Sokrates arvustus (0)

Sokrates
Arvustus
Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada.
Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest.
Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“
Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass ) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi vaatamata sellele sobis Raivo Trass Sokratest mängima suurepäraselt.
Teise vaatuse alguses, kui Katariina Ratasepp mängis Ateena kuju, häiris mind Ateena kuju pilk, võib-olla keskendusin sellele korra niipalju, et see jäigi mind kogu järgneva tseeni vältel häirima.
Etendus lõppes Sokratese väärika surmaga. Väga meeldis kuidas Sokrates jäi endale kindlaks ning võttis kohtuotsuse vastu, ning suri.
Pigem arvan, et „Sokrates“ on mõeldud inimestele, kellel on juba mingil määral elukogemust, ning kes suudavad näidendiga samastuda ja leida sealt midagi uut mille üle mõtiskleda.
Kindlasti läheksin meeleldi veel „Sokratest“ vaatama. Ning etendusi kus mängivad „Sokratese“ näitlejad.