Joonia natuurfilosoofid (0)

Joonia natuurfilosoofid
07.10.2013

Sisukord :

• Joonia natuurfilosoofide ideede olemus
  
• Thales
  
• Anaximandros
  
• Anaximenes
  
• Herakleitos
  
• Anaxagoras
  
• Archelaos
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud allikad
  

Joonia natuurfilosoofide ideede olemus
Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast.
Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista „physist“ ehk olevat tervikut.
Thales
Thales on pärit Mileetose polisest (Vana-Kreeka linnriik ), mis asub Väike- Aasia rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr. Thalest peetakse esimeseks filosoofiks ja ka teadlaseks. Ta oli esimene, kes püüdis füüsilist maailma seletada ratsionaalset, mitte nagu varem. Varem seletati maailma mütoloogiliselt. Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile  toetuv  piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit Mileetosest kuulub ta ühte filosoofia koolkonda nimega Mileetose koolkond.
Mileetos olevat olnud kaubalinn, kus oli palju orje ja pidevalt käis kähmlus rikaste ja vaeste vahel.
Thales olevat ette ennustanud aastal 585 e.kr. toimunud päikesevarjutust. Päikse varjutus leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul.  Herodotos (kreeka ajaloolane ) : “Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing. Ja juhtus nii, et pärast võitluse algust muutus päev järsku ööks. Seda päeva kadumist oli ioonlastele ette ennustanud Thales Mileetosest, kes oli tähtajaks määranud sama aasta, kui see toimuski .“ Arvatakse, et Thales oskas ette ennustada päiksevarjutust tänu Babüloonlastele, kes teadsid, et päiksevarjutus võtab aset iga 19. aasta tagant.
Thalest peetakse Joonia natuurfilosoofiks esiteks sellepärast, et ta oli pärit Vana-Kreeka ranniku piirkonnast , mida kutsuti Jooniaks. Teiseks, et kõik Joonia filosoofid, arvasid, et on olemas mingi algaine, millest kõik tuleb ja milleks kõik kord saab.
Thales uskus, et maailma algaineks on vesi, sest kõik elav vajab vett: Inimesed vajavad vett elamiseks, loomad sureksid veeta, taimed vajavad vett kasvamiseks, seemne vajab vett idanemiseks, jne.
Thales ütles, et maad kannab vesi.
Anaximandros
Anaximandros sündis aastal ca. 610 e.Kr ja suri ligikaudu 546 e.Kr. Ta elas Mileetoses ja oli Thalese õpilane. Anaximandros oli esimene teadaolev maailmakaardi koostaja. Anaximandros uskus, et maailm on silindrikujuline nagu trumm, ja et inimesed elavad ja kõnnivad ühel lapikul poolel. Lisaks sellele, et ta koostas esimesena maailmakaardi, kirjutas ta ka esimese filosoofilise teose, mille nimeks sai „Loodusest“ (Herakleitosel on samanimeline filosoofiline teos). Ta esitas seal raamatus oma bioloogilisi, geograafilisi ja astronoomilisi vaateid.
Anaximandros arvas , et kui maad kannab vesi, siis miski peab kandma vett ja seda miskit peab omakorda kandma miski, ja niimoodi kuni lõpmatuseni. Anaximandros lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoses rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest .
Anaximandros arvas ka, et on olemas algaine, aga selleks algaineks ei saa olla vesi. Anaximandros arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu . Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude maailmade hulgast, kellel on sama algaine. Anaximandros nimetas oma algaineks Apeiron . Apeironist eralduvad meie maailma elemendid - tuli, õhk vesi ja maa. Apeiron on lõputu ja peab olema neutraalne . Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised.
Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus vesi, mis kattis maapinda, seejäral tuli aga kuumus, mis aurustas meie maa veekihi ja tekkis niiske maapind ja kuiv maapind. Niiskest maapinnast sündisid loomad, inimesed ja muud elusorganismid . Maa atmosfäär koosneb õhust ja tulest, millest moodustusid taevakehad , mis asusid maa ümber tiirlema.
Anaximenes
Anaximenes sündis aastal ca. 585 e.Kr. ja suri ligikaudu 525 e.Kr. Anaximenes elas Mileetose polises ja kuulus ka Mileetose koolkonda. Ollakse suhteliselt kindlad, et Anaximenes oli Anaximandrose õpilane
