Formalism (0)

FORMALISM
Siia alla liigitub rida kunsti- ( Clive Bell, Roger Fry) ja kirjandusteoreetikuid (I.A. Richards , L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika ). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas.
Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat — seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon , patriotism, moraal ) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat , mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise.
Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused — värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada , näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon.
Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi.
Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine , peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U .
Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist — poeem on objekt iseeneses — pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus .
Formalism ühelt poolt ekslik — otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel — postimpressionismil (Gauguin, Van Goch , Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism , minimalism .
Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest.