Jacques Derrida elu ja filosoofia põhimõistete esitlus (0)

Jacques   Derrida
 
 
 
Jacques Derrida
●
Prantsuse filosoof , kelle töödest sai alguse 
dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja 
kirjandusteoorias. 
●
Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu  ja 
jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist  
metafüüsikat ja sellele iseloomulikku 
logotsentrismi. 
●
Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi 
vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques 
Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist.
 
 
1930-1959
●
Jacques Derrida (algne nimi  Jackie  Derrida) sündis 
Alžeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas.
●
Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati 
vähe tähelepanu. 
●
1935-41 käis ta El  Biari  algkoolis ja astus siis Ben 
Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja 
uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben 
Aknouni lütseumi tagasi.
●
Teismelisena köitis teda jalgpall, aga ta pidas ka 
päevikut ja kirjutas luuletusi. 
●
1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier’ lütseumis, 
 
 
kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu.
●
1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas 
õppima Louis-le-Grand’i lütseumis.
●
1957 abiel usid Jackie Derrida ja Marguerite 
Aucouturier  Cambridge ’is ja sõitsid siis tagasi 
Prantsusmaale. Derrida võeti sõjaväkke ja saadeti 
Alžeeriasse, kus käis sõda.
●
 Derrida suhtumine Alžeeria sõtta oli  liberaalne , ta 
oleks eelistanud kompromissi, mis oleks võimaldanud 
Alžeeria prantslastel elada ka iseseisvas Alžeerias. 
Nõnda aga ei juhtunud, tema vanemad jäid oma 
varast ilma ja  kolisid  pärast sõja lõppu  Nice ’i, mis sai 
paljude Alžeeria põgenike uueks  elupaigaks .
 
 
1960-1982
●
1960 sai Derrida Sorbonne’is filosoofia lektori koha.
●
1963 sündis Jacques ja Marguerite Derridal poeg 
Pierre , 1967 poeg Jean.
●
1967 ilmus Derridal lühikese aja jooksul kolm 
raamatut: temaatiliselt rikas esseekogu „Kiri ja 
erinevus”, kirja mõistele keskendunud 
„Grammatoloogiast” ja  Husserli  fenomenoloogiat 
käsitlev „Hääl ja  fenomen ”. Need tööd levisid peagi 
laiemalt ja tegid autori rahvusvaheliselt tuntuks. 
●
1972 ilmusid raamatud „Disseminatsioon“ ja 
„Filosoofia – ääred”.
 
 
● 1972 tekkis Jacques Derridal lähedane suhe 
poola-prantsuse filosoofi Sylviane Agacinskiga, 
1984 sündis neil poeg Daniel.  
● Samal ajal võitles Derrida Prantsusmaal 
filosoofia õpetamise eest lütseumides, 
organiseerides sellele suunatud toetusrühma.
● 26. detsembril 1981 arreteeriti Derrida Prahas, 
kus ta Jan  Husi Haridusasutuse  kutsel esines 
põrandaalusel seminaril Ladislav Hejdáneki 
juures. Derridad süüdistati narkootikumide 
tootmises, müümises ja edasitoimetamises, 
kuid Prantsuse valitsuse survel vabastati ta 
 
 
süüdistusest.
1983-2004
●
1983 sai Derrida professoriks ühiskonnateaduste 
instituudis EHESS, kus tema seminarid jätkusid kuni 
2003. aastani. 
●
Derridal oli harjumus kõik loengud hoolikalt kirja 
panna, enne kui ta teksti  kuulajate  ees 
„vokaliseeris”.1986 kutsus J. Hil is  Miller  Derrida 
Irvine’i ülikooli, millega Derrida jäi tihedalt seotuks kuni 
vi mase eluaastani.
●
 Californias hakkas Derrida õpetama inglise keeles, et 
jõuda laiema kuulajaskonnani. Inglise keele 
kasutamine küll häiris Derridad, sest enda arvates 
suutis ta inglise keeles ainult „kommunikeeruda”, kuid 
 
 
need raskused vähenesid järjest.
●
Üheksakümnendatel aastatel muutus Derrida 
poli tiliselt akti vsemaks ja tegeles järjest rohkem 
eetiliste küsimustega. Ta avaldas tihedalt uusi teoseid, 
nende seas „Pimeda mälestused” (1990), „Marxi 
tondid” (1993), „Sõpruse poliitikad” (1994), „Teise 
ükskeelsus” (1996) ja „Surma and” (1999). 
●
Jacques Derrida suri 9.oktoobril 2004 Pari sis ja maeti 
Ris-Orangis’ kalmistule. Matusel luges tema poeg 
Pierre ette lühikese matusekõne, mille Derrida oli 
kirjutanud juba kolmkümmend neli aastat varem.
●
 Derrida  vaimseks  testamendiks jäi Jean Birnbaumile 
antud pikem  intervjuu , mis ilmus postuumselt  omaette  
raamatuna, pealkirjaga „Vi maks elama õppida”. 
 
