Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast #1 Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast #2 Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liina10 Õppematerjali autor
Karl Heinrich Marxi eluloo ja filosoofia lühikokkvõte, teosed, marksism ja mõju maailmale.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Karl Marx ja marksism

Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.­1880

Filosoofia ajalugu
thumbnail
4
docx

Karl Heinrich Marx

Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843.

Filosoofia
thumbnail
3
docx

Marksism

(TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse

Riigiõigus
thumbnail
7
docx

Marksism

Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa ­ 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Karl Marx referaat

.................................................................... 8 1.4. Elu pärast ülikooli...................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................13 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................15 SISSEJUHATUS Otsustasime uurida kuulsa majandusteadlase Karl Marxi elu. Tõuke selleks andis eelmisel kursusel läbitud aine ,,Sotsiaalteadused". Nimelt käsitlesime seal põgusalt Karl Marxi teooriad, kuid käsitlemata jäi tema elulugu. Usume, et Marxi maailmavaateid on kergem mõista, kui teada tema elukäiku, sest tema esimesed mõtted, arvamused ja tõekspidamised hakkasid välja kujunema juba lapsepõlves. Karl Marxil tuli oma elus palju raskusi ületada. Ta ei otsinudki kergeid teid. Ta oli kõigepealt võitleja

Informaatika1
thumbnail
10
doc

Referaat Karl Marx

......................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Suurele filosoofilisele mõtlejale on iseloomulik avastada, et kõik eelnev põhineb mingil lootusetul ja fundamentaalsel ekstitusel. Seega hoiab filosoofia minevikku elavana, filosoofia edendajate vajadus ütelda mingi monumentaalse kummutuse abil lahti kõikidest eelkäiatest. Referaat käsitleb suurfilosoofi Karl Marx (Danto, 2000,lk 9). Karl Marxi tähelepanuväärseim mõju seisnes teadagi selles, et tema seisukohad inspireerisid Leninit ja tolle kaaslasi proletaarseks revolutsiooniks. Kommunistlik Venemaa kujunes paljude ihaldus- ja inspiratsiooniallikaks, kommunistlikud

Filosoofia
thumbnail
10
docx

NÜÜDISÜHISKOND

selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Selle ettekandega haakub ka Weberi 1917. aastal peetud loeng "Wissenschaft als Beruf" ("Teadus kui elukutse ja kutsumus"), kus ta esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne. Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa ­ 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et

Ainetöö
thumbnail
14
docx

Majandusteoreetikud

Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 ­ 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina ­ samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun