PLATON (0)

PLATON
Teda kutsuti „jumalikuks“, ta kasutas esimesena terminit theologia ( teoloogia ), armastas filosoofia kohta hellitavalt öelda „kallis rõõm “, tema elulukku on kirjutatud 12 aastat rännakuid ning orjuses viibimine, tema nimi tähendab „laiaõlgset“, töö oli talle eluviis, mõiste ideaalne riik toob silme ette tema nime. Ta oli üks antiikaja suurimaid mõtlejaid- Platon (427-347 e. m. a)
Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse , mille rajajaks teda peetakse, teoloogiasse, sotsioloogiasse, psühholoogiasse, eetikasse, poliitikasse ning isegi muusikaloolased ei saa temast mööda vaadata. Millised olid tema säravaimad mõtted?
Tema tuntuim vaimusünnitus on ideede teooria. Platon uskus, et maailm jaguneb kaheks-tegelikkuseks ja näilisuseks. Tegelikus maailmas on olulisimad ideed, mis on püsivad ning määravad näilise maailma. Ideid on lõputul hulgal, kuid kõige kõrgem mõte on idee headusest. Võib-olla oli Platon parandamatu optimist , kuid ta uskus, et headus on see, mis lõplikult võidule pääseb ning on kõige alus. Inimese hinge jagas Platon kolmeks-mõistus, emotsioon ja iha, millest esimene on ülim , kuid lisas , et inimestel esineb neid komponente erineval määral. Kui inimesi jälgida, siis võib märgata, et me tegutseme olukorrast lähtuvalt nende kõigi ajendil, vahel on valdavaks mõistus, teinekord jälle emotsioon või iha. Neile, kes surma kardavad või tahavad loota millessegi enamasse peale maise elu lõppu, andis Platon kindla juhendi: elu ei tule karta, sest hing on igavene . Seega oli Platon idealismi esindaja. Hilisemast ajast teame selle suuna esindajatest iiri filosoofi George Berkeley ’d.
Lisaks indiviidi vormimisele proovis Platon luua ideaalset riiki. Taaskord kasutab ta kolmikjaotust, mille kohaselt ühiskonna moodustavad valitsejad , sõjamehed ja töölised.
Inimeste kasvatus ja haritus olid üliolulised. Seda tõendab Platoni asutatud filosoofiakooli Akadeemia pealdis: „Ärgu sisenegu siia keegi, kes ei tunne geomeetriat.“ Elusündmused olid kindla vanusega piiritletud : mehe lapse saamise iga jäi 30-45 vahele, naistel 20-40, teatud vanuseni ei tohtinud noored näha midagi ebasündsat ega inetut. Aukartust äratav, et Platon püüdis juba mitu tuhat aastat tagasi luua riiki, kuhu tänapäeva arenenud riigid püüdelevad. Ta leidis, et naissoost isikutel peavad olema võrdsed võimalused meestega, seda nii lapseeas hariduses kui hilisemas elus tööturul. Platon ei jätnud puutumata ka tänapäeval vaidlusi tekitavat õigluse mõistet. Õiglus oli tema jaoks riigi üks põhivoorustest tarkuse , mehisuse ja korra kõrval, millena ta nägi kooskõla ja koostööd erinevate ühiskonnakihtide vahel.
Kindlasti ei nõustu ma Platoni suhtumisega kirjandusse, kunsti ja muusikasse, mis pidid olema tsenseeritud kaitseks riigile ja usule. Näiteks olid muusikas keelatud laadide lüüdia ja joonia kasutamine, mis tähistavad vastavalt kurbust ja pehmust. Muusikat ei tohtinud kuulata naudingu pärast.
Oma 80 elatud aasta jooksul suutis Platon puudutada pea kõiki eluvaldkondi ning jääda oma veendumustele truuks. Seetõttu ei saa teda liigitada ühegi teooria alla, vaid temast lähtub uus suund-platonism.
Kasutatud kirjandus
Durant , W. 2003. Ajaloo suurkujud. Varrak .
Kroom, G. 2010. 21 maailmakuulsat mõtlejat. Odamees.
Künnapas , T. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn „Olion“.
Raeper, W., Smith. L. 2003. Pilk ideede maailm. Koolibri.