Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 1 Hegel (0)

Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00
Kes mõtleb abstraktselt ?
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Teksti põhiidee :
Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme .
Sisukokkuvõte:
Kui juttu tuleb millestki , mida ei saa faktidega kinnitada või seletada ( metafüüsika , abstraktne , mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel , mida ei tunta.
Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei meeldi inimestele, sest nad ei tunne neid. Ja kui neid millegi teise pähe inimestele tutvustada, võib isegi juhtuda, et nad võetakse seltskonda vastu, kuid kui tuleb ilmsiks, kes nad tegelikult on, teeb see seltskonnale häbi . Selle õpetunni aga varjutavad häbi ja edevus, sest ei taheta tunnistada, et mõeldi, ning eriti veel, et mõeldi abstraktselt.
Kui autor oleks tahtnud inimestele salamisi abstraktset ja mõtlemist tutvustada, ei oleks ta tohtinud lahendussõna pealkirjas mainida. Kuid kui hoida lahendussõna varjus , ei oleks selle avaldamisel efekt nii suur, sest metafüüsilise mantli lahtinööpimine paljastaks vaid selle, et rahvas saab teada nime, mida nad siiani juba teadnud olid. Komöödias oleks aga ministri saladuse paljastamine midagi reaalsemat – kukkur rahaga .
Sisimas respekteerib haritud inimene abstraktset mõtlemist, mõtleb sellest kui liiga suursugusest. See tundub olevat asi, millega seltskonnas ei uhkustata. Autor võrdleb seda liiga kallite riietega, millele võib seltskond viltu vaadata.
Haritud inimene ei mõtle abstraktselt, sest abstraktne mõtlemine on liiga kerge ja tühi, ta pigem otsib loogilisi lahendusi.
Need, kes mõtlevad abstraktselt, üldistavad. Näiteks hukkamispaigale viidavast mõrvarist mõtleb rahvas kui võikast ja labasest mõrtsukast. Haritud inimene aga näeb siiski inimest, kes võib isegi ilus olla ning tunneb huvi, mis on need põhjused, miks ta just praegu selles punktis on.
Nähes mõrtsukas abstraktselt ainult üht omadust ja ta selle põhjal hukata, ongi abstraktne mõtlemine. Teistmoodi abstraktsus on see, kui võllaratas ning kurjategija lilledega üle puistata, et ta oleks veel ilusam. Ehe näide on kristlased, kelle jaoks on rist püha, kuid igaüks teab, et tegelikult pole see midagi muud kui võllas.
Kui ostja hoiatab turunaist, et ta oma mune enam ei müüks, sest need on mädad, tuleb naises viha tõttu esile harimatus ning ta hakkab mõtlema abstraktselt. Selle asemel, et oma viga tunnistada, hakkab ta ostjas kõiksugu vigu leidma, mis tõenäoliselt tõesed ei ole, jõudes lõpuks isegi suguvõsani välja. See näide tõestab selgelt, kui tühjad ja labased võivad inimesed olla.