descartes "Referaat" (0)

Rene Descartes
Referaat
2014
Sisukord
Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2
Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Ülevaade elust ja loomingust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
Descartese põhimõtted ja vaated . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5
Keha ja hinge eristamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6
Argument jumala olemasolust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . …......7
Teine argument jumala olemasolust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . …........7
Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ….................7
Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9
Sissejuhatus
Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof ,matemaatik ja teadlane , kes elas aastatel 1596 – 1650 . Descartese arvates filosoofia sarnaneb
puuga : juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks .Umbes 50 aastat
tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma
eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat – kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli erinev mõtleja, kuid ta kasutas
palju keskaegset matemaatikat.
3.
Ülevaade elust ja loomingust
Rene Descartes sündis 31. märtsil 1596 La Haye’si alevikus ning suri 11. veebruaril 1650 Stockholmis. 1606. aastal, kümneaastaselt asus ta õppima jesuiidide kollegiumisse. 1616 aastal sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers ’ist.1618 aastal läks ta teenima Hollandi Nassau Maurice’i armeesse. 10. novemberil 1618 kohtab Descartes Breda’s Isaac ´ Beecman’i, kes omas ta elus kõige olulisemat rolli sel ajal. Beecman oli noor hollandi õpetlane, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat. Descartese esimene oluline töö oli kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. See töö näitas Descartese huvi mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlaste , matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastal hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas ta teose "Traktaadi maailmast ja valgusest".Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata.
1635. aastal sünnitas teenijatüdruk Hélčne talle tütre Francine’i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem suri Descartes’i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed ; matemaatika ,teaduse teemadel ja “Arutlusi Meetodist” Nende eesmärgiks oli õpetada mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Descartes kirjutas oma viimase teose “Hinge passioonid ” Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649 . aastal. See töö koosneb paljudest lühikestest artiklitest.
Printsess Elisabeth esitas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga . Descartes kirjutas vastuseks lühikese teose, millest kujunes “Hinge passioonid”. Selles teoses on psühholoogiat, füsioloogiat ja eetikat. Kuna Descartes ei tahtnud ühe koha peal seista, siis reisis ta oma elus palju, et näha maailma ja tutvuda erinevate kultuuridega ning neid mõista. Oma saavutuste eelduseks peabki ta seda, et on saanud reisida ja rännata.
4.
Descartese põhimõtted ja vaated
Oma töös “Pühendused”ütleb ta, miks ta selle raamatu kirjutas:“Ma olen alati olnud arusaamal, et kaks küsimust, austades Jumalat ja Hinge, olid peamised nendest , mis oleks tulnud selgitada pigem filosoofilise kui teoloogilise argumendiga.”Need on küsimused Jumala olemasolu, surematuse ja hinge kohta.Ja mis puudutab hinge, mõned on öelnud, ning meid veennud, et hing hukkub koos kehaga. Et lükata need väited ümber, oli Descartese eesmärgiks tõestada, et on “tõeline ja tegelik eristamine inimese hinge ja keha vahel”. See ei olnud piisav tõestamaks, et hing on surematu, kuid see tugev argument kõrvaldas selle, et hing peab hukkuma koos kehaga.
“Pühendused” raamatu eesmärgiks on tõestada,et Jumal on olemas. On ka olemas eraldi keha ja hing.
5.
Keha ja hinge eristamine
Siin tulebki keha ja hinge eristamine. Descartes oma neljandas “Meditatsioonis”
kirjutab ta:“Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab , et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt jaeristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi
vähemalt kõikvõimsal Jumalal.”Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Reaalne on rajatud kahe või enama aine vahele ja erinevad üksteisest .Isegi kui me arvame, et Jumala keha oli hingega väga tihedalt seotud,jääksid nad ikka üheks. See oli sellepärast, et Jumal ei suutnud hoida üht ilma teiseta ning need, mida Jumal hoian lahus on tõepoolest erinevad.Kuuendas “Meditatsioonis” ütleb Descartes, et hinge ja selle võimete erinevus on nagu mõtte ja aine eristamine. Kuna mõtlemine ei ole kehas siis on võimalik, et hing elab kehas edasi peale surma.See on kõik, mis Descartes püüab tõestada. Hing on väga erinev kehast,kuid ikkagi on ta tihedalt seotult kehaga.
