50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kats74
Õppematerjali autor
33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42
· Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Sõnad toetavad maailma, millel on olema reaalsus. Reaalsus vs Keel · Tundestruktuur: Midagi, mille kaudu kult elatakse (grupp, klass). Jagatakse teatud vaimsust, mis ühendab neid nt. ideoloogia, kunsti maitse. Aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. · Ta analüüsib kõrgkult, kus erinevad teosed, romaanid mis tol ajal olid, omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. Nt. Vaesed leiavad varanduse.
kommunism). Iga identiteet ja tähendus on mingi eelneva sündmuse peegeldus (refleksiivsus). Identiteet, staatus jm on nullsummamäng, refleksiivne. Ei saa olla igal ühel võrdselt hea staatus. Hea staatus on vastandina kellegi halvale staatusele.20. sajandi diagnoos: mida rohkem me õõnestame 10 käsku, seda paremini me usume end tundvat. Sama isaautoriteedi ja muuga, aga selle tagant tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika
kontrollimatut tuge paljudele rahvaliikumistele. selle kontseptiga sobib ka marxistlik algne lähenemismoodus ja kommunism tähendas marxi jaoks just sellist ekstaatilist eksistentsi viimast faasi. järgnevatel aastatel marx katsetab oma ideedega, ja kusagil 19s keskel hakkab marxi jaoks omandama kuju jaotus baasiks ja pealisehituseks. ka mõisted tootmisviis, tootlikud jõud ja tootmissuhted. kujunes välja marxistlik mõisteaparaat. tekkis ka ideoloogia mõiste ja selle kaudu võib näha ka marxis endas teatavat murrangud. baas ja pealisehtitus sellega on seotud kogu marxistlik ajalookäsitlus. iga periood on konstrueeritud mingi kindla tootmisviisi ümber. need viisid võiksid olla näiteks orjandusli, feodalistlik, kapitalistlik. tootmisviis kuulub baasi sisse, ta moodustab selle baasi. tootmisviisist tuleneb, kuidas inimesed oma vajadusi rahuldavad.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid