Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast (0)

Karl Heinrich Marx
Elulugu
Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof , materialist , majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid.  Ta oli kahtlemata üks19. saj  mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat , õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism , mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus filosoofiat õppima. Osales noorhegeliaanide ringi tegevuses ja pooldas Hegeli filosoofia põhiprintsiipe, kuid noorhegeliaanide pahempoolse suuna pooldajana tegi neist ateistlikke ja revolutsioonilisi järeldusi. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna „Rheinische Zeitung” juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma . Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. Marx saadeti Pariisist 1844 . a välja ja ta kolis kolmeks aastaks Brüsselisse. Brüsselis olles pühendus Marx intensiivsele ajaloo õppimisele ja töötas välja materjalistliku kontseptisooni ajaloo.31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. 
Materialistist ajaloolane
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meidkapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: " Religioon on  oopium  rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel , et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne.
Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema  revolutsioon . Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal -tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saamaInglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale. Marxi ajalooliste formatsioonide teooriad:

• ürgkogukondlik – eraomandit pole
  
• orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana– Rooma
  
• feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
  
• kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni produkt
  
• kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism
  

Marx inimese ja ühiskonna olemusest
Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon . Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism , klassikonflikt ja kriitiline lähenemine. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest. Marx aga pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.
Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine.
Marxi teesid

• Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon
  
  • Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama konkurentsiga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada . Samas peab firma maksma masinate eest nende tegelikule väärtusele vastavalt, seega hakkavad kasumid vähenema. Ja nii on kapitalistid dilemma ees: kas osta masinaid ja teenida väiksemat kasumit või keelduda masinate ostmisest ja riskida turu kaotamisega. Kuna kasumid vähenevad, hakkavad firmad töölisi veelgi enam ekspluateerima.
    
• Majandusliku võimu kontsentreerumine
  
  • Kuna suured firmad toodavad kaupu odavamalt, siis on loomulik väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu. See suurendab veelgi ebavõrdsust.
    
• Süvenev kriis ja depressioon
  
  • Marx järeldas, et kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada, siis neid kaupu ei jõua enam keegi osta ja sellele järgnevad pankrotid, tekib paanika , investeerimine lõpetatakse.
    
• Industriaalne reservarmee
  
  • Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Ühel hetkel ei suuda võim jääda kapitalistide kätte.
    

Marxi teosed ja kirjutised
Marxi teoses „Teesides Feuerbachi kohta” ning tema ja Engelsi ühises töös „Saksa ideoloogia”, kus tõlgendas väljatöötatud materialistlikku ajalookäsitlust. 1845-1846 aastatel kirjutatud „Saksa ideoloogiaga“ ( 1832 ) sisuliselt seotud „Teesides Feuerbachi kohta“ (1845) sõnastas Marx ajaloolise materialismi põhiseisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta maailma revolutsioonilise ümberkujundamise vahendiks . Esimeses koos kirjutatud uurimuses „Püha perekond ehk Kriitilise kriitika kriitika“ (1845) arvustasid nad noorhegeliaanide vaateid. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ (1844) sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Koos Friedrich Engelsiga kirjutas ta „Kommunistliku Partei manifesti“ (1848), mis oli rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise esimene programmdokument.Teostes „Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850“ (1850) ja „Louis Bonaparte `i 18. brümäär“ (1852) sõnastas Marx oma peamised seisukohad revolutsioonilise klassivõitluse ja riigi kohta. Teostes „Poliitilise ökonoomia kriitikast“ ( 1859 ) ja „ Kapital “ (1. kd. 1867) on materialistlik ajalookäsitus arendatud majandusteaduslikult põhjendatud teooriaks. „Kapitali“ 2. ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide „Lisaväärtuste teooriad“ ilmus 1905- 1910 . 
marksism
Marksism kujunes välja 1850.–1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna . Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav , siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel , lendlehtedes, ajalehtedes jm. Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale.
Marxi mõju maailmale
Marxi mõju ühiskonnale on olnud väga suur. Tema teooriate uskujute kohta on keeltesse tekkinud uusi sõnu. Näiteks marksistideks nimetatakse inimesi, kes usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga.
Paljud diktaatorid, nagu näiteks Lenin ja Mao Zedong , on pidanud ennast Marxi järeltulijateks.
http://plato.stanford.edu/entries/marx/
http://www.historyguide.org/intellect/marx.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Karl_Marx
http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Karl_Marx
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=90&table=Persons
http://et.wikipedia.org/wiki/Marksis m