6.
Argument jumala olemasolust
Inimesed on rääkinud Jumala jõust enne, kui teame tema olemasolust. Ainus asi
maailmas, mille olemasolu on kahtlane on mu enda olemasolu. Kui kauem mõelda, on
kahtluse all kõikide kehade olemasolu, seal ka siis meie enda eksisteerimine . Seega
Descartesel polnud võimalik öelda,et Jumala on olemas.Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel sealjuures ka objektiivne reaalsus ja mõistus
Jumalast. Seega Jumal eksisteerib.Descartes ütleb, et "Idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest." Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, ,et olla samal tasemel päris reaalsusest.Nii kaua kui meil on see idee siis Jumal on olemas.Tema vaidlus Jumala eksisteerimise kohta on hea näide Descartese filosoofilia ja keskaja mõtete vahel. Ta võtab keskaegse materjali, lisab midagi uut ja loob uue ja suurema vaidluse. See vaidlus on esimene kolmest, mille Descartes pakub Jumala olemasolu kohta.
7.
Teine argument jumala olemasolust
Hiljem, “ Meditatsioon III”s pakkus ta ühe vaidluse:
“Missugusest allikast ma tuletan oma olemasolu? Kui ma olin endast, siis ma ei ole puudustes
täiuslikkusest, mida võin ette kujutada. Kui see on mõnest teisest, mitte Jumalast, siis esitan
sama küsimuse: Mis ainest sai see teine aine alguse? Kas Jumalast või muust , ja nii edasi,
kuid mitte lõputult.” See on tuntud kui variant keskaegsest “tagasimineku” vaidlusest.
Kui oluline on arvamus, et see vaidlus ei saa kesta lõpmatuseni.
Descartes tegeles kahe vastuväitega. Üks neist oli, et oma olemasolu ei tule sellest,et ta ei pea oma päritolu autorit leidma.
Ta ütleb:
”Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks , millest mitte ükski ei ole mitte mingil
moel seotud teistega . Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähenda seda, et pean
olemas olema nüüd.”
8.
Kolmas argument jumala olemasolust
Descartes pakub välja kolmanda argumendi Jumala olemasolu kohta, mis pärineb V
“Meditatsioonist”:
”Just nagu ma leidsin endas ideid erinevate geomeetriliste kujundite kohta, millest võin
tuletada nende omadused.Samuti ma leian endast Jumala idee,
millest ma saan järeldada, et Jumal olemuselt on olemas. Olemasolu on täiuslikkus, kuid
kõige sobivam olemus on eksisteerimine.”
Descartese arust, kõige parem idee on väljamõeldis. Kui idee on väljamõeldis,
võime lisada natuke reaalsust ja siis esitada, arvates, et see idee on ühtne.
Descartes oma väites selgitab, et Jumala mõte on kindlasti päris ja see ei ole
väljamõeldis, kuna sellel on tõesus.
9.
Kokkuvõte
Paljugi tänu Descartesele usuvad tänapäeval paljud inimesed, et kui keha sureb , siis hing
mitte. Arvatakse ka,et on olemas ka elu peale surma. Descartes väitis, et keha ja hinge vahel
on tihe seos.Aga kui keha hävib, ei pea hing hävima. Hing on sõltuv
kehast. Jumala olemasolu ei olnud keskajal kindel. Räägiti sellel teemal palju. Descartes
rääkis jutu, millest võime oletada, et Jumal eksisteerib.
Ta arvas , et elu on jaotatud mitmeks väikseks osaks, millel pole üksteisega
mingit seost. Nii et see, kes olime me enne, ei ole me enam täna.
10.
Kasutatud kirjandus
http://oregonstate.edu/instruct/phl302/philosophers/descartes.html
Eesti Entsüklopeedia 2. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
http://www.hot.ee/tancred/descartes/
http://www.humanities.mq.edu.au/Ockham/z3611.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes