Kas Eesti vajab vasakpööret? (0)

Kas Eesti vajab vasakpööret?
Uue koalitsiooni ootel on väljendatud muret valitsuse võimaliku „vasakpöörde“ pärast. Seni kuni Reformierakond on võimul, valitsust vasakpoolseks kindlasti nimetada ei saa. Kartused vasakpoolse maailmavaate pealetuleku ees pole antud juhul põhjendatud, laiemas plaanis aga küll. IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon ei lubaks kindlasti teha riigis vasakpööret, seega enne valimisi jooksul seda ka ei juhtu. Viimastel valimistel on inimesed andnud oma heakskiidu programmidele, mille sotsiaalne mõõde on senisest laiem (vanemahüvitist, stabiilset pensionitõusu, lastetoetuste reformi, maksumaksja kulul kõrgharidust jne). Neid muutusi ei saa nimetada aga vasakpoolseteks, pigem on olukord rohkem senisest sotsiaalsem. Kuid kas Eesti riigile oleks hea senisest veelgi vasakpoolsemate ideede levitamine ning kas see meeldiks eestlastele?
Koalitsiooni moodustamine tähendab läbirääkimisi, osapoolte nõudmisi, ettepanekuid ja kompromisse. Kõige paremini saavad koalitsiooni moodustamisega hakkama sarnaste või samade väljavaadetega erakonnad . Hetkel on võimul IRL ja Reformierakond, kuid üha enam räägitakse ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna toomine koalitsiooni. See aga lööks käesolevad kaardid segamini . Reformi ning IRL-i koostöö jätkamine oleks mõistlik, kuna viimaste aastate jooksul on kujunenud päris hea sünergia ning ellu on viidud mitmed olulised reformid . Samas tooks Sotsiaaldemokraatide kaasamine valitsusse palju uusi väljavaateid ning see tagaks laiema maailmavaatelise esindatuse. Muutuseid jälgides saaks aga selgeks, et läbivaks märksõnaks oleks vajaduspõhisus. Kindlasti ei ole õige Eestis toetuste ühtlase õhukese kihina laialijagamine, maksukoormuse tõus, astmelist tulumaksu jms vasakpoolsete vaadetega erakondade nõudmiste massiline pealesurumine.
Riigikogu esimees Ene Ergma peab võimalikuks, et järgmised riigikogu valimised toovad Eestis kaasa vasakpöörde, kuid see poleks tema hinnangul väga suur õnnetus. Tema sõnul ongi kasulikum opositsioonil mõtiskleda ja näidata, et ka neil on võimalik pakkuda välja midagi uut. Praeguse opositsiooni üks väheseid ettepanekuid on astmeline tulumaks , millest on räägitud juba pikka aega. Samas ei annaks see hinnangul hiiglaslikku rahahulka, sest Eestis pole tekkinud tugevat keskklassi. Keskmisest kõrgema palgalisi töölisi on Eestis vaid mõnikümmend tuhat , seega astmeline tulumaks ei tasuks ennast ära. Reformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallas kinnitab, et Reformierakond ei ole vasakpöörde teel, kuid samas toob välja, et edukates riikides kombineeritakse turumajandust paindliku sotsiaalpoliitikaga. Avaldusi , et Reformierakond on vasakpööret sooritamas, kommenteeris Kallas märkusega, et võimalike koalitsioonipartneritega hakatakse arutama majanduspoliitilisi samme , mis päris kindlasti ei tähenda vasakpööret. «Pealegi – tasuta kõrgharidus, kas see on parempööre? Kust see piir täna üldse jookseb ?» küsis Kallas IRLi algatatud kõrgharidusreformile viidates. «Minu sügav veendumus ja ka vahepeal omandatud rahvusvaheline kogemus näitab, et need riigid, kus kombineeritakse edukat turumajanduslikku ettevõtluspoliitikat paindliku sotsiaalpoliitikaga, on olnud kõige edukamad ,» lisas ta.
Pelgalt „värvi“ pärast ühtegi erakonda vaikimisi välistada ei maksa. Igas erakonnas on tublisid inimesi; samas on ka neid, kelle väljaütlemised teevad ettevaatlikuks, millega tuleb samuti arvestada. Eesmärk peab olema, ja ongi, leida parim koostöövorm, et Eesti areneks võimalikult kiiresti ning et inimeste elu jätkuvalt paremaks läheks. Koalitsioonipartneriks saab erakond (või erakonnad), millega suudetakse leida suurima ühisosa ning optimaalseima plaani Eesti edasiseks arenguks. Kindlasti saab uues koalitsioonileppes olema fikseeritud tulumaksu langetamine 20-le protsendile, nagu siiani kavas. Vanemahüvitise süsteemiga jätkamine ja pensionitõus on tänases seisus loodetavasti niigi ilmsed. Lastetoetuste kasvu reformi jätkamine on Reformierakonna üks prioriteete. Samuti on tähtsad julgeolekuküsimused (2% SKT-st jätkuvalt riigikaitseks) ja tööjõumaksude vähendamine ning seeläbi inimeste sissetulekute parandamine. Eesti ei vaja vasakpööret, vaid seda, et hakataks kombineerima parem- ja vasakpoolsete parteide ideid ning reforme. Kindel on see, et Eesti vajab stabiilset valitsust ning vaid pidevate ja kindlameelsete reformide abil suudetakse Eestist teha parem riik, kus elada.