Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest (0)

3
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest.
“Teadmine on võim.” F.Bacon
Mis on filosoofia?
Definitsioon:

• Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus.
  
• Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises.
  
• Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti.
  

Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara.

Filosoofia osad

Gnoseoloogia (epistemioloogia):
Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu.

Loogika

Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest . “Loogika isa” on Aristoteles .

Metafüüsika

Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.

Ontoloogia

Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga.

Antropoloogia

Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa.

Psühholoogia

Inimese käitumist ning psüühikat – hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus.
Kaua aega filosoofia üks osasid.

Eetika

Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala.

Esteetika

Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus.
Filosoofia põhiküsimused:
1.Mis on tõde?

• Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted:
  

idealism
Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest.
materialism
Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand.
realism
1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism)
2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism , kontseptdualism.)
nominalism
Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias.
empirism
Kogemusel põhinev
ratsionalism
Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism.
sensualism
Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid.
agnostitsism
Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus.
pragmatism
Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust.
fenomenoloogia
Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad.
relativism
Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism , mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust.
anamnese
Teadmine on meeldetuletamine (Platon).
induktsioon
Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav .
deduktsioon
Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus.
dialektika

Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu
( kr.dialegomai ) abil (Sokrates).

Hegelil : vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees).
A priori
Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I. Kant ).
A posteriori
Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant).
Ding an Sich
I.Kant räägib “asjadest iseeneses” (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana.
paradigma
Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses.
Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses.

• Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted:
  

monism
Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants .
dualism
Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist.
pluralism
Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist.
atomism
Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest ( Demokritos ).
monaad
Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz).
substants
Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus.

• Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted:
  

Vaata eelpool : monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism
müstitsism
Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda.
solipsism
Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend .
naturalism
Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole.
supranaturalism
Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes .
teism
Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
deism
Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku.
polüteism
Uks paljude jumalate olemasolusse.
panteism
Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges.
immanentne
Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev.
transtsendentne
Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav.
irratsionaalne
Mõistusega loogiliselt mitteseletatav.
subjektiive
Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev.
Subjektivism – tunnetava subjekti tähtsust rõhutav.
objektiivne

Tõeline, erapooletu.

Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm.

Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust.
2. Mis on hea?

• Hea olemusest
  

eudaimonism
Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus.
utilitarism
Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
nihilism
Kõige eitamine , teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi.
stoitsism
Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus.
Kategooriline imperatiiv
Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta.
“Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena.”
“Aukartus elu ees.” A. Schweitzer
Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus.

• Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted:
  

dederminism
Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse.
Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus).
Fatalism .
libertinism
Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus.
eksistentsialism
Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus
teleoloogia
Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane.
Tegutsemise teooria
Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte motiividest.
3.Mis on ilus?
Kunst on:

Imitatsioon

Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes.
Leonardo da Vinci, I.Kant
mäng
Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller
nauding
Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina , millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana
põgenemine
Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium . Schopenhauer , Nietzsche
intuitsioon
Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer)
kommunikatsioon
Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon
empaatia
Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps
väljendus
Kunst on soov oma kujutlusi ja fantaasiaid väljendada. Tolstoi, Croce , Santayana, Barker