Loeng1, küsimused ja vastused loengu kohta (0)

Vastused 1. loengu kohta
Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus.
Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia , bioloogia , anatoomia, matemaatika, teoloogia , psühholoogia ) ja inimlikest ( eetika , riigitarkus) ja tehnilistest ( loogika , dialektika, retoorika ) asjadest.
Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate?
Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest.
Decartes ' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus ).
Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne).
Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse.
Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees.
Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi . Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger.
Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus.
Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et kas üldse on vaja tegeleda eksistentsiaalselt laetud küsimustega, kuna mõned inimesed väidavad, et filosoofid on ise välja mõelnud probleemid, millega nad tegelevad.
Minu arvates on vaja tegeleda eksistentsiaalsete probleemidega niikaua, kui on olemas inimesi, filosoofe, kes suudavad sellega tegeleda niimoodi, et nende tegevuse vajalikkus suudetakse ka teistele selgeks teha. Ehk minu meelest on filosoofial võib-olla liiga elitaarne kuulsus juures ning seda tuleks muuta.