Anaximenese arvates on Maa ümmarguse ketta kujuline, mida ümbritseb õhk. Anaximenese arvates oli maailma algaineks õhk või udu. Ta väitis, et vesi on tihenenud õhk, muld on tihenenud vesi ja tuli on hõrenenud õhk, õhk täidab maailma. Anaximenes kujutab oma algainet elavana, nagu õhk oleks maailma hing, nagu väidetakse, et inimesel on hing. Maailma hing on Anaximenese järgi elustav ja säilitav.
Anaximenes erineb eelnevalt esile toodud Mileetose koolkonna filosoofidest, sellepärast, et tema algaine on elav, hing, aga teistel filosoofidel on algaine surnud, lihtsalt aine.
Herakleitos
Herakleitos oli pärit Efesosest, ta sündis ligikaudu aastal 554 e.Kr. ja suri 483 e.Kr. Herakleitos sai endale kaks hüüdnime: Tume ja Nuttev. Hüüdnime Tume sai ta sellepärast, et tema kirjapandut oli raske mõista. Nutvaks kutsuti teda sellepärast, et kui ta oma kodust väljus olevat ta näinud palju rumalalt elavaid inimesi ja selle tagajärjel nuttis ta haletsusest.
Herakleitos oli pärit aristokraatlikust perest . Herakleitos on samuti loonud filosoofilise teose , „Loodusest“ nagu Anaximandrose teos „Loodusest“. Herakleitose teos, „Loodusest“ on säilinud fragmentidena, Sokrates olevat pärast Herakleitose teose läbilugemist öelnud: „Millest ma aru sain, on suurepärane; millest ma aru ei saanud – tõenäoliselt samuti.“
Herakleitose arvates oli Maa algaineks tuli. Herakleitos: „Kõik vahetub tule vastu ja tuli kõige vastu, nagu asjad vahetuvad kulla vastu ja kuld asjade vastu.“ . Herakleitos arust on tuli igavene ja elav jõud, millest kõik tekib ja milleks kõik saab. Tuli oli ka nagu maailma raha, kui seda on liiga palju siis valitseb kaos ja kui seda oleks liiga vähe oleks samuti kaos. Tulel ja maailmal peab olema mingi korrapära.
Anaxagoras
Anaxagoras sündis ca. 500 e.Kr ja suri ligikaudu 428 e.Kr. Ta sündis Klazomenai linnas, mis asub nüüdses Türgis. Ta oli pärilt aristokraatlikust perest, aga loobus oma tiitlist, et õppida filosoofiat . Anaxagoras oli Ateena riigijuhi  Periklese   sõber. Ta pidi Ateenast põgenema, sest teda süüdistati jumalateotuses. Ta põgenes  Lampsakosesse(?)( „Lampsacus“ inglise keeles ), kus ta suri. Teda olevalt, hoolimata tema insidentis, ka pärast surma austatud.
Anaxagoras uskus, et kõik asjad olid alguses kohe olemas, Ta väitis, et materiaalne maailm on ühtne ja kõik sisaldub kõiges, kõiki aineoskesi, mis oilid alguses olemas, saab lõmpatult jagada, ta nimetab seda nähtus homöomeeriaks. Aga on ka olemas aine, mis ei segu teistega ja selleks on Anaxagorase järgi mõistus, mõistus on puhas aine, mis kutusub esile maailma kujundava liikumise.
Archelaos
Archelaos oli siis filosoof kes elas 5.- 4. sajandil e.Kr. Kreekas, ta oli Anaxagorase õpilane ja arvatavasti oli ka Sokratese õpetaja. Ei teata, kas Archelaos oli Ateena või Mileetose kodanik, igatahes ta oli esimene inimene, kes tõi natuurfilosoofia Jooniast Ateenasse, selle eest sai ta endale hüüdnime „Loodusfilosoof“. Archelaosega lõppeb ka natuurfilosoofia, ta oli viimane, pärast teda toob tema õpilane, Sokrates filosoofiasse eetilise filosoofia.
Archelaos ütles, et tekkimisel on kaks põhjust ja nendeks on soe ja külm. Ta uksus veel, et loomad ja inimesed on tekkinud mudast.

Kokkuvõte

Kõik Joonia natuurfilosoofid olid vaprad mehed, eriti Thales, sest tema oli esimene, kes julges mõelda, et maailma ei ole loonud Jumalad, vaid et maailm on tekkinud mingisugusest algainest. Nende kõigiga oleks võinud minna näiteks nagu Anaxagoras, kes pidi Ateenast süüdistuste pärast lahkuma .

Kasutatud allikad:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Anaximenes
  
• http://plato.stanford.edu/entries/anaxagoras/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Archelaos_(filosoof)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Ionian_School_(philosophy)
  
• http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.ht m
  
• http://plato.stanford.edu/entries/presocratics/
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Thales
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Anaximander
  
• http://plato.stanford.edu/entries/heraclitus/
  
• „Pilk ideede maailma“ William Raeper ja Linda Smith
  
• „Antiik filosoofia“ Indrek Meos