Jaques Derrida elu ja filosoofia põhimõistete referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

30

odp

Jacques Derrida elu ja filosoofia põhimõistete esitlus

Jacques Derrida  Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist.  1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935-41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja

Filosoofia

28

docx

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust.

Kirjandusteadus

14

doc

Kirjandusteaduse alused (konspekt)

Poststrukturalism (Kraavi 110­126, 131­135). Poststrukturalismi mõiste. Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on

Kirjandus

26

doc

SEMIOOTIKA AJALUGU II

selgitada, kuidas antud teksti vastu võetakse. Analüüsib Balzac'i jutustust Sarrazin. Peamõisted, mida Barthes formuleerib: ideoloogia -- kui eriline märgiline ühendus, mida iseloomustab: a) ideoloogia esindab teatud kindla grupi huve b) imperialism, mille tõttu on tal tung universaalsusele c) ideoloogia on agressiivne ja peale sundiva loomusega d) ideoloogiatele on omane naturaliseeriv filosoofia, mis väljendub asjaolus, et ideoloogiad ei tunnista end sotsiaalsete faktorite kokkulangevuse sünnitiseks, vaid peavad end ajaloo ja inimkonna loomuliku arengu tulemuseks ja enamasti finishiks e) stereotüüpilisus ehk püüe kindla ja püsiva maailmapildi poole. konnotatsioon -- on otseselt seotud ideoloogiaga. Konnotatiivseid tähendusi iseloomustab:

Semiootika

54

doc

Kirjandussemiootika

Iga lõpetatud lausungit ähvardab ideologiseerimise oht. Tekst on mänguline. Tekst on kangas, tekstuur, põiming. Ta on tähendustloov praktika, ta pole struktuur, vaid struktureerimine. Tekst ei ole objekt, ta on tegevus. Tekst pole üksteisest eraldatud märkide kogum, mis omab mõtet. Mõte tuleb välja selgitada. Teksti instants pole tähendus (tähistatav), vaid tähistaja. Barthes väldib otseselt binaarseid opositsioone, kõik toimub piiril. Tema ideed on lähedased Derrida ja Kristeva omadega. 5. P de Man'i dekonstruktsiooni teooria Paul de Man toetub prantsuse traditsioonile, polemiseerib ka kõneaktide teooriaga, mõjutatud ka Derridast. Paul de Man on seotud uue kriitika e. close readingu metodoloogiaga. Teoreetilised üldistused tuletatakse tekstidest (mitte ei tee kõigepealt mudelit, mida hiljem tekstidele rakendada nagu tegid prantsuse strukturalistid). De Man tegeleb palju Euroopa autoritega. Rilke, Baudelaire, Nietzsche, Rousseau.

Kirjandus

37

docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

*trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha ­ bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik? Krimmi annekteerimine Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein ­ midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism ­ inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive;

Õiguse filosoofia

27

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia

30

doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. Ajalooliselt on semiootika kujunenud rööbiti filosoofia, keeleteaduse ja loogika arenguga. Esimest korda arutles keele päritolu teemadel Platon, 5.saj eKr. Tema mõtteid viis edasi Sokrates. Hippokrates aga semiootika rajaja selles mõttes, et rääkis meditsiini seisu kohalt diagnostikast – mingid märgid võimaldavad meil panna haigele diagnoosi, mis ei taga küll tervenemise, ent võimalikest parima ravi. Semiootika mõiste pärineb aga 17.sajandist, John Locke'ilt. Semiootika tekkis

Semiootika

Meedia

Kommentaarid (0)