 
Kohalolu metafüüsika
●
Kohalolu määratleb olemise, ilma kohaloluta olemist ei ole. 
Kohalolu väljendub kas objekti ajalise ja ruumilise 
kohaloluna, subjekti kohaloluna  iseenese  jaoks kõnes või 
mõtlemises, või ülima tähenduse allika algse kohaloluna.
●
Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena, mille 
üht liiget peetakse kohalolu  seisukohast positiivseks, teist 
aga negatiivseks. Nii on kõne metafüüsiliselt positiivne, kiri 
aga negatiivne, sest kõne väljendab elavat kohalolu, kiri 
aga kujutab endast elava kohalolu puudumist. Seetõttu 
moodustub kiri teatava  lünga või puudumise kaudu. 
Kohalolu kaudu on määratud ka vastandused 
kultuur/loodus, mehelik /naiselik jne, kus esimene liige on 
täidetud ja eneseküllane, teist aga määratleb esimese 
 
puudumine (loodust kultuur  
i puudumine, naiselikkust 
mehelikkuse puudumine jne).
●
Derrida väidab, et kohalolu ja puudumine ei moodusta 
erinevust, vaid erinevus ise tekitab nii kohalolu kui ka 
puudumise. See tähendab, et eneseküllane 
metafüüsiline kohalolu on algusest peale sõltuv oma 
vastandist, mis on tema ülesehitav osa. 
●
Ükski  binaarne   opositsioon  ei saa oma vastasliikmeta 
toimida ega tekkida. Ni si s on kiri kõnele algusest 
peale omane, ja kirja ei saa määratleda üksnes kõne 
puudumise kaudu. Sellest ummikust väljumiseks tuleb 
binaarne opositsioon dekonstrueerida, pöörates 
vastanduse kõigepealt ümber (näidates, et kiri võib 
olla positiivne, kõne aga negati vne) ja vi es siis 
liikmed lahku, nii et üks pole teise suhtes enam 
allutavas asendis. Sellega  luuakse  uus kirja mõiste. 
 
 
Erinewus
●
Erinewus on erinevusele eelnev li kumine, selle 
tekkimise tingimus, kuid samal ajal tingib ta kohalolu 
lõputu vi bimise ja edasilükkamise. Metafüüsiline 
kohalolu ei ole Derrida arvates kunagi päriselt kohal, 
vaid jääb alati viibima.
●
 Kuna erinewus eelneb igasugusele erinevusele, ei 
tähista ta iseenesest mitte midagi, vaid on 
mittetähistav jälg, mis tähistamise alles võimalikuks 
teeb. „Kuna erinewus ei saa tõusta uueks isandsõnaks 
või isandmõisteks ja tõkestab suhte teoloogilisega, 
lülitub ta töösse, mis haarab ta teiste „mõistete”, 
„sõnade” ja tekstuaalsete konfiguratsioonide 
 
ahelasse.” 
 
Jälg
●
Kuna iga märgi tähenduse loovad teised märgid, 
järeldab Derrida, et iga märk kannab endas teiste 
märkide jälgi, sest teised märgid tekitavad tema 
erinevuse. Teise märgi jälg märgis ei ole ise märk, vaid 
mittetähistav erinevus, mis toimis tähistamise 
protsessis juba enne tähenduse moodustumist. 
Samas on aga iga jälg omakorda mõne teise jälje jälg, 
mis on tekkinud mõne teise mittetähistava erinevuse 
tekkega. 
●
Jäljele ei saa omistada absoluutset algupära, kuid 
ometi ei saa me osutada mingile kohalolule, mis võiks 
jäljele eelneda. 
●
Derrida arvates juhib jälje mõiste välja logotsentrilisest 
 
 
mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika.
● Jälje mõiste ületab vastanduse 
inimlik/mitteinimlik ja seab seega  kahtluse  alla 
ka inimese ja looma metafüüsilise 
vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida 
arvates  loobuma ka üldisest looma mõistest, 
millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki 
mitteinimlikke eluvorme. 
● Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei 
ole olemas ühtainust universaalset looma, 
millele inimese inimlikkus võiks vastanduda.
 
 
 
 
Tänan  kuulamast!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15