Filosoofia mõistete seletused (0)

1. Pragmatism
…on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena .
2.      Ontoloogia
Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust.
3.      Metafüüsika
Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.
4.      Gnoseloogia
Tunnetusteooria , uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu.
5.      Deism
on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse.
6.       Idealism
Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest.
7.      Materialism
Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand .
14.   Marksism
sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
15.  Hegeli dialektika
teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist
16.  A Priori ja A Posteriori
Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori).
17.   Transtsendentne
ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini – individuaalse potensiaali tüieliku teostamiseni.
18.   Irratsionalism
Mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mitte piiritletav. Maailma tunnetatakse intuitiivselt. Mõistusega tunnetatakse maailma valesti. IR - ümberpööratud , mitte.
19.   Induktsioon
Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav.
20.   Deduktsioon
Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus.
21.  Ratsionalism
on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega  meelte andmed.
22.   Teism
Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
23. Empirism
mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid.
24.  Panteism
Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges.
25.   Monism
Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants.
26.   Dualism
Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist.
27.   Eksistentsialism
filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist.
28.   Paradigma
algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis .
29.  Substants
Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus
30.   Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega
31.  Objektiivne
Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust .
32.   Uuspositivism
Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule.
33.   Fenomenoloogia
Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine.
34.  Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE
35.  Verifikatsioon- KONTROLLIMINE
36.   Positivism
Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas , et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid .
37.  Utilitarism
on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
38.   Nihilism
on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
39.   Kategooriline imperatiiv
määratleb tahet absoluutselt.
40.  Valgustus
Inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia

• Inimene on olemuselt arukas ja hea.
  
• Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi.
  
• Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse.
  
• Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse
  

41.  Renessanss
 oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos.