50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jyrksike
Õppematerjali autor
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi.
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil).
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi ?
Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli)
Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks (1893 Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents). Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng kuni 1648 (Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes selleks
Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse riigisiseses kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välimaine element. Rahvusvaheline avalik õigus moodustab iseseisva õigussüsteemi (rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust – kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks (1893 Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents). § 2
RÕ on protsess, milles nii õigusnormidel kui ka poliitikal on tähtis roll; RÕ kui ’rahvusvaheliste suhete keel’. 1.2 Rahvusvaheline avalik ja rahvusvaheline eraõigus ❑ Rahvusvaheline (avalik) õigus erineb rahvusvahelisest eraõigusest, mis on oma olemuselt siseriikliku õiguse osa, peamiselt kollisiooninormid nn rahvusvahelise elemendi olemasolul õigussuhtes ❑ Igal riigil on omamoodi rahvusvaheline eraõigus, sest selle sisu sõltub konkreetse riigi seadusandlusest. ❑ Tänapäeval on normide hulk nii mahukas, et eraldi kursustel käsitletakse rahvusvahelist avalikku ja eraõigust. Ajaloos käsitleti neid mõnikord ka üheskoos. 1.3 RÕ piiridest ❑ Rahvusvahelises õiguses puudub sunnivõim nii nagu see on siseriiklikus õiguses riigil (valitsusel) oma sunniaparaadiga. Rahvusvahelise kogukonna poolt – näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu - teostatav sund, RÕ jõustamine võib kriisides olla valikuline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid